Hasartmängumaksu seaduse terviklik ja põhjalik ülevaade

Käesolev artikkel annab üksikasjaliku ülevaate hasartmängumaksu seadusest, mis reguleerib hasartmängude maksustamist Eestis. Seaduse ajakohane redaktsioon kehtib alates 01.03.2026 ning määratleb täpselt maksuobjektid, maksumäärad, deklareerimise tähtajad ja maksutulude jaotamise reeglid riigieelarve ning Eesti Kultuurkapitali vahel.

Hasartmängumaksu objektid ja maksustatavad tegevused

Hasartmängumaksu seadus sätestab täpsed reeglid selle kohta, millised tegevused ja vahendid kuuluvad maksustamisele. Seaduse kohaselt on maksustamise objektiks erinevad hasartmängude korraldamisega seotud elemendid ja tulud.

Maksustamisele kuuluvad järgmised objektid:

• Õnnemängu korraldamiseks kasutatav mängulaud, välja arvatud mängulaud, mida kasutatakse õnnemänguturniiri korraldamiseks, ning osavusmängu korraldamiseks kasutatav mänguautomaat.
• Õnnemängu korraldamiseks kasutatavad hasartmängukorraldaja mänguautomaadid ning nendel tehtud panustest laekunud summa, millest on maha arvatud võidud.
• Loterii korraldamisel loteriipiletite müügist saadud summa.
• Kaubandusliku loterii korraldamisel võidufond, kui võidufondi väärtus ületab 10 000 eurot.
• Toto korraldamisel tehtud panustest laekunud summa, millest on maha arvatud võidud.
• Õnnemängu ja osavusmängu kaughasartmänguna korraldamisel tehtud panustest laekunud summa, millest on maha arvatud võidud.
• Hasartmänguseaduse kohase õnnemänguturniiri korraldamisel osalustasude summa, millest on maha arvatud võidufondi laekuv osa.
• Hasartmänguseaduse kohase õnnemänguturniiri korraldamisel kaughasartmänguna osalustasude summa, millest on maha arvatud võidufondi laekuv osa.
• Teist tüüpi õnnemänguturniiri korraldamisel osalustasude summa.
• Teist tüüpi õnnemänguturniiri korraldamisel kaughasartmänguna osalustasude summa.

Seadus täpsustab, et hasartmängude ja nende konkreetsete liikide määratlemisel lähtutakse otseselt hasartmänguseaduses sätestatud definitsioonidest ja liigitustest.

Hasartmängumaksu maksja ja maksustamisperioodid

Hasartmängumaksu subjektide kõrval on seaduses selgelt paika pandud ka see, kes on kohustatud maksu tasuma ning milliste perioodide alusel maksukohustust arvestatakse.

Hasartmängumaksu maksjaks on hasartmängukorraldaja. See tähendab, et kohustus lasub juriidilisel isikul, kes vastutab mängude läbiviimise ja korraldusloa olemasolu eest.

Maksustamisperioodid on jagatud sõltuvalt hasartmängu liigist järgmiselt:

• Üldreeglina on hasartmängumaksuga maksustamise perioodiks üks kalendrikuu.
• Kaubandusliku loterii korraldamisel on maksustamisperioodiks kaubandusliku loterii korraldamise periood, mis algab mängureeglites märgitud panuste tegemise esimesel päeval ja lõpeb mängureeglites märgitud võitude väljaandmise viimasel päeval.
• Õnnemänguturniiri korraldamisel on maksustamisperioodiks ühe õnnemänguturniiri korraldamise periood, mis algab õnnemänguturniiri reeglites märgitud osavõtutasude vastuvõtmise esimesel päeval ja lõpeb õnnemänguturniiri reeglites märgitud osavõtutasude vastuvõtmise lõpetamise päeval.

Hasartmängumaksu deklareerimine ja tasumine

Maksukohustuse täitmiseks on kehtestatud ranged tähtajad ja protseduurid, mida hasartmängukorraldajad peavad järgima.

Hasartmängukorraldaja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile hasartmängumaksu deklaratsiooni ja tasuma vastava maksu maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 15. kuupäevaks. See tähendab, et igakuise perioodi puhul tuleb eelmise kuu andmed esitada ja maks tasuda järgmise kuu keskpaigaks.

Olulise erireeglina sätestab seadus, et hasartmängumaksu deklaratsioon tuleb esitada ka juhul, kui maksustamisperioodil puuduvad seaduse § 1 lõike 1 punktides 2 ja 4–9 sätestatud summad. See puudutab loteriisid, totot, kaughasartmänge ja turniire – isegi kui nendes kategooriates tulusid või panuseid ei olnud, on deklaratsiooni esitamine kohustuslik.

Hasartmängumaksu deklaratsioonide vormid ja niiden täitmise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister oma määrusega. Lisaks sisaldab seadus sätet, mis viitab otsusele hasartmängumaksu tasumise kohta.

Hasartmängumaksu määrad

Seadus kehtestab igale maksuobjektile konkreetsed maksumäärad, mis võivad koosneda fikseeritud summadest, protsentuaalsetest määradest või nende kombinatsioonist.

Hasartmängumaksu määrad on jaotatud järgmiselt:

• 1406 eurot ühe mängulaua kohta.
• 300 eurot õnnemängu korraldamiseks kasutatava ühe mänguautomaadi kohta ja 10 protsenti hasartmängukorraldaja õnnemängu korraldamiseks kasutatavatel mänguautomaatidel tehtud panustest laekunud summast, millest on maha arvatud võidud.
• 32 eurot ühe osavusmängu mänguautomaadi kohta.
• 22 protsenti loterii korraldamisel loteriipiletite müügist saadud summast.
• 22 protsenti kaubandusliku loterii korraldamisel võidufondist, kui võidufondi väärtus ületab 10 000 eurot.
• 5,5 protsenti toto korraldamisel tehtud panustest laekunud summast, millest on maha arvatud võidud.
• 5,5 protsenti õnnemängu ja osavusmängu kaughasartmänguna korraldamisel tehtud panustest laekunud summast, millest on maha arvatud võidud.
• 5,5 protsenti õnnemänguturniiri korraldamisel osalustasude summast (või kaughasartmänguna korraldamisel osalustasude summast), millest on maha arvatud võidufondi laekuv osa või vastavalt turniiri tüübile kogu osalustasude summast.

Hasartmängumaksu laekumine ja kasutamine

Kogu kogutud hasartmängumaks laekub otse riigieelarvesse. Seadus aga määrab kindlaks, kuidas neid vahendeid riigieelarve kaudu sihtotstarbeliselt jaotatakse ja kasutatakse.

Riigieelarves nähakse ette kindlad kulud Eesti Kultuurkapitalile. Eraldatava summa suurus vastab 47,8 protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest. See tähendab, et ligi pool planeeritud maksutulust suunatakse kultuuri ja kunsti toetamiseks.

Eesti Kultuurkapitalile eraldatud vahendid jagunevad seaduse kohaselt järgmiselt:

• 52 protsenti nendest vahenditest eraldatakse kultuuriehitistele.
• 2 protsenti eraldatakse kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometöö edendamiseks.

Muud varasemad sihtotstarbelised jaotused ja lõiked on seaduse hilisemate muudatustega tunnistatud kehtetuks.

Täiendavad jaotamise reeglid ületulude korral

Seaduses on sätestatud erireeglid juhtudeks, kui teatud hasartmänguliikidest laekuvad summad ületavad aastas kindlaksmääratud piirmäära.

Kui toto, kaughasartmängude ja turniiride alusel laekunud hasartmängumaksu on ühes kalendriaastas rohkem kui 27 miljonit eurot, eraldatakse sellest piirmäära ületavast summast järgmised osad:

• 8 protsenti riigieelarvesse.
• 12 protsenti Eesti Kultuurkapitalile, millest 60,6 protsenti eraldatakse kultuuriehitistele ning 2 protsenti kunstide ja rahvakultuuri valdkonna õppejõudude loometöö edendamiseks.
• 80 protsenti Eesti Kultuurkapitalile, millest 75 protsenti eraldatakse spordiehitiste fondile ning 25 protsenti kultuuri- ja spordivaldkondadele eraraha kaasamise fondile.

Rakendussätted ja üleminekureeglid

Hasartmängumaksu seadus sisaldab mitmeid rakendussätteid, mis reguleerivad üleminekut uutele maksumääradele ja varasemate vahendite kasutamist.

Seaduse kohaselt kehtivad enne seaduse jõustumist Maksu- ja Tolliameti poolt hasartmängukorraldajale väljastatud maksumärgid kuni vastava maksustamisperioodi lõpuni.

Ajalooliste üleminekuperioodide kohta on sätestatud järgmised reeglid:

• Kuni 31.12.2009 oli hasartmänguseaduse § 36 lõikes 6 nimetatud õnnemängu korraldamiseks kasutatava mänguautomaadi maksumäär 50 protsenti seaduse § 6 punktis 2 sätestatud määrast.
• Hasartmängukorraldaja, kes korraldab osavusmänge mänguautomaadil, esitab Maksu- ja Tolliametile hasartmängumaksu deklaratsiooni ning tasub hasartmängumaksu seaduse jõustumisele järgneva kalendrikuu 15. kuupäevaks.
• Enne seaduse jõustumist antud korraldusloa alusel korraldatava arvloterii hasartmängumaksu määr oli kuni 31.12.2009 täpselt 10 protsenti arvloterii loteriipiletite müügist saadud summast.

Lisaks on sätestatud, et enne 01.01.2022 kehtinud redaktsiooni kohaselt sihtotstarbeks ettenähtud ja laekunud vahendeid võib kasutada kuni nende vahendite lõppemiseni.

Olulise tulevikku suunatud kohustusena on sätestatud, et Rahandusministeerium analüüsib hiljemalt 01.02.2029 seaduse (mis jõustus 01.01.2026) rakendamise eesmärgi saavutamist, kaasnenud mõju ja regulatsiooni tulemuslikkust.

Seaduse jõustumine

Seaduse jõustumise kohta on kehtestatud mitmeastmeline ajakava, mis võimaldas turuosalistel uute nõuetega kohaneda.

Hasartmängumaksu seadus jõustus üldises korras 01.06.2009.

Erandina jõustusid seaduse § 1 lõike 1 punkt 5 (mis käsitleb õnnemängu ja osavusmängu kaughasartmänguna korraldamist) ning § 6 punkt 7 (mis sätestab kaughasartmängude maksumäära) alates 01.01.2010.

Kokkuvõte

Kokkuvõttes reguleerib hasartmängumaksu seadus selgelt ja detailselt kõiki hasartmängude maksustamisega seotud aspekte Eestis. Seadus määratleb maksuobjektid alates mängulaudadest kuni kaughasartmängude ja turniirideni, kehtestab konkreetsed maksumäärad ning sätestab deklareerimise ja tasumise korra igale maksustamisperioodile järgneva kuu 15. kuupäevaks. Lisaks tagab seadus maksutulude sihtotstarbelise jaotuse riigieelarve ja Eesti Kultuurkapitali vahel, toetades seeläbi kultuuri, kunsti ja sporti.

Vaata õigusakti Riigi Teatajas