Alates 19.07.2026 kehtiva maksukorralduse seaduse alusel hõlmab maksukohustuslase mõiste maksumaksjat, maksu kinnipidajat ning kolmandaid isikuid, kes vastutavad seaduse või lepingu alusel maksukohustuse täitmise eest. Mõiste selge tundmine aitab maksuasjades osalejatel täpselt mõista oma seadusjärgseid rahalisi ja mitterahalisi kohustusi, vastutuse ulatust ning õigusi suhtluses maksuhalduriga.
Maksukohustuslase mõiste ja liigid
Maksukohustuslane on seaduses sätestatud keskne mõiste, mis jaotub kolme põhilisse kategooriasse:
- maksumaksja, kes on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi;
- maksu kinnipidaja, kes on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja selleks määratud kontole tasuma, samuti täitma seonduvaid rahalisi ja mitterahalisi kohustusi;
- muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest.
Seadusega võib ette näha juhud, mil juriidilise isiku staatust mitteomavat isikuteühendust või varakogumit käsitatakse maksumaksja või maksu kinnipidajana, mitut juriidilist isikut ühe maksukohustuslasena või juriidilise isiku struktuuriüksust iseseisva maksukohustuslasena.
Avalik-õiguslikud asutused ja erandid
Riiki, valda või linna ei loeta maksumaksjaks ega maksu kinnipidajaks, kui maksuseaduses ei ole sätestatud teisiti.
Maksumaksja ja maksu kinnipidaja võib olla ka välisriigi riigi- või omavalitsusasutus, muu avalik-õiguslik institutsioon, samuti rahvusvahelise organisatsiooni või koostööprogrammi esindus.
Kohustuste ja esinduse teostamine
Maksukohustuslase õigus- ja teovõime suhtes kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seadust. Alaealise või piiratud teovõimega isiku eest täidab kohustusi seaduslik esindaja, välja arvatud juhul, kui teovõimet on laiendatud 15–18-aastasel alaealisel.
Juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja peab korraldama rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise, kusjuures rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel.
Seltsingu, isikuteühenduse juht või varakogumi valitseja täidab kohustused hallatava vara arvel. Kui ühendusel tegevjuhti ei ole, vastutavad kohustuste täitmise eest ühenduse liikmed või kaasomanikud.
Mitteresidendi maksuesindaja
Mitteresidendi maksuesindaja on maksuhaldurilt vastava tegevusloa saanud isik, keda mitteresident võib volitada ennast esindama.
Maksuesindajale laienevad kõik registreeritud mitteresidendist maksukohustuslase õigused ja kohustused ning ta vastutab kohustuste täitmata jätmise korral maksuvõla eest solidaarselt.
Maksukohustuslase rahalised kohustused ja vastutus
Maksuseadusest ja maksukorralduse seadusest tulenevad maksukohustuslasele erinevad rahalised nõuded ja kohustused:
- maksukohustus ehk kohustus tasuda maksusumma;
- kinnipidamiskohustus ehk kohustus maksu kinni pidada ja üle kanda;
- kõrvalkohustused, mille hulka kuuluvad intress, sunniraha ja asendustäitmise kulud;
- vastutuskohustus, mille alusel kolmas isik vastutab seaduse või lepingu järgi maksumaksja või kinnipidaja maksuvõla eest.
Seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja, kes rikub kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest, vastutab tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.
Kokkuvõte
Maksukorralduse seaduse kohaselt hõlmab maksukohustuslase staatus laia ringi isikuid, alates füüsilistest ja juriidilistest isikutest kuni seaduse või lepingu alusel vastutavate esindajateni. Igal maksukohustuslasel lasub selge kohustus täita rahalisi nõudeid ning mitterahalisi halduskohustusi, sealhulgas deklaratsioonide esitamist ja arvestuse pidamist. Kohustuste nõuetekohane ja tähtaegne täitmine tagab seadusjärgse maksude laekumise ning hoiab ära maksuhalduri sunnimeetmete või intresside kohaldamise. Menetluses tagatakse maksukohustuslasele ka olulised õigused nagu ärakuulamine.