Maksukohustuslase õiguslik määratlus, liigid ja kohustused maksumenetluses

Ülevaade maksukohustuslase mõistest, liikidest ja vastutusest alates 01.11.2026 kehtiva maksukorralduse seaduse alusel.

Toimetaja:
Reimo Roosileht
Lisatud:
Viimati muudetud/kontrollitud:

Alates 01.11.2026 kehtiva maksukorralduse seaduse kohaselt on maksukohustuslane maksumenetluse keskne subjekt, hõlmates maksumaksjat, maksu kinnipidajat ning teisi isikuid, kes vastutavad seaduse või lepingu alusel maksukohustuse täitmise eest. Mõiste ja sellega kaasnevate reeglite tundmine tagab selguse rahaliste kohustuste jaotuses, deklaratsioonide esitamise nõuetes ning seaduslike esindajate ja kolmandate isikute vastutuse ulatuses maksuhalduri ees.

Maksukohustuslase määratlus ja jaotumine

Maksukorralduse seaduse kohaselt jagunevad maksukohustuslased kolme põhikategooriasse:

  • maksumaksja – füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi;
  • maksu kinnipidaja – füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja määratud kontole tasuma, samuti täitma sellega seotud lisakohustusi;
  • muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest.

Üldreeglina ei loeta riiki, valda ega linna maksumaksjaks ega maksu kinnipidajaks, kui maksuseaduses ei ole sätestatud teisiti. Samas võivad maksumaksjaks ja maksu kinnipidajaks olla ka välisriigi riigi- või omavalitsusasutused, muud avalik-õiguslikud institutsioonid ning rahvusvaheliste organisatsioonide ja koostööprogrammide esindused. Riigi-, valla- või linnaasutuste suhtes kohaldatakse seaduses juriidilise isiku kohta sätestatut.

Erisused maksukohustuslase määratlemisel

Seadusega võib sätestada erijuhud, mille korral:

  • juriidilise isiku staatust mitteomavat isikuteühendust või varakogumit käsitatakse maksumaksja või maksu kinnipidajana;
  • mitut juriidilist isikut käsitatakse ühe maksukohustuslasena;
  • juriidilise isiku struktuuriüksust või temale kuuluvat ettevõtet käsitatakse iseseisva maksukohustuslasena.

Esindamine ja kohustuste täitmine

Maksukohustuslase õigusvõime, teovõime ja seadusjärgse esinduse suhtes kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seadust, kui erinormidest ei tulene teisiti. Alaealise või muu piiratud teovõimega füüsilise isiku nimel täidab kohustusi tema seaduslik esindaja, samas kui 15–18-aastane laiendatud teovõimega alaealine täidab kohustusi iseseisvalt, kui need tulenevad tehingutest, mida ta võib isiklikult teha.

Juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud korraldama esindatava rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise, kusjuures rahalised kohustused kaetakse esindatava vara arvel. Sarnane kohustus lasub ka seltsingu või isikuteühenduse juhil ning varakogumi valitsejal seoses hallatava varaga.

Mitteresidendi maksuesindaja

Mitteresident võib volitada ennast esindama Eestis tekkivate maksukohustuste täitmiseks tegevusloa saanud maksuesindaja. Maksuesindajana võib tegutseda Eestis asutatud juriidiline isik või välismaa juriidilise isiku Eestis äriregistrisse kantud filiaal. Maksuesindajale laienevad kõik registreeritud mitteresidendist maksukohustuslase õigused ja kohustused ning ta vastutab kohustuste rikkumisel tekkinud maksuvõla eest solidaarselt esindatavaga.

Maksukohustuslase vastutus ja rahalised nõuded

Maksuseadusest võivad tuleneda maksumaksja kohustus tasuda maksusumma, maksu kinnipidaja kinnipidamiskohustus, isiku tagastusnõue ning kolmanda isiku vastutuskohustus. Lisaks võivad kaasneda kõrvalkohustused, nagu intress, sunniraha või asendustäitmise kulud.

Vastutus maksuvõla eest võib laieneda teistele isikutele seaduse või lepingu alusel:

  • seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja vastutab maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega, kui ta rikub oma kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest;
  • isik, kellel on kohustuste täitmise üle tegelik võim ja kelle tahtlik tegevus põhjustas maksuvõla, vastutab tekkinud võla eest solidaarselt maksukohustuslasega;
  • karistusseadustikus sätestatud maksualases kuriteos süüdi mõistetud isik vastutab kuriteo tagajärjel tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega;
  • kolmas isik võib võtta endale lepinguga solidaarse vastutuse maksukohustuslase rahaliste kohustuste täitmise eest.

Kokkuvõte

Kokkuvõttes määratleb maksukorralduse seadus maksukohustuslasena laia ringi subjekte, alates otsestest maksumaksjatest ja maksu kinnipidajatest kuni lepinguliste või seadusjärgsete vastutajateni. Igal maksukohustuslasel lasub kohustus arvestada maksusummad korrektselt, esitada seaduses nõutud deklaratsioonid ning tasuda maksusummad ja nendega seotud kõrvalkohustused ettenähtud tähtpäevaks määratud kontole. Seadusliku esindaja, vara valitseja ja maksuesindaja kohustuste rikkumisel või tahtliku maksuõigusrikkumise korral võib maksuhaldur kohaldada solidaarset vastutust. Samuti tagab seadus maksukohustuslasele olulised menetluslikud õigused, sealhulgas ärakuulamise, teabe saamise ning haldusaktide vaidlustamise korra.

Õigusaktid