Käesolev artikkel selgitab üksikasjalikult töölähetuse õiguslikku regulatsiooni ja sellega kaasnevaid olulisi töötaja tagatisi alates 13.07.2026 kehtivas Eesti õiguses. Tööandja ja töötaja vaheliste suhete täielik selgus lähetuse planeerimisel ning läbiviimisel aitab tõhusalt vältida võimalikke vaidlusi ning tagab mõlema poole seaduslike õiguste ja kohustuste korrektse täitmise igapäevases tööelus.
Töölähetuse olemus ja piirangud
Tööandjal on õigus lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole lepingujärgset töö tegemise kohta. Seadus seab lähetuse kestusele ja teatud töötajate saatmisele kindlad piirangud.
- Lähetus ei tohi ilma kokkuleppeta kesta kauem kui 30 järjestikust kalendripäeva.
- Rasedat ning alla kolmeaastast või puudega last kasvatavat töötajat tohib lähetada üksnes tema nõusolekul.
- Alaealise töötaja lähetamiseks on vajalik nii alaealise kui ka tema seadusliku esindaja eelnev nõusolek.
Kulude hüvitamine ja ettemaks
Töölähetusega kaasnevad kulud kuuluvad hüvitamisele tööandja poolt. Töötajal on seaduse kohaselt õigus nõuda kõigi lähetusega seonduvate kulude katmist ning välislähetuse puhul ka päevaraha maksmist.
- Töötajal on õigus nõuda lähetuskulude hüvitamist ja välislähetuse korral päevaraha seaduses sätestatud alammääras.
- Lähetusega kaasnevate võimalike kulude hüvitamist on õigus nõuda mõistliku aja jooksul enne lähetuse algust ettemaksuna.
- Kui tööandja ei tee nõutud ettemaksu mõistliku aja jooksul, on töötajal seaduslik õigus lähetusest keelduda.
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks on töölähetus tööandja ühepoolsel korraldusel toimuv ajutine tööülesannete täitmine väljaspool lepingus kokkulepitud töö tegemise kohta. Seadus kaitseb töötajat mitmekülgselt, piirates lähetuse kestust ilma kokkuleppeta 30 järjestikuse kalendripäevaga ning nõudes haavatavamate rühmade puhul kindlasti töötaja või tema esindaja nõusolekut. Lisaks on töötajal seaduslik tagatis nõuda lähetuskulude täielikku hüvitamist ja vajadusel ettemaksu, mille mittetasumisel on tal õigus lähetusest õiguspäraselt keelduda.