Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise kord ja ettevõtluskonto toimimise alused

Käesolev põhjalik ülevaade käsitleb seisuga 01.01.2026 kehtivat ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise korda, mis võimaldab füüsilistel isikutel deklareerimisvabalt ja madala halduskoormusega tasuda makse teenuste osutamisest ning kaupade müügist saadud tulult spetsiaalse ettevõtluskonto kaudu. Selgitame seaduses sätestatud nõudeid konto avamisele, maksumäära kujunemist koos kohustusliku kogumispensioniga, automaatset maksude tasumise ja broneerimise mehhanismi ning laekunud maksusummade jaotamist sotsiaalkaitse ja tulumaksu vahel.

Maksu objekt ja ettevõtluskonto määratlus

Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse kohaselt on füüsilisel isikul võimalus avada ettevõtluskonto, millele laekunud summadelt tasutakse ettevõtlustulu maksu. Tegemist on eraldi maksustamiskorraga, mille eesmärk on lihtsustada teenuste osutamisest ja kaupade müügist saadud tulu deklareerimist ning maksustamist.

Seadus sätestab ettevõtluskontole ja selle kasutamisele kindlad nõuded ja piirangud:

• Konto asukoht: ettevõtluskonto peab olema avatud füüsilise isiku nimel Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi residendist krediidiasutuses või sellise krediidiasutuse lepinguriigis asuvas püsivas tegevuskohas.
• Kontoomaniku juhis: konto avamisel annab füüsiline isik krediidiasutusele siduva juhise broneerida kontol ettevõtlustulu maksu määrale vastav summa Maksu- ja Tolliameti kasuks ning kanda see automaatselt Maksu- ja Tolliametile üle.
• Laekumiste sihtotstarve: ettevõtluskontole tohib kanda üksnes teenuse osutamisest ja kauba müügist saadud summasid.
• Valuuta: kõik ettevõtluskontole tehtavad laekumised peavad olema eurodes.

Maksumaksja määratlus ja tegutsemispiirangud

Ettevõtlustulu maksu maksjaks loetakse füüsilist isikut, kes omab ettevõtluskontot ja kelle kontole laekuvad seaduses lubatud tasud teenuste osutamise või kauba müügi eest.

Seadus kehtestab maksumaksjale kaks olulist piirangut teiste ettevõtlusvormide ja maksustaatuste suhtes:

• Käibemaksukohustuse keeld: maksumaksja ei või olla käibemaksukohustuslane.
• Samal tegevusalal FIE-na tegutsemise keeld: maksumaksja ei tohi tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana samal või sarnasel tegevusalal.

Nende piirangute eesmärk on tagada, et lihtsustatud maksustamiskorda kasutatakse üksnes sihipäraselt ning välistada samal tegevusalal tegutsemise ja maksustamise kattuvus füüsilisest isikust ettevõtja staatusega või käibemaksukohustuslasena arvel olemisega.

Maksustamisperiood ja maksu määrad

Ettevõtlustulu maksu maksustamisperioodiks on kalendrikuu. Maksukohustus määratakse ja arvestatakse iga kalendrikuu jooksul ettevõtluskontole reaalselt laekunud summade põhjal.

Seaduses sätestatud maksumäära reeglid on järgmised:

• Baasmaksumäär: ettevõtlustulu maksu tavapärane määr on 20 protsenti ettevõtluskontole laekunud summast.
• Kogumispensioni lisanduv määr: kui maksumaksja on kogumispensionide seaduse § 6 tähenduses kohustatud isik, suureneb seadusejärgne 20-protsendiline maksumäär kogumispensionide seaduse §-s 9 sätestatud kogumispensioni makse määra võrra.

Seega sõltub tegelik rakendatav maksumäär sellest, kas füüsilisel isikul lasub kohustusliku kogumispensioni makse tasumise kohustus või mitte.

Ettevõtluskonto lepingu sõlmimine, lõpetamine ja teavituskohustused

Ettevõtluskonto kasutuselevõtt ja lõpetamine on allutatud rangetele menetluslikele reeglitele, mis tagavad maksuhalduri õigeaegse informeerituse.

• Lepingu sõlmimise aeg: maksumaksja peab sõlmima krediidiasutusega ettevõtluskonto avamise lepingu enne esimese teenuse osutamisest või kauba müügist saadava summa kontole laekumist.
• Konto sulgemine: maksumaksjal on õigus ettevõtluskonto sulgeda ja selle aluseks olev leping lõpetada võlaõigusseaduses ette nähtud üldises korras.
• Juhise tagasivõtmine: ettevõtluskonto aluseks olev leping loetakse lõppenuks ka juhul, kui maksumaksja võtab krediidiasutuselt tagasi maksu broneerimise ja ülekandmise juhise.
• Krediidiasutuse teavituskohustus: krediidiasutus on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile viivitamata elektroonsel kujul andmed füüsilise isiku kohta, kes on ettevõtluskonto avamise lepingu sõlminud, selle lõpetanud või maksu broneerimise juhise tagasi võtnud.

Ettevõtlustulu maksu tasumise, broneerimise ja ülekandmise kord

Ettevõtlustulu maksu tasumine toimub täielikult automatiseeritud infovahetuse kaudu krediidiasutuse ja Maksu- ja Tolliameti vahel, tagades maksude tasumise ilma kontoomaniku täiendava deklareerimiseta.

Maksukohustuse täitmise protsess koosneb järgmistest etappidest:

• Andmete edastamine: maksukohustuse suuruse arvutamiseks esitab krediidiasutus viivitamata elektroonsel kujul Maksu- ja Tolliametile andmed iga maksumaksja ning iga tema ettevõtluskontole laekunud summa kohta.
• Maksu arvutamine: Maksu- ja Tolliamet arvutab laekunud andmete alusel välja ettevõtlustulu maksu summa ning edastab selle viivitamata elektroonselt krediidiasutusele tagasi.
• Maksusumma broneerimine: krediidiasutus broneerib Maksu- ja Tolliametilt saadud teabe alusel maksumaksja ettevõtluskontol maksukohustuse suurusele vastava rahasumma.
• Maksu ülekandmine: krediidiasutus kannab maksustamisperioodil broneeritud ettevõtlustulu maksu Maksu- ja Tolliameti kontole maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks.
• Ülekandmine lepingu lõppemisel: kui ettevõtluskonto aluseks olev leping lõpetatakse või broneerimisjuhis võetakse tagasi, kannab krediidiasutus lepingu lõppemiseni broneeritud ettevõtlustulu maksu samuti üle Maksu- ja Tolliameti kontole.

Ettevõtlustulu maksu andmekogu ja andmete säilitamine

Seadus reguleerib ettevõtlustulu maksu haldamist läbi spetsiaalse andmekogu, mis moodustab osa riiklikust maksusüsteemi registrist.

• Andmekogu staatus: ettevõtlustulu maksu andmekogu on maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel asutatud maksukohustuslaste registri alamregister, mille pidamise kord sätestatakse maksukohustuslaste registri põhimääruses.
• Andmekogu eesmärk: registri eesmärk on ettevõtlustulu maksu haldamiseks vajalike füüsilise isiku ja tema ettevõtluskonto andmete ning laekunud ja broneeritud summade andmete töötlemine.
• Kantavad andmed: andmekogusse kantakse andmed ettevõtluskonto ja selle omaniku kohta, andmed ettevõtluskontole laekunud summade kohta ning andmed arvestatud ja laekunud ettevõtlustulu maksu kohta.
• Säilitamise tähtaeg: ettevõtlustulu maksu andmekogu andmeid säilitatakse kuni seitse kalendriaastat.

Maksu laekumine ja jaotumine riiklike maksude vahel

Ettevõtlustulu maks ei jää eraldiseisvaks sihtotstarbetuks tasuks, vaid see jaotatakse seaduses määratud proportsioonide alusel tulumaksuks, sotsiaalmaksuks ja kogumispensioni makseks.

Maksu jaotamise reeglid on sätestatud järgmiselt:

• Tulumaksu osa: baasmäärast (20%) moodustab tulumaksu osa 22/55 ettevõtlustulu maksust.
• Sotsiaalmaksu osa: baasmäärast moodustab sotsiaalmaksu osa 33/55 ettevõtlustulu maksust.
• Kogumispensioni osa: kui maksumäärale lisandus kogumispensioni makse määr, suunatakse see osa otse kogumispensioni makseks vastavalt kogumispensionide seadusele.
• Kohaliku omavalitsuse tulumaks: tulumaksuseaduse kohase maksumaksja elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse tulumaksu osa arvutamisel käsitatakse füüsilise isiku maksustatava tuluna ettevõtluskontole laekunud summat, millest on maha arvatud ettevõtlustulu maksu sotsiaalmaksu osa.
• Andmete edastamine ametitele: Maksu- ja Tolliamet edastab maksukohustuslaste registris olevad andmed pensioniregistri pidajale, Tervisekassale ja Sotsiaalkindlustusametile vastavalt sotsiaalmaksuseadusele ja kogumispensionide seadusele.

Sotsiaalkaitse ja hüvitiste arvutamise alused

Ettevõtlustulu maksu tasumine tagab füüsilisele isikule riikliku sotsiaalkaitse, kuna makstud sotsiaalmaksu osa võrdsustatakse seaduses tavapärase sotsiaalmaksuga.

• Sotsiaalmaksu käsitlus: ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel makstud maksu sotsiaalmaksu osa käsitatakse sotsiaalmaksuna perehüvitiste seaduse, riikliku pensionikindlustuse seaduse ja ravikindlustuse seaduse tähenduses.
• Hüvitiste ja pensioni määramine: riikliku pensioni ja vanemahüvitise määramisele ning maksmisele kohaldatakse riikliku pensionikindlustuse seadust ja perehüvitiste seadust, arvestades ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadusest tulenevaid erisusi.

Tänu sotsiaalmaksu komponendi olemasolule arvestatakse ettevõtluskontole laekunud tuludelt tasutud maksusummad isiku sotsiaalsete garantiide, sealhulgas pensioniõiguste, vanemahüvitise ja ravikindlustuskaitse kujunemisel.

Seaduse jõustumine

Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadus jõustus algselt 01.01.2018.

Seaduses sätestatud regulatsioon moodustab tervikliku ja püsiva aluse ettevõtluskonto kaudu tegutsevate füüsiliste isikute maksustamiseks.

Kokkuvõte

Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadus sätestab füüsilistele isikutele selge ja automatiseeritud korra ettevõtlustulu deklareerimiseks ning maksustamiseks ettevõtluskonto kaudu. Süsteemi keskmes on krediidiasutuse ja Maksu- ja Tolliameti vaheline tihe elektrooniline andmevahetus, kus maksukohustus arvutatakse ning broneeritakse automaatselt igalt teenuse osutamisest või kauba müügist laekunud euromakselt ning kantakse riigieelarvesse maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. Standardne 20-protsendiline maksumäär (millele vajadusel lisandub kogumispensioni makse määr) jaguneb tulumaksu ja sotsiaalmaksu vahel vahekorras 22/55 ja 33/55. Sotsiaalmaksu osa arvessevõtmine tagab kontoomanikule perehüvitiste, ravikindlustuse ning riikliku pensioni arvestuse. Samas keelab seadus ettevõtluskonto omanikul olla samal ajal käibemaksukohustuslane või tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana samal või sarnasel tegevusalal.

Vaata õigusakti Riigi Teatajas