Kohtutäituri ametitegevuse, vastutuse ja tasustamise õiguslikud alused

Käesolev artikkel annab üksikasjaliku ja praktilise ülevaate kohtutäituri tegevust reguleerivatest õiguslikest alustest, mis kehtivad alates 01.01.2025. Selgitame põhjalikult kohtutäituri õiguslikku seisundit, ametikohustuste täitmist, distsiplinaarvastutust ning ametitoimingute ja -teenuste tasustamise korda, aidates lugejal mõista täitemenetluse süsteemi toimimist ja osapoolte õigusi.

Kohtutäituri õiguslik seisund ja büroo korraldus

Kohtutäituri seadus sätestab kohtutäituri ametitegevuse alused, haldusjärelevalve teostamise, distsiplinaarvastutuse korra, tasustamise korra ning kohtutäiturite ja pankrotihaldurite ühise kutseühenduse tegevuse alused. Kohtutäitur peab avalik-õiguslikku ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena. Tema ametitegevus jaguneb ametitoiminguteks ja ametiteenusteks. Ametitegevuses peab kohtutäitur olema erapooletu ning äratama usaldust kõigis isikutes, kelle kasuks või kelle suhtes ta toiminguid teeb.

Kohtutäitur peab järgima oma ametivannet ning käituma väärikalt ka väljaspool ametitegevust. Kohtutäituril on ametimärk ja -pitsat, mille kirjelduse ja kasutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kohtutäiturite ametikohtade arvu ja tööpiirkonnad määrab samuti valdkonna eest vastutav minister.

Kohtutäituri büroo ja ühine tegutsemine

Kohtutäitur tegutseb oma büroo kaudu, mis peab asuma tema tööpiirkonnas ning sobima isikute vastuvõtuks. Büroo lahtiolekuaeg ja kohtutäituri vastuvõtuaeg tehakse avalikkusele teatavaks Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja veebilehel ning teave pannakse nähtavale kohale büroo sissepääsu juures. Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada lahtioleku- ja vastuvõtuaja alampiiri.

Samas tööpiirkonnas tegutsevad kohtutäiturid võivad valdkonna eest vastutava ministri loal pidada ühist bürood, määrates omavahelised õigused ja kohustused kirjaliku lepinguga. Ka ühise büroo puhul teeb kohtutäitur toiminguid enda nimel ja kannab isiklikku vastutust. Raamatupidamise alal käsitatakse kohtutäiturit füüsilisest isikust ettevõtjana, kuid ühist bürood pidavatel kohtutäituritel võib olla ühine raamatupidamine.

Ametialased kitsendused ja ettevõtluspiirangud

Kohtutäituri ametile kehtivad ranged ametialased kitsendused. Kohtutäitur ei või ameti kõrval pidada teisi tasustatavaid ameteid ega olla muul tasustataval tööl, välja arvatud õppe-, teadus- ja loometöö ning tegutsemine pankrotihalduri või likvideerijana.

Kohtutäitur ei või tegelda ettevõtlusega ega olla täisühingu osanik, usaldusühingu täisosanik ega sellise tulundusühistu liige, mille põhikirjas on ette nähtud liikme isiklik vastutus ühistu kohustuste eest. Ta ei või olla äriühingu juhatuse või nõukogu liige, prokurist, välismaa äriühingu filiaali juhataja ega kinnisasja sundvalitseja. Koja veebilehel avaldatakse äriühingu nimi ja registrikood, mille osad või aktsiad kohtutäiturile kuuluvad, välja arvatud avalikult emiteeritud väärtpaberite puhul.

Kohtutäituri ametitoimingud ja ametiteenused

Kohtutäitur teeb ametitoiminguid täitemenetluse läbiviimisel täitemenetluse seadustiku alusel, dokumentide kättetoimetamisel kohtumenetlusseaduste alusel, pärandi inventuuri tegemisel ja pärandvara valitsemisel pärimisseaduse alusel. Samuti viib ta läbi ametlikke enampakkumisi väljaspool täitemenetlust kohtu või haldusorgani taotlusel, vahendab välisriigist laekuvat elatist perehüvitiste seaduse alusel ning koostab võlgniku täitemenetluslikke profiile. Kohtutäitur võib keelduda ametitoimingu tegemisest ainult seaduses ettenähtud alustel ja korras.

Võlgniku täitemenetlusliku profiili koostamine

Võlgniku täitemenetluslik profiil väljastatakse sissenõudjale, kellel on võlgniku suhtes jõustunud täitedokument, et aidata hinnata nõude sissenõudmise väljavaateid. Profiilis kajastatakse sundtäitmisel olevate täiteasjade arv ja nõuete kogusumma, varaseima täitetoimiku avamise kuupäev ning võlgnikule kuuluv registrisse kantud vara koos seatud arestide ja keelumärgetega.

Ametikohustuste isiklik täitmine

Kohtutäitur peab isiklikult täitma järgmisi ametikohustusi: täitemenetluse peatamine ja lõpetamine, enampakkumisel müüdud vara kohta kinnistamisavalduse ja teistele vararegistritele omandi üleandmise avalduste esitamine, vara müügist saadud tulemi jaotamine ning pärandi inventuuri nimekirja allkirjastamine. Menetlusosalisel on õigus taotleda seoses ametitoiminguga selgitusi otse kohtutäiturilt.

Ametiteenuste osutamine ja tingimused

Kohtutäitur võib isiku taotlusel osutada ametiteenuseid, milleks on vallas- ja kinnisasja eraenampakkumise läbiviimine, dokumentide kättetoimetamine, õigusnõu andmine ja õigusdokumentide koostamine (kui haridus vastab nõuetele), juriidilise fakti tuvastamine väljaspool kohtumenetlust, lepitajana tegutsemine ning vahekohtunikuna tegutsemine.

Enne teenuste osutamist teatab kohtutäitur kojale teenuse liigist ja sõlmib ametikindlustuslepingu. Kohtutäituril on õigus keelduda teenuse osutamisest, kuid nõustumisel ei saa ta sellest mõjuva põhjuseta loobuda. Tingimused ja tasu lepitakse kokku kirjalikult kooskõlas hea ametitavaga. Teenuse osutamisel ei või kasutada ametitoimingute tegemiseks seadusega antud õigusi ega viia läbi täitemenetlust asjas, kus ta osales vahekohtunikuna.

Kohtutäituri vastutus ja ametikindlustus

Kohtutäitur vastutab oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Ta vastutab ka oma büroo töötajate ning politseiametniku poolt täitemenetluse seadustiku alusel tegutsedes süüliselt tekitatud kahju eest. Väljaõppel viibiva kohtutäituri tekitatud kahju eest vastutab koda. Ametist vabastatud kohtutäitur vastutab oma ametisoleku ajal toime pandud rikkumiste eest ka pärast vabastamist.

Asendaja tegevuse eest vastutab asendatav kohtutäitur, kui asendajaks on tema abi. Kui asendajaks on teise kohtutäituri abi, vastutab koda. Kui kahju tekitamise eest vastutab ka menetlusosaline või kolmas isik, vastutab kohtutäitur ulatuses, milles neilt ei ole võimalik hüvitist saada. Kui kahju ei ole võimalik rahuldada kohtutäituri vara arvel, vastutab koda, seejärel riik. Vaidlused vaadatakse läbi maakohtus ning nõue aegub kolme aasta jooksul kahjust ja hüvitajast teadasaamisest, kuid hiljemalt kümne aasta jooksul kahju tekitamisest.

Ametikindlustuse nõuded ja tingimused

Kahju hüvitamise tagamiseks peab kohtutäitur sõlmima ametikindlustuslepingu Eestis luba omava kindlustusandjaga. Kindlustusjuhtumiks on perioodi jooksul toimunud kohustuse rikkumine. Kindlustussumma alampiir ühe juhtumi kohta on vähemalt 200 000 eurot ning kõigi juhtumite kohta perioodil vähemalt 600 000 eurot. Omavastutuse korral hüvitab kindlustusandja kogu kahju ja nõuab omavastutuse täiturilt tagasi.

Tahtlikust rikkumisest tekkivat vastutust ei pea kindlustama. Kohtutäitur esitab lepingu ärakirja ja poliisi viivitamata ametikogu juhatusele. Kui kindlustust pole, peatatakse ametivolitused. Kohtutäitur teatab asjaoludest ja väljamaksetest kahe nädala jooksul. Väljaõppel viibiva kohtutäituri tekitatud kahju hüvitamiseks sõlmib lepingu ametikogu.

Ametisaladuse hoidmine ja enesetäiendamine

Kohtutäitur on kohustatud hoidma ametisaladust ning mitte avaldama seoses ametitegevusega saadud andmeid, mis kehtib ka pärast ametist lahkumist. Kohustust peavad järgima ka büroo ja koja töötajad ning teised isikid, kellele andmeid avaldati. Andmeid avaldatakse menetlusosalistele, kohtule, kohtuvälisele menetlejale, uurimisasutusele, prokuratuurile, kojale ja ministeeriumile järelevalvemenetluses ning muudele seadusest tulenevatele isikutele. Süüteo ilmnemisel teatab täitur pädevale asutusele.

Kohtutäitur ja tema abi peavad oma erialateadmisi pidevalt täiendama ning läbima perioodilise õigusalase täiendusõppe.

Kohtutäituri ametisse nimetamine, asendamine ja vabastamine

Kohtutäituriks võib nimetada Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku, kes valdab eesti keelt, on aus ja kõlbeline ning omab õigusalast kõrgharidust. Ta peab olema tegutsenud abina, vandeadvokaadina, kohtunikuna, notarina või pankrotihaldurina vähemalt ühe aasta või töötanud viis aastat juriidilist kõrgharidust nõudval tööl ja sooritanud eksami.

Ametisse ei või nimetada isikut, keda on karistatud tahtliku kuriteo eest, kes on tagandatud kohtuniku, notari või täituri ametist, välja heidetud advokatuurist, vabastatud teenistusest distsiplinaarsüüteo eest, kes on pankrotivõlgnik, kelle audiitori kutsetegevus on lõpetatud või kellelt on võetud pankrotihalduri, vandetõlgi või patendivoliniku kutse. Kandideerija usaldusväärsust kontrollitakse kohtute seaduse alusel.

Ametisse nimetamine, väljaõpe ja ametivanne

Vaba ametikoht täidetakse konkursi alusel, mille kuulutab välja Justiits- ja Digiministeerium ning viib läbi eksamikomisjon. Kohtutäituri nimetab ametisse valdkonna eest vastutav minister tähtajatult. Pärast nimetamist ja enne asumist peab isik läbima väljaõppe (v.a kogenud isikud). Ametisse peab asuma nelja kuu jooksul pärast väljaõppe läbimist või nimetamist. Enne ametisse asumist annab kohtutäitur ministrile ja juhatusele ametivande.

Ametist vabastamine, tagandamine ja volituste peatamine

Minister vabastab kohtutäituri ametist tema kirjaliku avalduse alusel või terviseseisundi tõttu. Minister tagandab kohtutäituri, kui tema suhtes jõustub tahtliku kuriteo eest süüdimõistev otsus, talle kohaldatakse tagandamist karistusena, ta ei täida täiendusõppe kohustust, esitab valeandmeid, ei läbi väljaõpet, ei asu õigel ajal ametisse, tema suhtes kuulutatakse välja pankrot või ta ei hüvita kahjunõuet.

Ametikogu juhatus või minister võib peatada kohtutäituri ametivolitused tervise tõttu vabastamise otsustamiseni, distsiplinaarmenetluse ajaks, kriminaalsüüdistuse esitamisel, enesetäiendamise ajaks (kuni üks aasta), koja või rahvusvahelise esindusorgani teenistusse asumisel (kuni viis aastat) või muul mõjuval põhjusel (kuni kolm aastat). Peatamise ajal on toimingud ja teenused keelatud, kuid säilib kohustus käituda väärikalt. Volitused taastatakse viivitamata aluse äralangemisel.

Büroo töötajad ja asendamise kord

Büroo töötajad on abid ja muud töötajad. Abi peab olema aus, kõlbeline, valdama eesti keelt, omama õigusalast kõrgharidust, sooritama eksami ja olema nimekirjas. Abi on pädev tegema kõiki toiminguid, mida täitur ei pea tegema isiklikult. Kohtutäitur, kes on ametis olnud üle kahe aasta, peab tagama, et tema büroos töötab vähemalt üks abi.

If kohtutäitur viibib eemal üle kahe kuu aastas, taotleb ta volituste peatamist. Kui ta viibib eemal üle kümne tööpäeva kuus, teavitab ta ametikogu, kes määrab asendajaks teise täituri või abi. Asendataval on toimingud keelatud. Kui asendajaks on teine täitur või teise büroo abi, maksab asendatav ametikogule tasu.

Kohtutäituri tasud ja kulude hüvitamine

Kohtutäituri ametitoimingud on tasulised. Tasu võetakse ja kulusid nõutakse ainult seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Kokkulepped tasumäärade muutmiseks on keelatud. Tasu koosneb menetluse alustamise tasust, põhitasust ja lisatasust. Ettemaksu võib nõuda seaduses sätestatud juhtudel, kuid mitte elatise nõudjalt, tervisekahjustuse hüvitise nõudjalt ega kuriteoga tekitatud kahju hüvitise nõudjalt.

Alustamise tasu maksab taotleja (täitemenetluses võlgnik). Põhitasu maksab täitemenetluses võlgnik, muudel toimingutel taotleja. Ettemaksu tasub taotleja.

Tasu otsus ja sissenõudmise kord

Kohtutäitur teeb tasu sissenõudmiseks otsuse, milles märgitakse kohustatud isiku andmed, täituri andmed ja konto, otsuse kuupäev, asja number, täitedokumendi andmed, tasu suurus koos käibemaksuga ja ilma, viited seaduse sätetele ning kaebuse esitamise kord. Otsusele kirjutab alla kohtutäitur.

Alustamise tasu muutub sissenõutavaks menetluse alustamisega. Põhitasu muutub rahalise nõude puhul sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega, mitterahalise puhul toimingu lõpetamisega. Tasule lisandub käibemaks. Kui nõue täidetakse vabatahtliku tähtaja jooksul või sõlmitakse maksegraafik, maksab võlgnik põhitasu pooles ulatuses ja alustamise tasu. Osalisel sissenõudmisel on õigus põhitasule võrdeliselt sissenõutud summaga. Üleandmisel teisele täiturile ei tohi ülevõttev täitur alustamise tasu uuesti nõuda.

Sissenõude summast sõltuvad põhitasud ja kindlad määrad

Kui täitmisteade toimetatakse kätte e-posti või infosüsteemi kaudu, on alustamise tasu 15 eurot, muul viisil kättetoimetamisel 30 eurot.

Põhitasu arvutatakse nõude summa järgi tabeli alusel (nt kuni 35-eurose nõude põhitasu on 25 eurot ja ettemaks 20 eurot; kuni 1000-eurose nõude põhitasu on 225 eurot ja ettemaks 40 eurot; üle 500 000 eurose nõude põhitasu on 7000 eurot ja ettemaks 319 eurot). Kui hüpoteegiga tagatud sissenõude summa on suurem kui 150 000 eurot, on põhitasu 5000 eurot ja ettemaks 191 eurot.

Spetsiifilised tasumäärad ja lisatasud

Elatusraha sissenõudmise alustamise tasu on ühekordne summa, mis vastab poolele kuupalga alammäärast ja nõutakse sisse koos esimese maksega. Põhitasu arvestatakse sissenõutavaks muutunud võlgnevuse summalt võrdeliselt sissenõutud summaga. Välisriigist laekuva elatise vahendamise tasu maksab riik: toimiku avamine on 15 eurot, kuutasu 4 eurot, lisandub rahvusvahelise ülekande tasu.

Alaealisele lapsele elatise sissenõudmise eest riigi makstav tasu on kuni 100 eurot kalendriaastas täiteasja kohta (alates 13. kuust), kui võlgnikult laekunud põhitasu on väiksem riigi makstavast tasust. Tasu väljamaksmist korraldab koda.

Hagi tagamise ja esialgse õiguskaitse tasud

Hagi tagamise määruse täitmise põhitasu sõltub hagi hinnast: kuni 3200-eurose hagi puhul 70 eurot, 3201–12 800 euro puhul 140 eurot, üle 12 800 euro puhul 278 eurot. Laeva arestimisel on põhitasu 600 eurot, elatise sissenõudmisel hagi tagamise korras 150 eurot. Mitterahalise nõude või määramata hagi hinna puhul on põhitasu 100 eurot. Täitmise tagamise või esialgse õiguskaitse kohaldamise eest halduskohtu lahendi alusel on põhitasu 278 eurot.

Lisatasud ja tunnitasu arvestamine

Kohtutäituril on õigus nõuda lisatasu arestimistoimingu tegemise eest väljaspool bürood tunnitasuna alates esimesest tunnist. Läbiotsimise kohustuse täitmisel arvestatakse lisatasuks tunnitasu alates esimesest tunnist ja sõidukulu. Enampakkumise korraldamise ja läbiviimise eest on lisatasu kuni 5% vara müügihinnast, kuid mitte rohkem kui 3000 eurot (nurjumisel ei saa, v.a ostja süül nurjumisel 5% tagatisrahast).

Korteriühistu nõude töötlemise eest on lisatasu 90 eurot. Vara muul viisil müügi eest on lisatasu kuni 1% tehinguväärtuselt, vallasvara müügi eest kuni 20% müügihinnast, kuid mitte rohkem kui 5000 eurot. Tunnitasu määr on 40 eurot tunnis (alates teisest pooltunnist).

Menetlusdokumentide kättetoimetamise ja muud tasud

Menetlusdokumentide kättetoimetamise eest on ettemaks 40 eurot. Tasu on 40 eurot, kui kättetoimetamine õnnestus registrijärgsel aadressil või e-posti teel, või kui kättetoimetamine ei õnnestunud, kuid tehti kaikki vajalik. Muul juhul on tasu 70 eurot. Kui isik pole aadressi registreerinud, tasub 35 eurot taotleja ja 35 eurot adressaat.

Pärandi inventuuri tegemisel on tasu 0,15% pärandvara õiguste koguväärtusest, kuid mitte vähem kui 35 eurot ja mitte rohkem kui 3336 eurot. Ametliku enampakkumise läbiviimisel on üleskirjutamise ja hindamise tasu pool tasumäärast vastavalt hindamisaktile ning korraldamise tasu 3% müügihinnast.

Haldusjärelevalve ja distsiplinaarvastutus

Haldusjärelevalvet kohtutäituri tegevuse üle teostavad Justiits- ja Digiministeerium ning koja ametikogu juhatus. Koja põhikirja, organite otsuste ja hea ametitava täitmise üle teostab järelevalvet koja aukohus. Minister võib anda juhiseid ning koja otsuseid kehtetuks tunnistada. Järelevalve teostaja kontrollib ametitegevuse nõuetekohasust, sealhulgas arvelduskonto käivet (ainult ministeerium), ettemakse ja täitekulusid, registreerimist ja IT-tööd ning õigusaktide ja hea ametitava järgimist.

Järelevalve ei hõlma õigusliku lahenduse otstarbekuse hindamist, kuid teostajal on õigus sekkuda sisulistesse küsimustesse, kui kohtutäitur on eksinud selge õigusnormi või väljakujunenud kohtupraktika vastu.

Distsiplinaarsüüteod ja -karistused

Kohtutäituri distsiplinaarsüüteod on ametitegevuses õigusaktide, koja otsuste ja hea ametitava süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine (sh vale tasu võtmine) ning vääritu tegu, mis vähendab usaldust ameti vastu.

Määratavad distsiplinaarkaristused on noomitus, rahatrahv ja ametist tagandamine. Lisaks võib keelata ametiteenuste osutamise kuni kolmeks aastaks. Karistamise õigus on ministeeriumil ja aukohtul. Ministeeriumi määratav rahatrahv on 64–16 000 eurot, mis kantakse riigituludesse. Tagandada võib raske süüteo eest või kustumata karistuse ajal toimepandud süüteo eest.

Distsiplinaarmenetluse algatamine ja tähtajad

Ministeerium või aukohus võib algatada menetluse järelevalve tulemuste, kaebuse või teate alusel. Kohtutäiturilt nõutakse kirjalikku seletust. Karistuse võib määrata kolme aasta jooksul süüteo toimepanemisest. Aegumine peatub menetluse ajal. Ühe süüteo eest võib määrata ühe karistuse. Karistus on kustunud, kui kolme aasta jooksul ei ole määratud uut karistust. Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule ühe kuu jooksul.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda

Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik kohtutäiturid ning pankrotihaldurina või saneerimisnõustajana tegutsemise õigust omavad isikud. Koja juurde kuuluvad usaldusisikud. Koda registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris. Koja põhikiri võetakse vastu ameti- ja kutsekogu otsusega ning kooskõlastatakse ministeeriumiga.

Koja tegevuse planeerimise aluseks on arengukava, mis seatakse neljaks eelarveaastaks ja vaadatakse üle vähemalt iga kahe aasta järel. Haldusjärelevalvet koja tegevuse üle teostab ministeerium, kes võib nõuda andmeid, esitada proteste halduskohtule ja kontrollida majandustegevust. Koda esitab igal aastal märtsis tegevusaruande ja töökava. Kohustuste mittetäitmisel võib ministeerium teha ettekirjutuse ja määrata sunniraha kuni 6400 eurot.

Koja organid ja otsuste vastuvõtmine

Koja organid on ametikogu, kutsekogu, eestseisus, ametikogu juhatus, kutsekogu juhatus, eksamikomisjon, revisjonikomisjon, aukohus ja metoodikakomisjon. Ametikogusse kuuluvad kõik kohtutäiturid, kutsekogusse kõik pankrotihaldurid ja saneerimisnõustajad. Korraline ameti- ja kutsekogu kogunevad ühiselt hiljemalt iga aasta 31. märtsil. Erakorraline kogu kutsutakse kokku vajadusel.

Koja liige on kohustatud isiklikult osalema kogude töös ning ei või otsustamisest loobuda. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole osalenud liikmetest. Otsuseid võib vastu võtta ka elektrooniliselt kokku kutsumata (v.a organite valimine). Organite valimisel on hääletamine salajane ning valituks osutub enim hääli saanud kandidaat.

Koja ülesanded ja teabeasutusena tegutsemine

Koja ülesanded on tegevuse edendamine, hea ameti- ja kutsetava väljatöötamine ning järelevalve, konkursi korraldamine, nimekirjade pidamine, täiendusõppe ja eksamite korraldamine, asendamise korraldamine, infosüsteemide arendamine, statistika koostamine, andmete väljastamine täitmisregistrist, arhiivi haldamine, kindlustuse kontrollimine ning vallasvara ühislao pidamine.

Koda tegutseb teabeasutusena Euroopa arestimismääruse menetluses, kus krediidiasutustel on kohustus avaldada kojale järelepärimise alusel teavet konto olemasolu kohta. Taotluse esitamisel tasub taotleja kojale 20 eurot.

Koja erikomisjonid ja aukohus

Eksamikomisjon moodustatakse vähemalt seitsmeliikmelisena viieks aastaks. Komisjoni kuuluvad kolm ametikogu määratud kohtutäiturit, kolm kutsekogu määratud liiget ja üks audiitorkogu määratud audiitor. Minister võib nimetada ministeeriumi esindaja. Komisjon on otsustusvõimeline, kui osaleb üle poole liikmetest. Komisjon korraldab konkursse, viib läbi eksameid, kontrollib usaldusväärsust, hindab täiendusõpet ja koostab väljaõppekavasid.

Eksam koosneb erialateadmiste testist ja vestlusest ning seda korraldatakse vähemalt üks kord aastas. Enne eksami sooritamist peab eksamineeritav tasuma kojale tasu 127 eurot.

Metoodikakomisjon ja revisjonikomisjon

Metoodikakomisjon moodustatakse vähemalt viieliikmelisena viieks aastaks. Komisjoni kuuluvad kolm usaldusisikut, üks kohtunik ja üks õigusteadlane. Minister võib nimetada esindaja. Komisjon korraldab usaldusisiku eksameid ja koolitusi, kontrollib usaldusväärsust ning koostab koolituskavasid.

Revisjonikomisjon kontrollib koja majandustegevust ja asjaajamist ning esitab oma arvamuse tegevusaruande ja majandusaasta aruande kohta ameti- ja kutsekogule. Komisjon moodustatakse neljaliikmelisena viieks aastaks.

Aukohus ja aukohtumenetlus

Aukohus moodustatakse vähemalt üheksaliikmelisena viieks aastaks. Aukohtusse kuulub neli kohtutäiturit, neli kutsekogu liiget ja üks usaldusisik. Minister võib nimetada esindaja. Aukohus lahendab kohustuste täitmata jätmise süütegusid, kaebusi ja distsiplinaarasju. Menetlus algatatakse huvitatud isiku, ministeeriumi või koja organi taotlusel ühe kuu jooksul asjaoludest teadasaamisest. Taotlus tuleb esitada kuue kuu jooksul.

Asi lahendatakse kolme kuu jooksul. Määratavad distsiplinaarkaristused on noomitus ja rahatrahv 64–16 000 eurot. Kui kohane karistus on tagandamine, teeb aukohus sellekohase ettepaneku ministrile. Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule. Ministeerium võib esitada otsuse peale protesti 30 päeva jooksul.

Kokkuvõte

Kohtutäituri seadus reguleerib terviklikult kohtutäituri avalik-õiguslikku ametit, määratledes tema õigusliku seisundi vaba elukutsena ning kehtestades ranged ametialased kitsendused ja vastutuse reeglid. Seadus sätestab täpsed alused ametitoimingute ja -teenuste tegemiseks, nende registreerimiseks ning detailsed tasumäärad ja lisatasude arvestamise korra. Samuti reguleerib seadus haldusjärelevalve teostamist Justiits- ja Digiministeeriumi ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt, distsiplinaarvastutuse süsteemi ja koja organite, sealhulgas eksamikomisjoni, metoodikakomisjoni ning aukohtu tööd, tagades täitemenetluse usaldusväärsuse ja õiguspärasuse.

Vaata õigusakti Riigi Teatajas