Koolituskulude mahaarvamine residendist füüsilise isiku tulust

Koolituskulude mahaarvamise reeglid ja piirangud füüsilise isiku tuludeklaratsioonis vastavalt tulumaksuseadusele, mis kehtib alates 09.05.2026.

Käesolev ülevaade selgitab koolituskulude mahaarvamise tingimusi ja piiranguid residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust vastavalt tulumaksuseadusele, mis kehtib alates 09.05.2026. Artikkel annab praktilist teavet selle kohta, milliseid õppekulusid saab tuludest maha arvata ning millised piirmäärad ja erandid kehtivad deklareerimisel.

Koolituskulude mahaarvamise õigus ja õigustatud isikud

Residendist füüsilisel isikul on õigus oma maksustamisperioodi tulust maha arvata tema poolt tasutud koolituskulud. Mahaarvamist saab teha järgmiste isikute eest:

  • isiku enda koolituskulud
  • isiku alla 26 aasta vanuse alaneja sugulase, õe või venna koolituskulud
  • eelnimetatud koolituskulude puudumisel ühe alla 26 aasta vanuse Eesti alalise elaniku koolituskulud

Koolituskulude määratlus ja lubatud õppeasutused

Koolituskuludena käsitatakse dokumentaalselt tõendatud kulusid, mis on tasutud õppimise või kasvatustöös osalemise eest järgmistes asutustes:

  • riigi või kohaliku omavalitsuse haridusasutuses või avalik-õiguslikus ülikoolis, millel on asjaomase õppekava kohta tegevusluba, registreering Eesti hariduse infosüsteemis või õigus kõrgharidustaseme õpet läbi viia
  • eralastehoius, eralasteaias ja erakoolis, millel on vastav tegevusluba ja registreering
  • eelloetletutega samaväärses välismaa õppeasutuses
  • eelloetletud õppeasutuste korraldatavatel tasulistel kursustel

Täienduskoolitused ja huvikoolid

Täienduskoolituses osalemise kulu on koolituskulu vaid siis, kui koolituse läbiviijal on tegevusluba või esitatud majandustegevusteate ning koolituse õppekava eesmärk on tasemeõppe õppekavas sisalduva või kutsestandardis kirjeldatud kutse-, ameti- või erialase kompetentsi saavutamine või keeleõpe.

Huvikoolis õppimise kulu käsitatakse koolituskuluna juhul, kui õppija oli koolituskulu tasumise kalendriaasta 1. jaanuaril alla 18 aasta vanune. Kui 18-aastaseks saamisel õpib huvikoolis õppija põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, käsitatakse tema huvikoolis õppimise eest tasutud kulu jätkuvalt koolituskuluna kuni vastava tasemeõppe lõppemiseni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni.

Mahaarvamise piirangud ja erandid

Koolituskulude mahaarvamisel kehtivad seadusega sätestatud piirangud ja erandid, mida tuleb deklareerimisel arvesse võtta:

  • Koolituskulusid ja kingitusi ning annetusi võib maksustamisperioodil maha arvata kokku kuni 1200 eurot maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised.
  • Kui koolituskulud ületavad piirmäära, võib kasutamata jääva osa maha arvata maksumaksja abikaasa või registreeritud elukaaslane, kui maksustamisperioodil kehtis abikaasade või registreeritud elukaaslaste vahel varaühisus.
  • Koolituskuluna ei käsitata AM-kategooria, A-kategooria, A1-alamkategooria, A2-alamkategooria, B-kategooria ega B1-alamkategooria mootorsõiduki juhi koolitusel osalemise eest tasutud kulusid.
  • Tulust ei arvata maha koolituskulu, mille isik on teinud tulumaksuga mittemaksustatava sihtotstarbelise stipendiumi arvel või mille eest ta on saanud seadusekohast hüvitist.

Kokkuvõte

Kokkuvõttes võimaldab tulumaksuseadus residendist füüsilisel isikul vähendada oma maksustatavat tulu enda või alla 26-aastaste lähedaste koolituskulude võrra. Mahaarvamist saab teha ainult litsentseeritud või registreeritud õppeasutuste ja kindlatele nõuetele vastavate täienduskoolituste eest. Arvestada tuleb üldise 1200-eurose ja 50-protsendilise kogupiiranguga ning asjaoluga, et mootorsõiduki juhtimise koolitusi maha arvata ei saa. Ülelimiidi ulatuvad kulud saab varaühisuse korral üle kanda abikaasale või registreeritud elukaaslasele.

Õigusaktid