Raskeveokimaksu seaduse põhjalik selgitus ja rakendamise kord

Käesolev artikkel pakub üksikasjalikku ja praktilist ülevaadet Eestis kehtivast raskeveokimaksu seadusest, mis reguleerib vähemalt 12-tonnise massiga veoautode ja autorongide maksustamist. Seaduse ajakohane redaktsioon, mis kehtib alates 01.01.2021, sätestab täpsed reeglid maksumaksjatele, maksumäärade arvutamise alustele ning maksuhalduri ja Transpordiameti vahelisele andmevahetusele.

Raskeveokimaksu objekt ja maksustatavad sõidukid

Raskeveokimaksu seaduse kohaselt on maksu objektiks konkreetsed veoste vedamiseks ettenähtud mootorsõidukid ja nende kombinatsioonid, mis vastavad seaduses sätestatud massipiirangutele ja registreerimisnõuetele. Maksustamisele kuuluvad sõidukid jaotatakse seaduse alusel kaheks peamiseks kategooriaks, mille määratlemisel on otsustavaks teguriks sõiduki kajastatus Eesti liiklusregistris. Seadus sätestab selged kriteeriumid, et tagada õiglane ja täpne maksustamine vastavalt sõiduki tegelikule otstarbele ja tehnilistele näitajatele.

Esimese kategooria moodustavad veoautod, mis on registreeritud Eesti liiklusregistris ning mille registrimass või täismass on 12 tonni või sellest suurem. Seadus teeb siinkohal olulise erandi veoautodele, mida käsitletakse autorongi koosseisus, tagades sellega, et sama sõidukit ei maksustata mitmekordselt erinevatel alustel. Seega kuuluvad iseseisva maksustamise alla vaid need 12-tonnise või suurema massiga veoautod, mis ei kuulu teise kategooriasse ehk mida ei kasutata autorongi koosseisus.

Teise kategooria moodustavad autorongid, mille registrimass või täismass on samuti 12 tonni või suurem. Autorongina käsitatakse seaduse tähenduses veoauto ja ühe või enama haagise koosseisu. Autorongi maksustamise eeltingimuseks on see, et autorongi koosseisu kuuluv veoauto on registreeritud Eesti liiklusregistris. See tähendab, et maksukohustuse tekkimisel hinnatakse autorongi kui tervikut, võttes arvesse nii veoauto kui ka sellega ühendatud haagiste tehnilisi näitajaid ja massi.

Mõlema kategooria puhul on seaduses selgelt rõhutatud, et maksustamise objektiks on just veoste vedamiseks ettenähtud sõidukid. See välistab maksustamise objektist muud tüüpi erisõidukid, mis ei ole mõeldud kaubavedudeks, kuid vastavad massikriteeriumitele. Sõiduki massi määramisel lähtutakse esmajärjekorras liiklusregistrisse kantud registrimassist, kuid selle puudumisel võetakse aluseks täismass, mis tagab maksustamise järjepidevuse ka puudulike registriandmete korral. Sõiduki registrimassi ja täismassi vaheline eristus on seaduses oluline, kuna see määrab otseselt ära maksukohustuse ulatuse ja kohaldatava maksumäära. Kui veoauto on registreeritud liiklusregistris, kuid selle registrimassi kohta puudub kanne, ei vabasta see omanikku maksust, vaid sunnib kasutama täismassi näitajat.

Maksukohustuslased ja vastutuse jagunemine

Raskeveokimaksu seadus määratleb täpselt isikute ringi, kellel lasub kohustus arvutada ja tasuda raskeveokimaksu. Maksukohustuslasteks võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud, samuti riigi- ja kohalike omavalitsuste asutused, kes vastavad seaduses toodud tingimustele.

Üldreegli kohaselt on raskeveokimaksu maksjaks Eestis ajutiselt või alaliselt elav füüsiline isik, Eestis registreeritud juriidiline isik ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus, kes omab seaduses nimetatud raskeveokit. See tähendab, et omanik on esmane maksukohustuslane, kellele langeb kohustus riigieelarvesse maksu tasuda, kui seadusest ei tulene teisiti.

Seadus sätestab olulise erandi juhtudeks, kus raskeveokit kasutatakse kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel. Sellises olukorras on raskeveokimaksu maksjaks raskeveoki kasutaja, mitte omanik. Kasutaja maksukohustuse tekkimise eeltingimuseks on aga see, et kasutaja nimi või nimetus, isiku- või registrikood ning elu- või asukoha aadress on nõuetekohaselt kantud liiklusregistrisse. Kui selline kanne liiklusregistris puudub, jääb maksukohustus vaatamata lepingu olemasolule ikkagi raskeveoki omanikule. Maksukohustuse üleminek omanikult kasutajale on praktikas väga sagedane, eriti liisingulepingute puhul. Seadusandja on seda arvesse võtnud ja loonud selge mehhanismi, kus vastutus kandub üle isikule, kes tegelikult sõidukit kasutab ja sellest majanduslikku kasu saab. Samas on oluline, et kõik andmed oleksid registris korrektsed, sest vastasel juhul pöördub maksuhaldur nõudega ikkagi omaniku poole.

Täiendav regulatsioon puudutab juhtumeid, kus raskeveoki omanik ei ole Eestis elav füüsiline isik, Eestis registreeritud juriidiline isik ega Eesti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus. Sellisel juhul on raskeveokimaksu maksjaks raskeveoki valdaja, tingimusel et valdaja on kantud liiklusregistrisse. See säte tagab, et välismaistele omanikele kuuluvate, kuid Eestis kasutatavate raskeveokite pealt tasutakse maks nõuetekohaselt kohaliku valdaja poolt.

Maksukohustuse määramisel ja maksumäära arvutamisel lähtutakse rangelt liiklusregistrisse kantud andmetest. Liiklusregistri andmete põhjal määratakse kindlaks maksumaksja elu- või asukoht, raskeveoki registri- või täismass, telgede arv ning veoteljel õhkvedrustuse või sellega samaväärse vedrustuse olemasolu. Seadus paneb raskeveoki omanikule või valdajale täieliku vastutuse liiklusregistrile esitatud andmete õigsuse eest, mis tähendab, et valede või uuendamata andmete tõttu tekkinud maksuerinevuste eest vastutab otseselt andmete esitaja.

Maksumäärade kujunemine ja arvutamise alused

Raskeveokimaksu määrad on kehtestatud seaduse lisas ning maksu täpne suurus sõltub mitmest tehnilisest parameetrist, mis iseloomustavad maksustatavat sõidukit või autorongi. Seadus eristab maksumäärade arvutamisel veoautosid ja autoronge, kehtestades kummalegi oma spetsiifilised kriteeriumid.

Veoauto maksustamisel võetakse aluseks kolm peamist näitajat: veoauto registrimass, telgede arv ja veotelje vedrustuse tüüp. Kui sõiduki registreerimistunnistusel puudub märge veoauto registrimassi kohta, toimub maksustamine vastavalt veoauto täismassile, telgede arvule ja veotelje vedrustuse tüübile. Vedrustuse tüübi puhul on määravaks õhkvedrustuse või sellega samaväärse vedrustuse olemasolu veoteljel, mis võib mõjutada maksumäära suurust. Vedrustuse tüüp on üks peamisi tegureid, mis mõjuteb teeolude säästmist, ning seetõttu on õhkvedrustusega või sellega samaväärse vedrustusega sõidukitele sageli ette nähtud teistsugused maksumäärad.

Autorongi maksustamisel võetakse aluseks autorongi registrimass või täismass. Arvutuse aluseks võetakse veoauto näitajad (registrimass, telgede arv ja vedrustus) ning autorongi koosseisus üheaegselt kasutatavate haagiste telgede arv ja nende haagiste suurim mass. Selle suurima massi peab veoauto omanik või kasutaja olema avaldanud Transpordiametile ning Transpordiameti kaudu Maksu- ja Tolliametile järelevalve teostamiseks. Kui autorongi koosseisus kasutatakse üheaegselt mitut haagist, leitakse maksumäär lähtuvalt veoauto ja haagiste summaarsest suurimast massist ja telgede arvust. Autorongi puhul on oluline märkida, et haagiste suurima massi deklareerimine Transpordiametile on kohustuslik ja selle alusel teostatakse ka järelevalvet.

Seadus reguleerib ka olukorda, kus maksustamisperioodi jooksul muudetakse liiklusregistris maksustamise aluseks olevaid andmeid. Sellisel juhul arvutatakse samal maksustamisperioodil tasumisele kuuluv raskeveokimaks andmetest tuleneva suurima maksumäära järgi. Juurdemaksmisele kuuluv maksusumma arvutatakse proportsionaalselt tervete kalendrikuude arvuga, mis on jäänud muudetud andmete kandmisest liiklusregistrisse kuni maksustamisperioodi lõpuni. See juurdemaksmisele kuuluv summa tuleb tasuda 15 kalendripäeva jooksul alates andmete liiklusregistrisse kandmise päevast.

Maksustamisperiood ja maksu tasumise tähtajad

Raskeveokimaksu maksustamisperioodiks on kehtestatud kvartal. See tähendab, et maksukohustust hinnatakse ja maksu tasutakse neli korda aastas. Seadus sätestab ranged tähtajad, millal maksumaksja on kohustatud raskeveokimaksu arvutama ja riigieelarvesse tasuma. Kvartalipõhine maksustamisperiood võimaldab paindlikumat maksuhaldust ja arvestust.

Üldreegli kohaselt tuleb raskeveokimaks tasuda hiljemalt maksustamisperioodi esimese kuu 15. kuupäevaks. See tähendab, et juba kvartali alguses peab maksumaksja olema täitnud oma maksukohustuse selle perioodi eest. Sellest üldreeglist on aga kehtestatud erandid uute või perioodi jooksul registreeritud sõidukite ja autorongide jaoks.

Kui veoauto registreeritakse liiklusregistris maksustamisperioodi jooksul, tuleb raskeveokimaks tasuda 15 kalendripäeva jooksul pärast veoauto registreerimist liiklusregistris. Sarnane reegel kehtib autorongile, mille suurim mass kanti liiklusregistrisse maksustamisperioodil – sellisel juhul tuleb maks tasuda 15 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui Transpordiamet on kandnud autorongi koosseisus üheaegselt kasutatavate haagiste suurima massi liiklusregistrisse.

Nendel juhtudel, kui veoauto registreeritakse või haagiste suurim mass kantakse registrisse keset maksustamisperioodi, ei tule maksu tasuda kogu kvartali eest. Maks tasutakse proportsionaalselt tervete kalendrikuude arvuga, mis on jäänud veoauto registreerimisest või haagiste suurima massi kandmisest liiklusregistrisse kuni käesoleva maksustamisperioodi lõpuni. See tagab õiglase maksustamise vastavalt sõiduki tegelikule registreerituse ajale.

Seadus käsitleb ka raskeveoki võõrandamist või kasutusõiguse üleminekut maksustamisperioodi kestel. Kui sõiduk võõrandatakse või selle kasutusõigus läheb üle teisele isikule kvartali jooksul, siis juba tasutud raskeveokimaksu ei tagastata. Omaniku või kasutaja vahetuse vormistamisel liiklusregistris on raskeveoki soetanud või kasutusse saanud isik kohustatud tasuma raskeveokimaksu alates raskeveoki soetamisele või kasutusse saamisele järgnevast kvartalist. See hoiab ära topeltmaksustamise sama kvartali jooksul ja lihtsustab üleminekute haldamist. Kui sõiduk võõrandatakse keset kvartalit, on oluline teada, et juba tasutud maksu ei tagastata, mis tähendab, et tehingu osapooled peavad omavahelistes kokkulepetes seda asjaolu arvesse võtma.

Maksu tasumise kord ja nõuded maksekorraldusele

Raskeveokimaksu tasumisel on kehtestatud kindel kord, mida maksumaksjad peavad rangelt järgima. Maks laekub täielikult riigieelarvesse ning selle tasumiseks tuleb teha ülekanne Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Kuna tegemist on riikliku maksuga, on korrektsete andmete esitamine makse sooritamisel kriitilise tähtsusega. Korrektne maksekorralduse täitmine on hädavajalik, et vältida viivitusi ja võimalikke arusaamatusi maksuhalduriga. Kui maksekorraldusel puuduvad nõutud andmed, näiteks veoauto riiklik registreerimismärk või registrimass kilogrammides, võib maksu laekumine jääda tuvastamata, mis võib kaasa tuua maksuvõla tekkimise.

Seadus esitab väga detailsed nõuded maksekorralduse vormistamisele. Maksekorraldusel peab olema loetavalt märgitud raskeveokimaksu maksja nimi, kusjuures füüsilise isiku puhul tuleb kindlasti märkida nii ees- kui ka perekonnanimi. Lisaks peavad maksekorraldusel olema veoauto riikliku registreerimismärgi andmed, maksustatava raskeveoki registri- või täismass kilogrammides, maksu summa ja konkreetne periood, mille eest maks tasutakse.

Eriti tähelepanelik tuleb olla olukorras, kus maksumaksja tasub raskeveokimaksu korraga mitme tema omandis või valduses oleva raskeveoki eest. Sellisel juhul ei tohi teha ühist summaarset makset ilma üksikasjaliku lahtikirjutuseta. Seadus nõuab, et sellisel maksekorraldusel peavad olema loetavalt ja eraldi märgitud kõigi veoautode registreerimismärkide andmed, iga maksustatava raskeveoki registri- või täismass ning tasutud maksusummad eraldi iga raskeveoki lõikes. See nõue võimaldab maksuhalduril maksed automaatselt ja korrektselt siduda õigete sõidukitega.

Seadusest tulenevad maksuvabastused

Kuigi raskeveokimaks on laiapõhjaline riiklik maks, on seadusandja näinud ette konkreetsed maksuvabastused teatud tüüpi sõidukitele ja asutustele. Need vabastused on seotud riigikaitse, avaliku korra tagamise ja päästetööde teostamisega, kus sõidukite kasutamine teenib otseselt avalikke huve. Maksuvabastuste loetelu on piiratud ja suunatud rangelt avalike huvide teenimisele. Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukid on vabastatud riigikaitseliste ülesannete täitmise tõttu, samal ajal kui päästeasutuste ja päästetöid tegevate mittetulundusühingute sõidukid on vabastatud elude ja vara päästmise toetamiseks.

Raskeveokimaksust on täielikult vabastatud järgmiste asutuste raskeveokid:

• Kaitseväe raskeveokid;
• Kaitseliidu raskeveokid;
• Politsei- ja Piirivalveameti raskeveokid;
• Päästeasutuste raskeveokid.

Lisaks riiklikele ametkondadele laieneb maksuvabastus ka teistele juriidilistele isikutele ja ühendustele, kes tegelevad päästetöödega. Seaduse kohaselt on maksust vabastatud päästetöid tegeva kohaliku omavalitsuse, mittetulundusühingu, sihtasutuse või ettevõtja raskeveokid. Selle vabastuse kohaldamise oluliseks tingimuseks on aga see, et neid raskeveokeid kasutatakse peamiselt päästetööl. See tähendab, et kui kohaliku omavalitsuse või ettevõtja sõidukit kasutatakse muul otstarbel, ei pruugi maksuvabastus kohalduda, ning otsustavaks on sõiduki tegelik ja peamine kasutusotstarve päästetöödel.

Maksuhalduri ja Transpordiameti vaheline koostöö ja andmevahetus

Raskeveokimaksu nõuetekohast kogumist ja kontrolli teostab Maksu- ja Tolliamet, kes tegutseb seadusejärgse maksuhaldurina. Kuna maksu arvutamine tugineb täielikult liiklusregistri andmetele, on seadusega kehtestatud tihe andmevahetuse ja koostöö kord Maksu- ja Tolliameti ning Transpordiameti vahel. Andmevahetus Transpordiameti ja Maksu- ja Tolliameti vahel toimub regulaarselt ja automaatselt, mis vähendab bürokraatiat ja tagab andmete ajakohasuse. Transpordiameti esitatavad andmed katavad kõik olulised tehnilised ja isikuandmed, mis on vajalikud maksu korrektseks määramiseks.

Transpordiametil on kohustus esitada Maksu- ja Tolliametile iga maksustamisperioodi esimese kuu 10. kuupäevaks andmed eelmisel maksustamisperioodil liiklusregistris registreeritud või sellest kustutatud raskeveokite kohta. Esitatavate andmete loetelu on äärmiselt põhjalik ja sisaldab järgmist:

• Veoauto omaniku või seaduses sätestatud juhtudel valdaja nimi (füüsilise isiku puhul ees- ja perekonnanimi);
• Omaniku või valdaja isikukood (selle puudumisel sünnikuupäev, -kuu ja -aasta) või registrikood;
• Omaniku või valdaja elu- või asukoha aadress;
• Veoauto registreerimismärgi andmed;
• Veoauto registri- või täismass;
• Autorongi koosseisus üheaegselt kasutatavate haagiste telgede arv ja nende haagiste suurim mass, mis on kantud liiklusregistrisse, koos kande tegemise kuupäevaga;
• Veoauto mark;
• Veoauto veoteljel õhkvedrustuse või sellega samaväärse vedrustuse olemasolu või puudumine;
• Veoauto telgede arv;
• Veoauto registreerimise, registrikande muutmise või registrist kustutamise kuupäev.

If liiklusregistris maksustamise aluseks olevad raskeveoki või maksumaksja andmed muutuvad maksustamisperioodi jooksul, on Transpordiamet kohustatud sellest Maksu- ja Tolliametile teatama maksustamisperioodile järgneva kuu 10. kuupäevaks. See tagab, et maksuhalduril on alati ajakohane info maksukohustuste korrigeerimiseks. Lisaks on Maksu- ja Tolliametil seadusest tulenev õigus nõuda raskeveoki omanikult või valdajalt Transpordiametile esitatud andmete korrigeerimist, kui avastatakse mittevastavusi.

Sunniraha rakendamine andmete esitamata jätmisel

Selleks et tagada andmete õigeaegne esitamine ja maksukuulekus, on seaduses sätestatud maksuhalduri õigus rakendada sunniraha. Sunniraha on suunatud kohustuste täitmisele mõjutamiseks ja seda kohaldatakse juhtudel, kui jäetakse täitmata seaduses sätestatud andmete esitamise nõuded. Sunniraha ei ole karistus, vaid mõjutusvahend, mille eesmärk on sundida isikut täitma seadusest tulenevat kohustust. Seetõttu tehakse alati enne sunniraha tegelikku rakendamist hoiatus, mis annab isikule võimaluse oma käitumist parandada.

Maksu- ja Tolliamet võib teha kohustatud isikule hoiatuse, milles märgitakse, et seaduses nõutud andmete tähtajaks esitamata jätmise või valeandmete esitamise korral võidakse rakendada sunniraha. Hoiatus on ametlik teavitus, mis annab isikule võimaluse oma rikkumine määratud tähtaja jooksul kõrvaldada ilma rahalise karistuseta.

Kui isik ei täida oma kohustust hoiatuses märgitud tähtajaks, on ta kohustatud tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. Seadus kehtestab sunniraha suurusele konkreetsed piirmäärad, et tagada proportsionaalsus:

• Esimesel korral ei tohi sunniraha kohustuse täitmisele sundimiseks ületada 1300 eurot;
• Teisel korral ei tohi sunniraha ületada 2000 eurot.

Sellesama kohustuse täitmisele sundimiseks kasutatav sunniraha kogusumma ei tohi aga mitte mingil juhul ületada 3300 eurot. Need piirmäärad on kehtestatud selleks, et motiveerida maksumaksjaid ja andmete esitajaid kiiresti oma andmeid korrastama ja esitama maksuhaldurile korrektset teavet.

Seaduse rakendussätted ja ajalooline üleminek

Raskeveokimaksu seadus sisaldab ka olulisi rakendussätteid, mis reguleerivad andmete kandmist liiklusregistrisse ja ajaloolist üleminekut maksu rakendamisel. Need sätted määravad kindlaks, millised andmed peavad kindlasti liiklusregistris olemas olema ja kuidas toimus maksu esmane rakendamine. Ajaloolised rakendussätted näitavad, kuidas raskeveokimaks Eestis algselt sisse viidi ja milliseid ettevalmistusi pidid tegema nii maksumaksjad kui ka riigiasutused. Maanteeameti kohalike asutuste ja maksumaksjate koostöö oli kriitilise tähtsusega, et tagada sujuv üleminek uuele maksusüsteemile alates 01.01.2004.

Seaduse kohaselt peavad liiklusregistris olema raskeveoki kohta järgmised andmed:

• Veoauto registri- või täismass;
• Veoauto telgede arv;
• Veoauto veotelje vedrustuse tüüp (õhkvedrustuse või sellega samaväärse vedrustuse olemasolu või puudumine);
• Sihtotstarbelise veoauto puhul kirje, kas sõiduk on ette nähtud veose veoks;
• Autorongi koosseisus üheaegselt kasutatavate haagiste telgede arv ja nimetatud haagiste suurim mass.

If need andmed liiklusregistris puudusid, oli maksumaksja kohustatud pöörduma nende registrisse kandmiseks Maanteeameti kohalikku asutusse hiljemalt 20.03.2004. Selle kohustuse täitmise soodustamiseks oli andmete liiklusregistrisse kandmisest tulenev registreerimistunnistuse vahetamine kuni 31.03.2004 riigilõivuvaba.

Maanteeameti kohalik asutus pidi esitama Maksu- ja Tolliametile hiljemalt 10.04.2004 liiklusregistris registreeritud raskeveokite kohta seaduses loetletud andmed 31.03.2004 seisuga. Samuti oli maksumaksja kohustatud arvutama ja tasuma 2004. aasta esimesel kvartalil tasumisele kuuluva raskeveokimaksu 15.04.2004, tasudes selle koos järgmisel maksustamisperioodil tasumisele kuuluva maksusummaga. Sealjuures ei kohaldatud 2004. aasta esimese kvartali eest tasumisele kuuluva raskeveokimaksu arvutamisel seaduse § 2 lõiget 3.

Seadusega kehtestatud raskeveokimaksu hakati rakendama alates 01.01.2004, kuigi seadus ise jõustus ametlikult juba 01.01.2003. See andis maksumaksjatele ja ametiasutustele piisavalt aega ettevalmistuste tegemiseks ja andmete korrastamiseks registris.

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks on raskeveokimaks oluline riiklik maks, mis laekub riigieelarvesse ja mida kohaldatakse vähemalt 12-tonnise massiga veoautodele ning autorongidele. Maksustamise aluseks on liiklusregistri andmed ning maksu tasutakse kvartalipõhiselt hiljemalt esimese kuu 15. kuupäevaks. Seadus sätestab selged maksuvabastused riigikaitse- ja päästeasutustele ning näeb ette sunniraha kuni 3300 eurot andmete esitamata jätmise eest. Maksuhalduriks on Maksu- ja Tolliamet, kes teeb tihedat koostööd Transpordiametiga andmete õigsuse tagamiseks.

Vaata õigusakti Riigi Teatajas