Käesolev artikkel selgitab üksikasjalikult investeerimiskonto olemust ja selle kasutamise maksureegleid tulumaksuseaduse kohaselt, mis kehtib alates 09.05.2026. Investeerimiskonto pakub residendist füüsilisele isikule olulist praktilist kasu, võimaldades finantsvaralt, näiteks väärtpaberitelt, hojustelt või krüptovaralt saadud tulu ja kasu tulumaksukohustust seaduslikult edasi lükata kuni raha kontolt reaalselt väljaviimiseni.
Tulumaksukohustuse edasilükkamise tingimused
Tulumaksukohustuse edasilükkamiseks peab maksumaksja järgima seaduses sätestatud rangeid reegleid. Finantsvara soetamine ja tulu laekumine peavad olema otseselt seotud investeerimiskontoga.
- Finantsvara tuleb soetada üksnes investeerimiskontol oleva raha eest.
- Finantsvaralt saadud tulu tuleb kanda viivitamata investeerimiskontole.
- Erandina ei kohaldata viivitamata kandmise nõuet finantsvara vahetamise korral või tulu suhtes, mida ei ole investeerimisühingu või platvormi kontolt välja kantud.
Mis on finantsvara tulumaksuseaduse tähenduses?
Investeerimiskonto kaudu saab maksukohustust edasi lükata üksnes seaduses määratletud finantsvaralt saadud tulult. Finantsvarana käsitatakse järgmisi varasid:
- Avalikult pakutavad väärtpaberid ja reguleeritud turul kaubeldavad väärtpaberid.
- Lepinguriigi residendist krediidiasutuses avatud hoiused.
- Investeerimisriskiga elukindlustuslepingud, mille alusvaraks on lubatud finantsvara.
- Ühisrahastusteenuse osutaja vahendusel antud laenud ja soetatud väärtpaberid.
- Tegevusloaga teenuseosutaja vahendusel soetatud krüptovara.
Finantsvarana ei käsitata kogumispensioni kindlustuslepingut, pensionifondi osakuid ega PEPP-i lepingut.
Sissemaksete ja väljamaksete arvestus ning maksustamine
Investeerimiskonto maksustamine põhineb sisse- ja väljamaksete jäägi arvestusel. Tulumaksuga maksustatakse väljamakse tegemisel summa, mille võrra kõikidelt investeerimiskontodelt tehtud väljamaksed ületavad sissemaksete jääki.
- Sissemaksena käsitatakse kõiki kontole tehtud kandeid, sealhulgas maksustatud tulu ja enne konto kasutuselevõttu sellel olevat jääki.
- Väljamaksena käsitatakse kõiki kandeid, millega ei soetata finantsvara või ei kanta raha teisele investeerimiskontole.
- Võimenduslaenu ei käsitata sissemaksena ning selle põhiosa tagastamist ei loeta väljamakseks.
Piirangud ja erireeglid
Seadus seab investeerimiskonto kasutamisele teatud piirangud, mille rikkumisel kaob õigus maksukohustuse edasilükkamisele.
- Investeerimiskontol olevat raha ei tohi kasutada selliste kohustuste tagatisena, mis ei ole seotud finantsvara soetamisega.
- Tagatise piirangu rikkumisel deklareeritakse konto jääk ja allesoleva finantsvara soetamismaksumus väljamaksena.
- Tehingud seotud isikutega turuhinnast erinevatel tingimustel või lühiajalised tehingud vahetult enne või pärast dividendiõiguse päeva deklareeritakse väljamaksena.
- Konto sulgemisel ilma raha teisele investeerimiskontole kandmata loetakse kogu jääk väljamakseks.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes on investeerimiskonto tõhus ja praktiline vahend residendist füüsilisele isikule, kes soovib oma finantsinvesteeringutelt teenitud tulu maksustamist edasi lükata. Süsteemi toimimise aluseks on range nõue soetada finantsvara üksnes konto vahenditega ja suunata teenitud tulu viivitamata tagasi kontole. Maksukohustus tekib alles siis, kui investeerimiskontolt tehtud väljamaksed ületavad sinna tehtud sissemaksete jäägi. Reeglite korrektne järgimine, sealhulgas tagatiste keelust ja seotud isikute tehingute piirangutest kinnipidamine, tagab maksumaksjale seadusliku võimaluse oma investeeringute tootlust kasvatada ilma kohese tulumaksukoormuseta.
Õigusaktid
- Tulumaksuseadus TuMS