Alates 01.10.2026 kehtiva tulumaksuseaduse redaktsiooni kohaselt maksustatakse kindlustushüvitisi lähtuvalt hüvitise liigist ja sellega seotud eelnevatest mahaarvamistest, aidates maksumaksjal täpselt eristada tulumaksuga maksustatavaid ja maksuvabasid kindlustusväljamakseid. Reeglite tundmine võimaldab kindlustusvõtjatel ja soodustatud isikutel õigesti täita maksukohustusi ning vältida võimalikke eksimusi ajutise töövõimetuse, töötushüvitiste, investeerimisriskiga elukindlustuse väljamaksete ja ettevõtlusega seotud varakindlustushüvitiste deklareerimisel.
Maksustatavad kindlustushüvitised füüsilisele isikule
Tulumaksuseaduse kohaselt kuuluvad residendist füüsilise isiku maksustatava tulu hulka seaduses otseselt loetletud kindlustushüvitised:
- Ravikindlustuse seaduse alusel makstud ajutise töövõimetuse hüvitis.
- Töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitised.
- Investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale, kindlustatule või soodustatud isikule makstud summa, millest on maha arvatud sama lepingu alusel tasutud kindlustusmaksed.
Kui investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel tasutud kindlustusmakseid on ühel või mitmel maksustamisperioodil maksumaksja tulust maha arvatud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu või PEPP-i lepinguna sõlmitud kindlustuslepingu kindlustusmaksena, maksustatakse väljamaksed täiendava kogumispensioni sätete alusel.
Tulumaksu kinnipidamine ja erandid
Maksustatavalt kindlustushüvitiselt peab väljamakse tegija kinni pidama tulumaksu. Ravikindlustuse seaduse alusel tehtavatelt väljamaksetelt ei arvata tulumaksu kinnipidamisel maha maksuvaba tulu.
Tulumaksu ei peeta kinni residendist füüsilisele isikule makstavalt investeerimisriskiga elukindlustuslepingu hüvitiselt, kui maksumaksja on tulumaksu kinnipidajat teavitanud, et hüvitis on saadud investeerimiskontol või pensioni investeerimiskontol olnud rahalt või selle eest soetatud finantsvaralt.
Varakindlustushüvitise maksustamine ettevõtluses
Tulumaksuga maksustatakse kahjukindlustuse varakindlustusjuhtumi korral makstud kindlustushüvitis, kui maksumaksja on selle kindlustusjuhtumiga seotud kindlustusmaksed, kindlustatud vara soetamismaksumuse või samalt varalt enne seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse alusel arvestatud põhivara amortisatsiooni maha arvanud oma ettevõtlustulust.
Saadud kindlustushüvitist maksustatakse nagu kasu vara müügist, kusjuures vara müügihinnaks loetakse kindlustushüvitise summa.
Tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse korral makstav kahjuhüvitis maksustatakse tulumaksuga juhul, kui seda ei maksta kindlustushüvitisena.
Tulumaksuvabad kindlustushüvitised
Seaduses maksustatavana nimetamata kindlustussummad ja -hüvitised on tulumaksuvabad. Maksustamisele ei kuulu järgmised väljamaksed:
- Kindlustussummad ja -hüvitised, mida ei ole maksustatavana nimetatud tulumaksuseaduse paragrahvis 20 ega kohustusliku ja täiendava kogumispensioni sätetes.
- Elukindlustuslepingu lõpetamisel makstav tagasiostuväärtus.
- Investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel makstud surmajuhtumi kindlustuse hüvitised.
- Investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel pensioni investeerimiskontole laekuvad kindlustushüvitised.
Kokkuvõte
Kindlustushüvitiste maksustamisel tulumaksuga kehtib põhimõte, et maksukohustus tekib üksnes seaduses otseselt loetletud juhtudel. Tulumaksuga maksustatakse ravikindlustuse ajutise töövõimetuse hüvitis, töötuskindlustuse hüvitised, investeerimisriskiga elukindlustuse väljamakse kindlustusmakseid ületav osa ning varakindlustushüvitis, millega seotud kindlustusmaksed või vara soetamismaksumus on varem ettevõtlustulust maha arvatud. Teised kindlustushüvitised, sealhulgas surmajuhtumikindlustuse väljamaksed ja elukindlustuslepingu lõpetamisel saadav tagasiostuväärtus, on tulumaksuvabad. Lisaks tuleb meeles pidada, et ravikindlustushüvitistelt tulumaksu kinnipidamisel ei ole lubatud maha arvata maksuvaba tulu.
Õigusaktid
- Tulumaksuseadus TuMS