Käesolev artikkel annab ülevaate mikroettevõtja määratlusest ja talle kohalduvatest raamatupidamise lihtsustustest vastavalt Raamatupidamise seadusele, mis kehtib alates 20.07.2025. Selgitame, millistele kriteeriumidele peab raamatupidamiskohustuslane vastama, et kvalifitseeruda mikroettevõtjaks, ning millised on tema peamised eelised majandusaasta aruande koostamisel ja igapäevases finantsarvestuses.
Mikroettevõtja kriteeriumid ja määratlemine
Mikroettevõtja on raamatupidamiskohustuslane, kelle aruandekuupäeva näitajatest vähemalt kaks ei ületa järgmisi seaduses sätestatud piirmäärasid:
- varad kokku 450 000 eurot;
- aruandeaasta tulu 900 000 eurot;
- keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 10 inimest.
Kriteeriumide hindamisel on oluline reegel, et erisätete kohaldamine lõpeb alles siis, kui ettevõtja ei täida nimetatud kriteeriume kahel järjestikusel aruandekuupäeval. Äriühing, kelle peamiseks tuluallikaks on kaupade ja teenuste müük, võib kriteeriumide hindamisel lähtuda aruandeaasta tulu asemel müügitulust.
Raamatupidamise ja aruandluse lihtsustused
Mikroettevõtjatele on seadusega ette nähtud mitmed olulised lihtsustused finantsaruandluse korraldamisel ja aruannete esitamisel:
- Sise-eeskirja koostamise kohustuse puudumine – erinevalt teistest raamatupidamiskohustuslastest ei ole mikroettevõtja kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja.
- Lühendatud majandusaasta aruanne – Eesti finantsaruandluse standardist lähtuv mikroettevõtja võib koostada majandusaasta aruande, mis koosneb üksnes lühendatud raamatupidamise aastaaruandest ehk bilansist, kasumiaruandest ja lisadest, ilma tegevusaruandeta.
- Bilansikirjete esitamine – lühendatud raamatupidamise aastaaruandes võib bilansiskeemi kirjete alaliigendused esitada bilansi asemel aruande lisades.
- Kestlikkusaruandluse erand – kolmandas riigis asutatud konsolideerimisgrupi tütarettevõtja ja filiaali kestlikkusaruande avaldamise kohustust ei kohaldata mikroettevõtjale.
Nõuded lühendatud aastaaruande lisadele
Kuigi mikroettevõtja aruandlus on oluliselt lihtsustatud, peab ta lühendatud raamatupidamise aastaaruande lisades avalikustama vähemalt järgmise teabe:
- bilansiväliste tingimuslike ja siduvate kohustuste kogusumma;
- kohustised, mille täitmise kohta on ettevõtja andnud tagatise, ning antud tagatise liik ja kirjeldus;
- tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani liikmetele makstud ettemaksed ja antud laenude summad, sealhulgas tagasimaksmise, mahakandmise või laenust loobumise summad, maksetähtajad, intressimäärad ja muud olulised tingimused;
- keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul;
- omakapitali taastamiseks kavandatavad tegevused, kui äriühingu omakapital aruandekuupäeva seisuga ei vasta äriseadustikus kehtestatud nõuetele.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes pakub Raamatupidamise seadus mikroettevõtjatele olulist halduskoormuse leevendust. Vastates seaduses toodud varade, tulu ja töötajate arvu piirmääradele, saab ettevõtja loobuda raamatupidamise sise-eeskirja koostamisest ning esitada tegevusaruandeta lühendatud majandusaasta aruande, mis koosneb vaid bilansist, kasumiaruandest ja piiratud mahus lisadest. Need lihtsustused võimaldavad väikeettevõtetel keskenduda oma põhitegevusele, tagades samal ajal piisava finantsinfo kättesaadavuse.