Alates 01.07.2026 reguleerib keskkonnatasude seadus saastetasu maksmise, arvutamise ja deklareerimise korda olukordades, kus saasteaineid väljutatakse välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse, samuti jäätmete kõrvaldamisel ning nende energiakasutusel. See selgitus annab ettevõtjatele ja asutustele vajaliku praktilise teadmise saastetasumäärade kohaldamisest, kõrgendatud määrade vältimisest, Maksu- ja Tolliametile deklareerimise tähtaegadest ning võimalusest asendada tasu maksmine keskkonnakaitsemeetmete rahastamisega.
Saastetasu olemus ja kohaldamise alused
Saastetasu on keskkonnatasu alaliik, mis kujutab endast keskkonna kasutusõiguse hinda saasteainete keskkonda viimisel või jäätmete käitlemisel. Saastetasumäärade kehtestamisel ja rakendamisel arvestatakse heitekoha saastetundlikkust, saasteaine ohtlikkust, parima võimaliku tehnika kasutamist ning ringmajanduse põhimõtteid.
Saastetasu maksmise kohustus tekib isikul, kes on saanud keskkonnaloaga või seadusega sätestatud muul alusel õiguse väljutada keskkonda saasteaineid, põletada jäätmeid energiakasutuse otstarbel või kõrvaldada jäätmeid. Samuti lasub tasumise kohustus isikul, kes teeb neid toiminguid vastavat õigust omamata.
- Saastetasu rakendatakse saasteainete heitmisel välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse.
- Tasu rakendatakse jäätmete kõrvaldamisel ladestamise teel prügilasse või muude toimingute abil, mille tulemuseks on jäätmete keskkonda viimine.
- Tasu kohaldatakse tavajäätmete põletamisel energia saamise otstarbel, välja arvatud puidujäätmete põletamisel.
- Saastetasu ei rakendata tegevuste puhul, mille teostamiseks seadus luba ei nõua, või kui saasteainete väljutamine toimus suurema kahju või inimohvritega õnnetuse ärahoidmiseks või loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks valdkonna eest vastutava ministri otsuse alusel.
Vastutus transpordil ja kütuseterminalides
Kui saasteaineid heidetakse keskkonda või jäätmeid kõrvaldatakse selleks mitteettenähtud kohas kütuseterminalist, mootorsõidukilt, ujuvvahendilt, lennukilt või rongilt, maksab saastetasu kütuseterminali omanik või vastava transpordivahendi otsene valdaja, sõltumata väljutamise või kõrvaldamise põhjusest.
Tasustatavad valdkonnad ja kehtivad määrad
Seadus sätestab saastetasumäärad saasteainete lõikes välisõhku ja veekeskkonda heitmisel ning jäätmete käitlemisel.
- Välisõhku väljutamisel maksustatakse muu hulgas vääveldioksiidi, lämmastikoksiide, ammoniaaki, peenosakesi (PM10), lenduvaid orgaanilisi ühendeid, raskmetalle, merkaptaane, vesiniksulfiidi, süsinikoksiidi ja süsinikdioksiidi.
- Süsinikdioksiidi (CO2) heite eest soojuse tootmisel maksab soojusettevõtja määras 25 eurot tonni kohta, välja arvatud juhul, kui käitis kuulub Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi.
- Veekogusse, põhjavette ja pinnasesse väljutamisel maksustatakse orgaanilisi aineid (BHT7), fosforiühendeid, lämmastikuühendeid, heljumit, sulfaate, ühealuselisi fenoole, naftasaadusi ja muid veekeskkonnale ohtlikke aineid ning normist erineva pH-ga vett.
- Jäätmete energiakasutusel on tasumäär segaolmejäätmete põletamisel 60 eurot tonni kohta ning muude tavajäätmete puhul 40 eurot tonni kohta (v.a puidujäätmed).
- Jäätmete kõrvaldamisel kuuluvad maksustamisele tavajäätmed (90 eurot tonni kohta), ohtlikud jäätmed, asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid ning põlevkivitööstuse ja tsemenditootmise spetsiifilised jäätmed.
Veesaastetasu suurendamise ja vähendamise tegurid
Veesaastetasu määrasid suurendatakse 2,5 korda, kui saasteaineid heidetakse kaitsmata põhjaveega pinnasesse; 1,5 korda tundlikes piirkondades (nt linnad, supelrannad, piiriveekogud, lõheliste või karpkalaliste elupaigad); ning 1,2 korda süvamerelaskme kaudu merre juhtimisel. Mitme asjaolu esinemisel rakendatakse suurimat kordajat.
Saastetasumäärasid vähendatakse kaks korda, kui heitvee saasteainete kogused ja reostusnäitajad vastavad täielikult loas määratule ning seirearuanne on esitatud tähtaegselt.
Kõrgendatud saastetasumäärad rikkumiste korral
Keskkonnanõuete eiramisel, saasteainete loata keskkonda viimisel või lubatud heitkoguste ületamisel rakendatakse mitmekordselt kõrgendatud saastetasumäärasid.
- Paiksest heiteallikast välisõhku lubatust suuremas koguses heitmisel suurendatakse tasumäära sõltuvalt saasteainest 5, 10 või 100 korda (raskmetallide puhul 100 korda).
- Välisõhku loata saasteainete väljutamisel suurendatakse määrasid vastavalt 10, 20 või 200 korda.
- Veekogusse, põhjavette või pinnasesse lubatust suuremas koguses või kontsentratsioonis saasteainete väljutamisel kõrgendatakse määra 10 korda (ohtlike ainete puhul 100 korda). Ilma loata heitmisel on kordaja tavasaasteainetel 15 ja ohtlikel ainetel 1000.
- Jäätmete kõrvaldamisel ilma keskkonnaloata kõrgendatakse tasumäära 10 korda ning asbestijäätmete loata kõrvaldamisel 1000 korda.
- Jäätmete energiakasutusel lubatust suuremas koguses kõrgendatakse määra viis korda ning ilma loata põletamisel 10 korda.
- Naftasaaduste väljutamisel merevette kohaldatakse 50-kordset saastetasumäära.
Saastetasu arvutamine, deklareerimine ja tasumine
Saastetasu arvutamise kohustus lasub saastetasu maksjal. Tasu arvutatakse keskkonnakasutuse toimumise kvartali (aruandekvartali) kohta mõõdetud või arvutatud heitkoguste alusel.
- Keskkonnatasu deklaratsioon esitatakse Keskkonnaametile hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks.
- Deklaratsiooni alusel tasumisele kuuluv summa kantakse sama tähtpäevaks (aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks) üle Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole.
- Saastetasu arvutus esitatakse välisõhu puhul paiksete heiteallikate kaupa, vee puhul iga väljalasu kohta ning jäätmete puhul kõrvaldamis- või jäätmekäitluskohtade kaupa.
- Tähtajaks tasumata jäetud saastetasu nõuab sisse Maksu- ja Tolliamet maksukorralduse seaduses sätestatud korras.
Saastetasu asendamine keskkonnakaitsemeetmetega
Saastetasu maksmise kohustuse võib valdkonna eest vastutav minister lepingu alusel asendada keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega.
- Asendamist saab kohaldada, kui saastetasu maksja rakendab lepingu jõustumisest kuni kolme aasta jooksul meetmeid, mis tagavad saasteainete väljutamise või jäätmete kõrvaldamise vähendamise vähemalt 15 protsenti võrreldes eelneva aastaga.
- Asendamine on lubatud ka ohtlike jäätmete töötlemisel tavajäätmeteks või prügilakõlblikeks jäätmeteks, nõuetele vastava ohtlike jäätmete prügila rajamisel või reoveepuhastisse juhitava sademevee osakaalu vähendamisel vähemalt 15 protsenti.
- Asendamise ulatus ei tohi ületada saastetasu maksja omal kulul tehtavate keskkonnakaitsemeetmete tegelikku maksumust.
- Kui leping lõpetatakse ennetähtaegselt kohustuste mittetäitmise tõttu, tuleb kogu asendatud saastetasu tasuda kolme kuu jooksul lepingu lõpetamisest.
Kokkuvõte
Keskkonnatasude seadus sätestab saastetasu kui rahalise kohustuse saasteainete keskkonda heitmisel, jäätmete kõrvaldamisel ja nende energiakasutusel. Saastetasu eesmärk on suunata saastatuse vähendamisele ning keskkonnakahjude ennetamisele. Tasukohustuslane peab saastetasu ise kvartalipõhiselt arvutama ja esitama deklaratsiooni aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile. Loata tegutsemisel või loas määratud piirmäärade ületamisel rakendatakse mitmekordseid kõrgendatud saastetasumäärasid, mis võivad ulatuda sadade kordadeni. Samal ajal pakub seadus võimalust asendada saastetasu maksmise kohustus keskkonnakaitsemeetmete rahastamisega, kui investeeringud tagavad heite või jäätmete vähenemise vähemalt 15 protsendi võrra.