Käesolev ülevaade selgitab riikliku pensioni saamise aluseid ja erinevaid pensioniliike vastavalt Eestis alates 22.05.2026 kehtivale seadusele, aidates lugejal mõista oma õigusi ja pensioni suuruse kujunemist. Riiklikku pensioni määratakse ja makstakse Eesti alalistele elanikele ning teatud tingimustel Eestis elavatele või töötavatele välismaalastele, tagades neile igakuise rahalise sotsiaalkindlustushüvitisega kindlustatuse.
Riikliku pensioni liigid ja saajate ring
Riiklikku pensioni määratakse ja makstakse Eesti alalistele elanikele, tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elavatele välismaalastele ning pikaajalise viisa alusel Eestis töötavatele välismaalastele. Seaduse kohaselt on olemas järgmised riikliku pensioni liigid:
Isikule, kellel on õigus mitmele riiklikule pensionile, määratakse üks riiklik pension tema enda valikul, välja arvatud seaduses sätestatud erandjuhtudel.
Vanaduspensioni tingimused ja paindlik pensioniiga
Tavapärane õigus vanaduspensionile tekib isikul, kes on saanud 65-aastaseks ja kellel on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži. Alates 2027. aastast hakatakse vanaduspensioniiga arvutama uue valemi alusel, mis võtab arvesse 65-aastaste isikute eeldatava eluea muutust.
Paindlik vanaduspension
Isikul on õigus minna pensionile kuni viis aastat enne vanaduspensioniiga või mistahes ajal pärast seda. Enne vanaduspensioniikka jõudmist pensionile mineku aeg sõltub isiku pensionistaažist järgmiselt:
- vähemalt 20-aastase pensionistaaži korral kuni üks aasta enne pensioniiga,
- vähemalt 25-aastase pensionistaaži korral kuni kaks aastat enne pensioniiga,
- vähemalt 30-aastase pensionistaaži korral kuni kolm aastat enne pensioniiga,
- vähemalt 35-aastase pensionistaaži korral kuni neli aastat enne pensioniiga,
- vähemalt 40-aastase pensionistaaži korral kuni viis aastat enne pensioniiga.
Toitjakaotuspension ja rahvapension
Toitjakaotuspension määratakse toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetele, kusjuures laste, vanemate ja leskede puhul ei sõltu õigus pensionile sellest, kas nad olid toitja ülalpidamisel. Rahvapensionile on õigus vanaduspensioniealiseks saanud isikul, kellel puudub nõutav pensionistaaž vanaduspensioni saamiseks, tingimusel et ta on elanud Eestis vähemalt viis aastat vahetult enne pensioni taotlemist.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes on riiklik pension Eestis solidaarsuspõhimõttel toimiv igakuine sotsiaalkindlustushüvitis, mis jaguneb vanadus-, toitjakaotus- ja rahvapensioniks. Pensioni saamise õigus ja suurus sõltuvad otseselt isiku vanusest, omandatud pensionistaažist ning makstud sotsiaalmaksust. Alates 22.05.2026 kehtiva seaduse alusel on isikutel võimalik kasutada paindlikku vanaduspensioni, mis võimaldab sõltuvalt pensionistaaži pikkusest minna pensionile kuni viis aastat enne ametlikku pensioniiga või lükata pensionile minekut edasi, kohandades pensioni suurust vastavate kordajatega.