Põhjalik ülevaade pakendiseadusest: nõuded, kohustused ja sihtarvud

Käesolev ülevaade käsitleb Eesti pakendiseaduse nõudeid ja regulatsioone, mis kehtivad uues redaktsioonis alates 17.01.2026. Artikkel annab praktilise ja üksikasjaliku ülevaate pakendiettevõtjate kohustustest, laiendatud tootjavastutuse põhimõtetest, kohalike omavalitsuste rollist pakendijäätmete kogumisel ning riiklikest sihtarvudest, aidates tagada tegevuse täieliku vastavuse seadusele.

Seaduse reguleerimisala ja põhimõisted

Pakendiseadus sätestab üldised nõuded pakendile ja selle kasutamisele, samuti meetmed pakendite ja pakenditest tekkivate jäätmete vältimiseks ning vähendamiseks. Seadus reguleerib pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteemi korraldust, nõudeid audiitorkontrollile, ringlussevõtu sihtarve, pakendiregistrisse esitatavate andmete kontrolli ning riikliku järelevalve aluseid ja vastutust kehtestatud nõuete rikkumise eest.

Regulatsioon hõlmab kõiki Eesti Vabariigis turule lastud kaupade pakendeid ja tekkinud pakendijäätmeid, olenemata sellest, kas need on kasutusel või tekkinud tööstuses, kaubandustegevuses, olmes, ametiasutustes või mujal, ning sõltumata kasutatud materjalidest. Haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, tegevusloa menetlusele majandustegevuse seadustiku üldosa seadust ning toote nõuetele vastavuse seadust, arvestades pakendiseadusest tulenevaid erisusi.

Pakendi määramise kriteeriumid

Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel alates toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid. Toote määramisel pakendiks lähtutakse järgmistest kriteeriumidest:

• Toode loetakse pakendiks, kui see vastab määratlusele, välja arvatud juhul, kui pakend on toote lahutamatu osa ja peab toodet sisaldama, toetama või säilitama kogu selle kasutusea jooksul ning on mõeldud koos kasutamiseks, tarbimiseks või äraviskamiseks.
• Toode, mis on kujundatud ja määratud müügikohas täitmiseks, ning ühekordseks kasutamiseks mõeldud toode, mida müüakse, mis on täidetud või määratud müügikohas täitmiseks, loetakse pakendiks, kui see täidab pakendi funktsiooni.
• Pakendi komponendid ja püsivalt ühendatud lisaelemendid loetakse pakendi osaks. Lisaelement, mis ripub vahetult toote küljes või on sellele kinnitatud ja täidab pakendi funktsiooni, loetakse samuti pakendiks, v.a kui see on toote lahutamatu osa.

Pakendi liigid ja materjalid

Seadus eristab kolme peamist pakendi liiki:

• Müügipakend ehk esmane pakend – lõppkasutajale või tarbijale müügikohas üleandmiseks määratud müügiühiku osa.
• Rühmapakend ehk teisene pakend – mõeldud teatud hulga müügiühikute rühmitamiseks müügikohas, sõltumata sellest, kas see müüakse koos kaubaga või kasutatakse vaid käsitsemise lihtsustamiseks, kaitsmiseks või esitlemiseks, kusjuures seda on võimalik eemaldada toote omadusi muutmata.
• Veopakend ehk kolmandane pakend – mõeldud teatud arvu müügiühikute või rühmapakendis kaupade käsitsemiseks ja veoks, et vältida füüsilisi kahjustusi (v.a veokonteinerid).

Sõltuvalt kasutuskordadest jagunevad pakendid korduskasutuspakenditeks (kavandatud mitme veo- või kasutuskorra jaoks uuesti täitmiseks) ja ühekorrapakenditeks. Pakendimaterjali liigid on klaas, plast, mustmetall, värviline metall, paber ja kartong (sh kihiline kartong), puit ja muud materjalid. Komposiitpakend koosneb kahest või enamast eri materjalikihist, mida ei saa käsitsi eraldada. Eraldi käsitletakse oksüdantide toimel lagunevat plasti, biolagunevat plasti ning plastkandekotte (õhuke, eriti õhuke ja oksüdantide toimel lagunev plastkandekott). Ühekordselt kasutatavate plasttoodete hulka kuuluvad joogipakendid, joogipudelid, joogitopsid, toidupakendid, painduvast materjalist pakid ja pakkematerjalid ning õhukesed plastkandekotid.

Pakendi ja pakendijäätmete vältimine ning piirangud

Pakendi ja pakendijäätmete vältimine tähendab jäätmetekke vältimist vastavalt jäätmeseadusele. Pakendiettevõtjatele on kehtestatud ranged nõuded müügikohtades pakendijäätmete tekke piiramiseks. Müügikohas ei tohi tarbijale anda õhukesi ja eriti õhukesi plastkandekotte tasuta, välja arvatud eriti õhukesed plastkandekotid, mida kasutatakse hügieeni tagamiseks või lahtise toidukauba esmaseks pakendamiseks toidu raiskamise vältimiseks.

Samuti tuleb tarbijale pakkuda õhukese plastkandekoti kõrval muid võimalusi kauba pakendamiseks ning vältida oksüdantide toimel lagunevate plastkandekottide müüki või tasuta andmist. Pakendiettevõtja on kohustatud andma lõppkasutajale ja tarbijale teavet korduskasutatavate toidupakendite ja joogitopside olemasolu kohta ning tingimuste kohta, millal müügikoht aktsepteerib toidu ja joogi müümist tarbija enda korduskasutatavasse pakendisse.

Turule laskmise keeld ja tarbimise vähendamine

Seadusega on keelatud lasta turule pakendeid, mis on valmistatud oksüdantide toimel lagunevast plastist. Samuti on keelatud turule lasta vahtpolüstüreenist valmistatud ühekordselt kasutatavaid plasttooteid, nagu:

• Toidupakendid;
• Joogipakendid, sealhulgas üle kolme liitri vedelikku mahutavad joogipakendid;
• Joogitopsid.

Pakendiettevõtjad peavad võtma kasutusele meetmed, et saavutada ühekordselt kasutatavate plastist joogitopside ja toidupakendite tarbimise ambitsioonikas ja pidev vähenemine vastavalt üldistele jäätmepoliitika eesmärkidele. Nende meetmetega tuleb saavutada tarbimise mõõdetav vähenemine 2026. aastaks võrrelduna kalendriaastaga, mil pakendiettevõtjal tekkis esimest korda kohustus esitada pakendiregistrisse ühekordselt kasutatavate plasttoodete andmed. Meetmete kirjeldamiseks koostab pakendiettevõtja tegevuskava, mis avaldatakse ettevõtte veebilehel selle olemasolul.

Avalikud üritused ja korduskasutus

Avalikel üritustel on kehtestatud range nõue, mille kohaselt on toidu ja joogi serveerimiseks lubatud kasutada üksnes korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu. See nõue on suunatud ühekordsete plasttoodete ja muude ühekordsete pakendite kasutamise radikaalseks vähendamiseks avalikus ruumis.

Laiendatud tootjavastutuse põhimõte ja kohustuste üleandmine

Laiendatud tootjavastutuse põhimõte kohustab pakendiettevõtjat tagama oma turule lastud pakendatud kauba pakendi ja pakenditest tekkinud jäätmete tagasivõtmise ja käitlemise ning kandma täielikult nende tegevustega seotud kulud. Pakendiettevõtja võib valida, kas ta täidab need kohustused individuaalselt või annab need kirjaliku lepinguga üle akrediteeritud taaskasutusorganisatsioonile. Kui kohustused antakse üle taaskasutusorganisatsioonile, vastutab kohustuste täitmise eest taaskasutusorganisatsioon.

Müügipakenditest (välja arvatud korduskasutuspakendid) tekkinud jäätmete käitlemise korraldamiseks on pakendiettevõtja kohustatud sõlmima kirjaliku lepingu taaskasutusorganisatsiooniga. Tagatisrahaga pakendeid lõppkasutajale või tarbijale müüv pakendiettevõtja ei saa aga tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise kohustust taaskasutusorganisatsioonile üle anda.

Kulude kandmise ulatus ja erisused

Pakendiettevõtja ja taaskasutusorganisatsioon peavad tagama kohustuste täitmiseks vajalikud rahalised või rahalised ja korralduslikud vahendid. Pakendiettevõtja on kohustatud kandma pakendi ja pakendijäätmete käitlemisel vähemalt kulud, mis tekivad:

• Pakendi ja pakendijäätmete liigiti kogumisel, transportimisel ja töötlemisel, sealhulgas sihtarvude saavutamiseks vajalikul töötlemisel, võttes arvesse teisese tooraine müügist või sissenõudmata tagatisrahast saadavat tulu;
• Teavitustegevusest, andmete kogumisest ja esitamisest.

Ühekordselt kasutatavate plasttoodete puhul tuleb lisaks kanda kulud, mis on seotud avalikesse kogumissüsteemidesse äravisatud pakendijäätmete kogumise, taristu käitamise, veo ja käitlemisega ning prügi koristamise ja selle edasise veo ning käitlemisega. Need kulud ei tohi ületada teenuste kulutõhusa osutamise kulusid ja need määratakse kindlaks läbipaistvalt.

Volitatud esindaja määramine

Pakendiettevõtja, kelle asukoht ei ole Eestis, kuid kes laseb majandus- või kutsetegevuse korras Eestis turule pakendeid, peab määrama Eestis elu- või asukohta omava füüsilisest või juriidilisest isikust volitatud esindaja, kes täidab tema eest seadusest tulenevad kohustused. Samuti peab Eestis asuv pakendiettevõtja, kes laseb ühekordselt kasutatavaid plasttoodeid teise EL liikmesriigi turule, kus tal puudub asukoht, määrama selles liikmesriigis volitatud esindaja.

Pakendi valmistamise, kavandamise ja raskmetallide nõuded

Pakend peab olema kavandatud ja valmistatud nii, et see täidaks oma otstarvet võimalikult väikese mahu ja massi juures, tagades samal ajal vajaliku ohutus- ja hügieenitaseme ning olles sobiv pakendatavale kaubale ja vastuvõetav tarbijale. Pakend peab võimaldama selle korduskasutust või pakendijäätmete taaskasutust, sealhulgas ringlussevõttu, järgides jäätmehierarhiat, ning välistama negatiivse mõju keskkonnale pakendijäätmete või niiden töötlemise jääkide kõrvaldamisel.

Pakend tuleb valmistada viisil, mis minimeerib ohtlike ainete sisaldust ja kahjulikku toimet heitmetes, tuhas või nõrgvees, kui pakend või selle käitlemise jäägid põletatakse või ladestatakse prügilasse. Korduskasutuspakendi füüsikalised omadused ja tehniline lahendus peavad võimaldama kavandatud arvu veo- ja kasutuskordi, seda peab saama töödelda vastavalt ohutusnõuetele ning kasutusest kõrvaldamisel peab see vastama taaskasutatava pakendi nõuetele.

Taaskasutatava pakendi erinõuded

Taaskasutatava pakendi suhtes kehtivad spetsiifilised nõuded sõltuvalt taaskasutuse viisist:

• Materjali ringlussevõtuks mõeldud pakend peab võimaldama teatud osa materjali ringlussevõttu müügikõlbliku kauba tootmiseks.
• Energiakasutuseks mõeldud pakendil peab olema minimaalne kütteväärtus, mis võimaldab energiakasutuse optimeerimist.
• Kompostitav pakend peab olema bioloogiliselt lagunev ega tohi takistada eraldi kogumist ja kompostimist.
• Biolagunev pakend peab lagunema süsinikdioksiidiks, biomassiks ja veeks.

Oksüdantide toimel lagunevat plastpakendit ei loeta biolagunevaks pakendiks. Kui pakendi kavandamisel ja valmistamisel on järgitud harmoneeritud standardit, mille kohta on avaldatud teade Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse selle vastavust seaduse nõuetele.

Raskmetallide sisalduse piirangud

Seadus kehtestab ranged piirangud raskmetallide sisaldusele pakendites. Raskmetallide plii, kaadmiumi, elavhõbeda ja kuuevalentse kroomi summaarne sisaldus pakendis ja selle koostisosades ei tohi ületada 100 milligrammi kilogrammi kohta. Seda piirangut ei kohaldata pliid sisaldavast kristallklaasist valmistatud pakenditele, samuti plastkastidele ja -alustele ning klaaspakenditele vastavalt Euroopa Komisjoni asjakohastele eriotsustele.

Kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused ja koostöö taaskasutusorganisatsioonidega

Kohaliku omavalitsuse üksusel on oluline roll pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldamisel. Kohaliku omavalitsuse üksus määrab oma haldusterritooriumil kindlaks pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid ning sätestab need kohalikus jäätmehoolduseeskirjas. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas tuleb eraldi käsitleda pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldust, süsteemi väljaarendamist ning seatud eesmärkide saavutamise meetmeid.

Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kokku kogumise korraldatud jäätmeveo raames vastavalt jäätmeseadusele, arvestades pakendiseaduse erisusi.

Kogumise nõuded tiheasustusalal ja väljaspool

Tiheasustusalal kogutakse olmes tekkivad tagatisrahata pakendijäätmed tekkekohal eraldi kogumismahutisse:

• Paber- ja kartongpakendijäätmed koos paberi- ja kartongijäätmetega;
• Joogikartong koos plast- ja metallpakendijäätmetega.

Klaaspakendijäätmed kogutakse liigiti kas avalikku klaaspakendijäätmete konteinerisse või tekkekohal klaaspakendijäätmete mahutisse. Väljaspool tiheasustusala korraldab kohalik omavalitsus kogumise kas tekkekohal või avalike konteinerite kaudu eraldi kogumismahutitesse (paber/kartong, joogikartong koos plasti/metalliga, klaaspakend). Kohalik omavalitsus tagab kogumise ka avalikus ruumis. Lisaks peab omavalitsus võimaldama tekkekohal liigiti kogumist vabatahtliku lisateenusena, mille veokulu (0,50 eurot kogumiskorra kohta) tasub jäätmevaldaja.

Kokkulepped ja kulude jaotus

Kohaliku omavalitsuse üksus ja kõik olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmetega tegelevad taaskasutusorganisatsioonid peavad enne jäätmeveo korraldamist kirjalikult kokku leppima ühise jäätmekäitluskoha pakendijäätmete üleandmiseks. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab koha ja proportsioonid kohalik omavalitsus. Kokku kogutud pakendijäätmed antakse üle taaskasutusorganisatsioonidele proportsionaalselt nende turuosadega.

Taaskasutusorganisatsioonid kannavad ühise jäätmekäitluskoha tagamise ja sellega seotud kulud proportsionaalselt oma turuosaga. Taaskasutusorganisatsioon võib keelduda pakendijäätmete vastuvõtmisest, kui võõrise osakaal neis on suurem kui viis protsenti massist. Kui võõrise osakaal ületab viis protsenti ja taaskasutusorganisatsioon tõendab seda, hüvitab kohalik omavalitsus käitlemiskulud ületatud võõrise protsendi ulatuses.

Taaskasutusorganisatsioonide tegevusload ja kohustused

Taaskasutusorganisatsioon on juriidiline isik, mille asutajad ja liikmed on pakendiettevõtjad või nende moodustatud juriidilised isikud. Taaskasutusorganisatsioonil peab tegevuseks olema tegevusluba, mille annab Keskkonnaamet 63 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest.

Tegevusloa saamiseks peab taotleja suutma üleriigiliselt täita pakendite kogumise, korduskasutuse ja taaskasutuse kohustusi, omama üksikasjalikku tegevuskava ning suutma tagada kogumiskohtade tiheduse nõuded. Taaskasutusorganisatsioonis ei tohi ühegi liikme, osaniku või aktsionäri hääleõigus ületada 25 protsenti kõigist häältest, tagades sellega organisatsiooni sõltumatuse ja läbipaistvuse.

Taaskasutusorganisatsiooni põhikohustused

Taaskasutusorganisatsiooni ülesanne on korraldada talle kohustused üle andnud pakendiettevõtjate pakendi ja pakendijäätmete üleriigilist kogumist ja taaskasutamist ning arendada süsteemi sihtarvude saavutamiseks. Organisatsioon peab tagama:

• Kõigile pakendiettevõtjatele võrdsetel tingimustel juurdepääsu oma teenustele;
• Võrdsetel tingimustel tasu kogumise ja teenustasu arvutamise, võttes arvesse pakendite vastupidavust, parandatavust, korduskasutatavust, ringlussevõetavust ja ohtlike ainete olemasolu;
• Teenuste ostmise konkurentsi alusel, küsides vähemalt kolm võrdsetel alustel esitatavat pakkumust;
• Kasumi reinvesteerimise organisatsiooni tegevusse (kasumit ei tohi jaotada liikmetele või osanikele).

Teavitustegevus ja avalikustamine

Taaskasutusorganisatsioon on kohustatud teavitama avalikkust ja tarbijaid pakendite tagastamise korrast, nõuetest ning jäätmetekke ja prügistamise vältimisest. Teavituskulud peavad moodustama vähemalt kaks protsenti organisatsiooni kalendriaasta käibest (ilma tagatisrahata). Teavitamiseks tuleb kasutada üle riigi levivaid meediakanaleid, kohalikke ajalehti ja välireklaami.

Lisaks peab organisatsioon oma veebilehel avalikustama majandusaasta aruande (iga aasta 31. juuliks), teabe eelmisel aastal kogutud ja taaskasutatud pakendijäätmete kohta, teenuste ostmise tingimused, kaasamise strateegia ning järgmise aasta kommunikatsiooniplaani (iga aasta 1. novembriks).

Majandusmeetmed, tagatisraha süsteem ja pakendi tagasivõtmine

Pakendi ja pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutussüsteemi toimimiseks rakendatakse majandusmeetmetena pakendi tagasivõtmise kohustust, tagatisraha ja pakendiaktsiisi. Tagatisraha on ühe müügiühiku hinnale lisatud pakendit väärtustav tasu ühe pakendi eest.

Tagatisraha kehtestatakse kohustuslikult õlle, vähese etanoolisisaldusega alkohoolse joogi, siidri, perry ja karastusjoogi korduskasutus- ja ühekorrapakenditele (klaas, plast, metall). Tagatisraha võib täiendavalt rakendada ka kange ja lahja alkohoolse joogi ning siirupi ühekorra- ja korduskasutuspakenditele ning muudele pakenditele. Tagatisraha ei lisata eksporditavale pakendile, rahvusvaheliste reiside tarbimiseks mõeldud pakendile, üle 3,0-liitrisele ja alla 0,1-liitrisele pakendile ning pakendile, mille tagasivõtmine pole tehniliselt võimalik.

Tagatisraha suurused ja tagastamine

Tagatisraha suuruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega ning see ei tohi olla väiksem kui 0,03 eurot. Tagatisraha suurust võib muuta, kui eelmisest muutmisest on möödunud vähemalt 12 kuud. Tagatisrahas ei sisaldu pakendi tagasivõtmise ja selle korraldamisega seotud kulud.

Tasutud tagatisraha tagastatakse tarbijale, kui ta viib mõistlikus koguses tagatisrahaga pakendeid müügikohta või selle vahetus läheduses asuvasse kohta. Tagatisraha ei tagastata, kui pakendil puudub nõuetekohane märk või ribakood, see on vigastatud või kui pakendi turule laskmise lõpetamisest on möödunud rohkem kui 24 kuud. Pakendiettevõtja peab tagama, et tagatisraha on lisatud kauba hinnale kogu müügitsükli kestel.

Tagasivõtmise kohustus müügikohtades

Pakendiettevõtja, who müüb pakendatud kaupa tarbijale, on kohustatud tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja pakendijäätmed. Tagasivõtmise nõue kehtib vaid pakendi kohta, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad müügikohas müüdava kauba pakendile. Tagasivõtmise kohustusest on vabastatud müüjad, kelle müügikoha suurus on alla 20 ruutmeetri ja see asub tiheasustusalal.

Müügikohad, mille suurus on 200 ruutmeetrit või enam, peavad tagasivõtmise korraldama müügikohas või selle teenindusmaal kauplemisajal. Alla 200-ruutmeetrised müügikohad võivad tagasivõtmise korraldada väljaspool teenindusmaad kohaliku omavalitsuse nõusolekul. Mitmed vahetus läheduses asuvad müügikohad võivad tagasivõtmise korraldada ühiselt, vastutades toimimise eest solidaarselt.

Arvestus, aruandlus, audiitorkontroll ja riiklik järelevalve

Pakendi tootjad, sisse- ja väljavedajad, pakendiettevõtjad ning pakendijäätmekäitlejad on kohustatud pidama pidevat arvestust pakendimaterjali massi üle pakendi ja materjali liikide kaupa. Arvestust peetakse toodetud, sisse- ja väljaveetud tühjade pakendite, turule lastud pakendite, tekkinud pakendijäätmete, korduskasutuspakendite, taaskasutatud pakendijäätmete ning raskmetalle sisaldavate pakendite üle.

Arvestuse aluseks olevaid algdokumente (raamatupidamise dokumendid, tollideklaratsioonid, taaskasutamise tõendid jne) ja koondandmeid tuleb säilitada vähemalt seitse aastat. Pakendiettevõtjad ja taaskasutusorganisatsioonid esitavad kalendriaasta kohta kontrollitud andmed pakendiregistrisse. Samuti tuleb müügikohas pidada arvestust tarbijatele müüdavate ja tasuta antavate õhukeste ja eriti õhukeste plastkandekottide üle.

Audiitorkontrolli nõuded ja rakendamine

Pakendiettevõtjad, kes lasevad turule pakendatud kaupa pakendimassiga rohkem kui kakskümmend tonni aastas, ning taaskasutusorganisatsioonid on kohustatud korraldama finantsjuhtimise ja pakendiregistrisse esitatavate andmete audiitorkontrolli. Audiitorkontrolli teostab vandeaudiitor piiratud kindlustandva töövõtuna. Kontrolli eesmärk on anda hinnang:

• Kohustuste rahastamiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu kohta;
• Pakendiettevõtjale jäätmekäitluse teenustasu arvutamise nõuete täitmise kohta;
• Pakendiregistrisse esitatud andmete õigsuse kohta;
• Jäätmesaadetise kohta kogutud andmete õigsuse kohta.

Kui pakendiettevõtja audiitorkontrolli aruande kokkuvõte esitatakse modifitseerimata kujul, on ettevõtja järgmisel kolmel kalendriaastal audiitorkontrolli korraldamisest vabastatud. Audiitorkontrolli kokkuvõte esitatakse pakendiregistrile.

Pakendiregister ja riiklik järelevalve

Pakendiregister on riiklik andmekogu, mille vastutav töötleja on Kliimaministeerium. Registri andmeid säilitatakse seitse aastat. Riiklikku järelevalvet seaduse täitmise üle teostavad Keskkonnaamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Maksu- ja Tolliamet, Põllumajandus- ja Toiduamet ning kohalikud omavalitsused. Korrakaitseliste ettekirjutuste täitmata jätmisel on rakendatava sunniraha ülemmäär kuni 32 000 eurot.

Seadus sätestab ka ranged karistused nõuete rikkumise eest: pakendijäätmete taaskasutamise kohustuse täitmata jätmise eest karistatakse juriidilist isikut rahatrahviga kuni 200 000 eurot, arvestuse pidamise nõuete rikkumise eest kuni 100 000 eurot ning vältimise ja turule laskmise piirangute rikkumise eest kuni 200 000 eurot.

Taaskasutuse sihtarvud ja seaduse rakendamine

Pakendiseadus sätestab ranged sihtarvud pakendijäätmete taaskasutamiseks ja ringlussevõtuks, mida pakendiettevõtjad peavad kalendriaastas täitma. Hiljemalt 2025. aasta 31. detsembriks tuleb pakendijäätmete kogumassist ringlusse võtta vähemalt 65 protsenti ning hiljemalt 2030. aasta 31. detsembriks vähemalt 70 protsenti.

Pakendiettevõtjad, kes lasevad turule ühekordselt kasutatavaid plastist joogipudeleid, peavad tagama nende liigiti kogumise ringlussevõtu eesmärgil järgmiselt: hiljemalt 2025. aastaks vähemalt 77 protsenti turule lastud kogustest ning hiljemalt 2029. aastaks vähemalt 90 protsenti turule lastud kogustest.

Materjalipõhised sihtarvud

Eri liiki pakendimaterjalide ringlussevõtuks on kehtestatud spetsiifilised sihtarvud. Hiljemalt 2025. aasta 31. detsembriks tuleb ringlusse võtta vähemalt:

• Plast – 50 protsenti;
• Puit – 25 protsenti;
• Mustmetall – 70 protsenti;
• Alumiinium – 50 protsenti;
• Klaas – 70 protsenti;
• Paber ja kartong – 75 protsenti.

Hiljemalt 2030. aasta 31. detsembriks tõusevad need sihtarvud järgmiselt: plast 55 protsenti, puit 30 protsenti, mustmetall 80 protsenti, alumiinium 60 protsenti, klaas 75 protsenti ning paber ja kartong 85 protsenti. Muud pakendimaterjalid tuleb taaskasutada võimalikult suures koguses vastavalt tehnilistele ja majanduslikele võimalustele.

Plasttoodete erinõuded ja üleminekuajad

Alates 2024. aasta 3. juulist on lubatud ühekordselt kasutatavat plastist joogipakendit, millel on plastist kork või kaas, turule lastas üksnes siis, kui kork või kaas jääb kasutusetapis pakendi külge. Alates 2025. aasta 1. jaanuarist peab PET-joogipudelite koostises olema vähemalt 25 protsenti ringlusse võetud plasti ning alates 2030. aasta 1. jaanuarist kõigi joogipudelite koostises vähemalt 30 protsenti ringlusse võetud plasti.

Avalikel üritustel korduskasutuspakenditele ülemineku nõuet rakendatakse alates 2024. aasta 1. jaanuarist. Kohalikud omavalitsused peavad viima pakendijäätmete liigiti kogumise seadusega kooskõlla uuest korraldatud jäätmeveo riigihankest arvates, kuid mitte hiljem kui 2030. aasta 31. detsembriks.

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks sätestab pakendiseadus tervikliku ja range raamistiku pakendite ja pakendijäätmete käitlemiseks Eestis, tuginedes laiendatud tootjavastutuse põhimõttele. Pakendiettevõtjatel on kohustus kanda oma turule lastud pakendite kogumise ja taaskasutamise kulud, tehes selleks koostööd taaskasutusorganisatsioonidega või täites kohustusi individuaalselt. Seadus kehtestab selged sihtarvud pakendijäätmete ringlussevõtuks aastateks 2025 ja 2030, piirangud ühekordselt kasutatavatele plasttoodetele ning kohustused kohalikele omavalitsustele kogumissüsteemide korraldamiseks. Nõuete täitmist kontrollitakse pideva arvestuse, kohustusliku audiitorkontrolli ja riikliku järelevalve kaudu, tagades keskkonnamõjude minimeerimise ja ringmajanduse edendamise.

Vaata õigusakti Riigi Teatajas