Alates 15.05.2021 jõustusid pakendiseaduse olulised muudatused, mis täpsustavad pakendijäätmete käitlemise reegleid ja kehtestavad uued sihtarvud. Käesolev ülevaade selgitab praktilisi muudatusi laiendatud tootjavastutuse, kohustuslike enesekontrollisüsteemide ja audiitorkontrolli kohustuste osas, pakkudes ettevõtjatele vajalikku teavet uute seadusest tulenevate nõuetega kohanemiseks ja võimalike trahvide vältimiseks.
Seaduse reguleerimisala ja mõistete täpsustamine
Pakendiseaduse muudatustega täpsustati oluliselt seaduse reguleerimisala ja põhimõisteid, viies need paremasse kooskõlla üldise jäätmeseadusandlusega.
- Seaduse reguleerimisalasse (§ 1 lg 1) lisati ringlussevõtu sihtarvud, nõuded andmete kontrollile ja riikliku järelevalve alused.
- Reguleerimisalasse lisati uued lõiked 5 ja 6, mis kohaldavad menetlustele majandustegevuse seadustiku üldosa seadust ning toote nõuetele vastavuse seadust. Varasemas redaktsioonis neid sätteid ei olnud.
- Korduskasutuspakendi definitsioon (§ 3 lg 2 p 1) sõnastati ümber: varem pidi see läbima korduskasutussüsteemis vähemalt mitu ringi, uue sõnastuse kohaselt on see mitme veo- või kasutuskorra jaoks kavandatud ja turule lastud pakend, mida täidetakse või kasutatakse uuesti samal eesmärgil.
- Pakendimaterjali liikide all (§ 3 lg 3) asendati senine üldine 'metall' mõistega 'mustmetall' (teras) ning lisati eraldi punktina 'värviline metall' (alumiinium ja muud mitteväärismetallid).
- Lisati täiesti uus komposiitpakendi definitsioon (§ 3 lg 3), mida varasemas seaduses ei eksisteerinud.
- Pakendi vältimise (§ 5 lg 1), korduskasutuse (§ 6) ja taaskasutuse (§ 7 lg 1) definitsioonid viidi otse vastavusse jäätmeseaduse sätetega, asendades senised pikad eraldiseisvad kirjeldused.
Uued mõisted ja kehtetuks tunnistatud sätted
Seadusesse lisati uued paragrahvid ja pealkirjad pakendijäätmete käitluse, kogumise, liigiti kogumise ja töötlemise kohta, mis viitavad otse jäätmeseaduse vastavatele sätetele. Samal ajal tunnistati kehtetuks mitmed senised lõiked, sealhulgas § 7 lõige 2 (taaskasutuse viisid) ja § 8 lõige 2 (bioloogilise ringlussevõtu definitsioon), mida uues redaktsioonis enam ei ole.
Laiendatud tootjavastutus ja enesekontrollisüsteem
Üheks olulisemaks muudatuseks on laiendatud tootjavastutuse põhimõtte (§ 12) lisamine seadusesse, mida eelmises redaktsioonis ei olnud ja mis asendab senised § 16 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustused.
- Pakendiettevõtja on kohustatud tagama oma turule lastud pakendatud kauba pakendi ja pakendijäätmete käitlemise ning kandma selle kulud.
- Ettevõtja võib valida, kas täita kohustused individuaalselt või anda need kirjaliku lepinguga üle taaskasutusorganisatsioonile.
- Pakendiettevõtja peab kandma vähemalt kulud, mis tekivad liigiti kogumisest, transportimisest, töötlemisest, teavitustegevusest ning andmete kogumisest ja esitamisest.
- Väljaspool Eestit asuv pakendiettevõtja, kes laseb Eestis turule pakendeid, peab määrama Eestis asuva volitatud esindaja.
Lisaks kehtestati kohustuslik enesekontrollisüsteem (§ 18), mida varem seaduses ei olnud. Pakendiettevõtjad ja taaskasutusorganisatsioonid peavad rakendama süsteemi, mis tagab andmete õigsuse rahastamise, teenustasude, pakendiregistri andmete ja jäätmesaadetiste kohta. Sellest kohustusest on vabastatud vaid EMAS-sertifikaati omavad organisatsioonid.
Pakendikomisjoni likvideerimine
Uue redaktsiooniga kustutati seadusest täielikult pakendikomisjoni puudutavad sätted (§ 18 lg 1 ja 2). Varasemas redaktsioonis tegutses pakendikomisjon valdkonna ministri nõuandva organina, kuid uues seaduses seda komisjoni enam ette nähtud ei ole.
Audiitorkontrolli piirmäära tõstmine ja uued sihtarvud
Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks tõsteti oluliselt kohustusliku audiitorkontrolli piirmäära, kuid samal ajal kehtestati ranged tulevikku suunatud ringlussevõtu sihtarvud.
- Audiitorkontrolli kohustuse piirmäära (§ 24 lg 3) tõsteti seniselt 5 tonnilt aastas 20 tonnile aastas. See tähendab, et väiksemad pakendiettevõtjad on kontrollist vabastatud.
- Lisati uus soodustus (§ 24 lg 3¹), mida varem ei olnud: kui ettevõtja audiitorkontrolli aruande kokkuvõte esitatakse modifitseerimata kujul, on ta järgmisel kolmel kalendriaastal audiitorkontrolli korraldamisest vabastatud.
- Kehtestati uued sihtarvud aastaks 2025 (§ 36 lg 2): ringlusse tuleb võtta vähemalt 65% pakendijäätmete kogumassist (sh plast 50%, puit 25%, mustmetall 70%, alumiinium 50%, klaas 70%, paber ja kartong 75%). Varasemas redaktsioonis neid sihtarve sellisel kujul ei olnud.
- Kehtestati uued sihtarvud aastaks 2030 (§ 36 lg 2): ringlusse tuleb võtta vähemalt 70% kogumassist (sh plast 55%, puit 30%, mustmetall 80%, alumiinium 60%, klaas 75%, paber ja kartong 85%).
Karistuste karmistamine ja uued väärteod
Seaduse nõuete täitmise tagamiseks tõsteti märgatavalt juriidiliste isikute trahvimäärasid. Pakendijäätmete taaskasutamise kohustuse täitmata jätmise (§ 29 lg 2) ning tagasivõtmise kohustuse rikkumise (§ 30 lg 2) eest tõusis maksimaalne trahv seniselt 32 000 eurolt kuni 200 000 eurole. Samuti lisati uus väärteokoosseis enesekontrollisüsteemi rakendamata jätmise eest (§ 30 lg 1 ja 2), mille eest saab juriidilist isikut karistada rahatrahviga kuni 100 000 eurot. Samal ajal kustutati seadusest raskemetallide sisalduse piirangute eiramise väärteokoosseis (§ 28), mida uues redaktsioonis enam ei ole.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toovad 15.05.2021 jõustunud pakendiseaduse muudatused kaasa olulisi ümberkorraldusi kõigile pakendiettevõtjatele. Peamiste muudatustena rakendub uus laiendatud tootjavastutuse põhimõte ning kohustuslik enesekontrollisüsteem andmete õigsuse tagamiseks. Kuigi kohustusliku audiitorkontrolli piirmäära tõstmine 20 tonnile aastas leevendab oluliselt väiksemate ettevõtete halduskoormust, peavad kõik turuosalised hakkama valmistuma rangemate ringlussevõtu sihtarvude täitmiseks aastatel 2025 ja 2030 ning arvestama märgatavalt suuremate trahvimääradega nõuete rikkumise või enesekontrolli puudumise korral.
Õigusaktid
- Pakendiseadus PakS