Seisuga 01.10.2026 kehtiva karistusseadustiku kohaselt kujutab rahaline karistus endast kuriteo eest mõistetavat varalist karistust, mida saab kohaldada nii füüsilisele kui ka juriidilisele isikule kas iseseisva põhikaristusena või teatud juhtudel lisakaristusena koos vangistusega. Käesolev ülevaade selgitab praktiliselt rahalise karistuse päevamäärade arvutamise korda, alammäärasid, noorematele isikutele kehtestatud erisusi, juriidilisele isikule ettenähtud piirmäärasid ning tasumata karistuse asendamise ja täitmise aegumise reegleid.
Rahalise karistuse mõistmine füüsilisele isikule
Kuriteo toimepanemise eest võib kohus mõista füüsilisele isikule rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Teo toimepanemise ajal nooremale kui kaheksateistaastasele isikule võib kohus mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni kakssada viiskümmend päevamäära, kuid seda ei mõisteta alaealisele, kellel puudub iseseisev sissetulek.
Päevamäära arvestamisel kohaldatakse seaduses sätestatud kindlaid aluseid:
- Päevamäära suurus arvutatakse süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel, võttes aluseks kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta tulumaksuga maksustatava tulu, millest on maha arvatud tulumaks.
- Kui eelmise aasta andmed ei ole kättesaadavad, võetakse aluseks sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatav tulu ilma tulumaksuta.
- Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes.
- Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär, mille suurus on 10 eurot.
- Päevamäära suurus väljendatakse kümne sendi täpsusega.
Rahaline karistus lisakaristusena
Rahalist karistust võib mõista lisakaristusena koos vangistusega, arvestades seaduses toodud piiranguid:
- Rahalist karistust ei või mõista lisakaristusena juhul, kui vangistus on asendatud üldkasuliku tööga.
- Rahalist karistust ei mõisteta lisakaristusena koos varalise karistusega.
Rahalise karistuse kohaldamine juriidilisele isikule
Juriidilisele isikule kuriteo eest rahalise karistuse mõistmisel rakendatakse kas kindlaksmääratud summalisi piire või erisätete alusel käibepõhist arvestust:
- Üldreeglina võib kohus juriidilisele isikule mõista rahalise karistuse summas 4000 kuni 40 000 000 eurot.
- Karistusseadustiku eriosas sätestatud juhtudel võib kohus juriidilisele isikule mõista rahalise karistuse protsendina tema käibest.
- Käibepõhise karistuse arvutamisel võetakse aluseks juriidilise isiku käive kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelneval majandusaastal või alla aasta tegutsemise korral kriminaalmenetluse alustamise aastal.
Karistuse täitmine, asendamine ja aegumine
Rahalise karistuse täitmisel ja kohaldamisel kehtivad seaduses toodud reeglid:
- Kohus võib süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata rahalise karistuse tasumise ositi tähtajaga kuni üks aasta.
- Kui kohus leiab, et rahalise karistuse tasumine ei ole otstarbekas, võib ta määrata karistuse täieliku või osalise tingimisi kohaldamata jätmise katseajaga üks kuni viis aastat.
- Eelvangistuses viibitud aeg arvatakse karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära.
- Kui süüdlane ei tasu mõistetud summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega, kus kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust ning vangistuse alammäär on kümme päeva.
- Süüdlase nõusolekul võib kohus tasumata rahalise karistuse asendada ka üldkasuliku töö või narkomaanide sõltuvusraviga.
- Täitmisele pööratud rahalise karistuse sissenõue aegub, kui seda ei ole sisse nõutud seitsme aasta jooksul kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest, ning täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise ajaks.
Kokkuvõte
Rahaline karistus on karistusseadustikus sätestatud varaline kuriteokaristus, mida saab mõista nii füüsilisele kui ka juriidilisele isikule. Füüsilisele isikule mõistetakse see kolmekümne kuni viiesaja päevamäära ulatuses, kus päevamäära suurus arvutatakse eelneva aasta keskmise netosissetuleku põhjal ning see ei või olla väiksem kui 10 eurot. Alaealisele saab rahalist karistust kohaldada üksnes iseseisva sissetuleku olemasolul ning piiratud ulatuses. Juriidilisele isikule ulatub karistus neljast tuhandest kuni neljakümne miljoni euroni või arvutatakse erijuhul protsendina aastakäibest. Kui süüdimõistetu määratud summat ei tasu, asendatakse see vangistuse, üldkasuliku töö või sõltuvusraviga. Täitmisele pööratud nõude sissenõudmise üldine aegumistähtaeg on seitse aastat.
Õigusaktid
- Karistusseadustik KarS