Käesolev ülevaade selgitab üksikasjalikult rahalise karistuse kohaldamise aluseid, määrasid ja asendamise korda vastavalt Eestis alates 01.01.2026 kehtivale Karistusseadustikule. Artikkel pakub praktilist ja kasulikku teavet nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele, aidates täpselt mõista, kuidas arvutatakse kuritegude eest mõistetavaid rahalisi kohustusi ning millised õiguslikud tagajärjed kaasnevad nende täitmata jätmisega.
Füüsilisele isikule mõistetav rahaline karistus
Füüsilisele isikule võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmekümne kuni viiesaja päevamäära ulatuses.
Päevamäära suurus arvutatakse süüdlase keskmise päevasissetuleku põhjal, lähtudes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Päevamäära suurus väljendatakse kümne sendi täpsusega ning see ei tohi olla väiksem kui miinimumpäevamäär ehk 10 eurot.
Teo toimepanemise ajal alaealisele ehk nooremale kui kaheksateistaastasele isikule võib kohus mõista rahalise karistuse 30 kuni 250 päevamäära, kuid seda ei mõisteta alaealisele, kellel puudub iseseisev sissetulek.
Rahalist karistust saab mõista ka lisakaristusena koos vangistusega, välja arvatud juhul, kui vangistus on asendatud üldkasuliku tööga. Seda ei tohi mõista lisakaristusena koos varalise karistusega.
Juriidilisele isikule mõistetav rahaline karistus
Juriidilisele isikule mõistetava rahalise karistuse suurus on üldjuhul 4000 kuni 40 000 000 eurot.
Seadustiku eriosas sätestatud juhtudel võib kohus arvutada juriidilise isiku rahalise karistuse protsendina tema käibest. Sellisel juhul võetakse aluseks juriidilise isiku käive kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelneval majandusaastal või alustamise aastal, kui isik on tegutsenud alla ühe aasta.
Rahalise karistuse asendamine ja täitmata jätmine
Kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle teiste karistusliikidega:
- Vangistusega, kus rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust (asendamise korral on vangistuse alammäär kümme päeva).
- Süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga seaduses sätestatud korras.
- Süüdlase nõusolekul narkomaanide sõltuvusraviga.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes on rahaline karistus oluline kuritegude eest kohaldatav mõjutusvahend, mille määramisel arvestatakse füüsilise isiku puhul tema tegelikke sissetulekuid ja juriidilise isiku puhul seaduses sätestatud piirmäärasid või majandusaasta käivet. Karistuse miinimumpäevamäär on kümme eurot ning alaealistele ilma iseseisva sissetulekuta seda ei määrata. Karistuse vabatahtlikult tasumata jätmisel asendatakse see reaalsete piirangutega nagu vangistus, üldkasulik töö või sõltuvusravi, mis tagab karistuse täitmise.
Õigusaktid
- Karistusseadustik KarS