Alates 19.07.2026 kehtivas karistusseadustikus reguleeritud rahaline karistus on kuriteo eest kohaldatav varaline põhikaristus või teatud juhtudel vangistuse kõrval määratav lisakaristus, mille suurus arvutatakse füüsilisele isikule päevamäärades ning juriidilisele isikule kindla summana või käibepõhiselt. Mõiste reeglite ja arvestuspõhimõtete tundmine aitab täpselt mõista kuriteo toimepanemisel tekkivat varalist vastutust, päevamäära arvutamise mehhanismi, tasumise ajatamise võimalusi ning tagajärgi, mis kaasnevad karistuse tasumata jätmisega.
Rahalise karistuse mõistmine ja päevamäära arvutamine füüsilisele isikule
Karistusseadustiku kohaselt on rahaline karistus ette nähtud kuritegude, mitte väärtegude eest. Kohus võib füüsilisele isikule kuriteo toimepanemise eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära ulatuses.
Rahalise karistuse suurus ei ole seaduses fikseeritud ühetaolise summana, vaid see arvutatakse individuaalselt toimepanija sissetuleku alusel:
- Päevamäära aluseks võetakse süüdlase keskmine päevasissetulek, mis arvutatakse kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on tulumaks maha arvatud.
- Kui vahetult eelnenud aasta andmed ei ole kättesaadavad, arvestatakse keskmine päevasissetulek sellele eelnenud aasta tulude järgi.
- Päevamäära suurus väljendatakse kümne sendi täpsusega.
- Arvestatud päevamäär ei tohi olla väiksem kui seaduses sätestatud miinimumpäevamäär, mille suurus on 10 eurot.
- Kohtul on õigus päevamäära suurust erandlike asjaolude tõttu vähendada või süüdlase elatustasemest lähtudes suurendada.
Alaealiste vastutusele on seaduses sätestatud erisused. Teo toimepanemise ajal nooremale kui kaheksateistaastasele isikule võib kohus mõista rahalise karistuse 30 kuni 250 päevamäära ulatuses, kuid rahalist karistust ei mõisteta alaealisele, kellel puudub iseseisev sissetulek.
Rahaline karistus juriidilisele isikule
Juriidilisele isikule on kuriteo eest ette nähtud spetsiifilised rahalise karistuse piirmäärad ja arvestusalused:
- Üldreeglina võib kohus juriidilisele isikule kuriteo eest mõista rahalise karistuse vahemikus 4000 kuni 40 000 000 eurot.
- Karistusseadustiku eriosas sätestatud juhtudel võib kohus mõista rahalise karistuse, mille suurus arvutatakse protsendina juriidilise isiku käibest kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelneval majandusaastal või tegevusaastal, kui juriidiline isik on tegutsenud alla ühe aasta.
Rahaline karistus lisakaristusena, liitkaristus ja tasumise erisused
Rahalist karistust saab kohaldada mitte ainult põhikaristusena, vaid teatud tingimustel ka lisakaristusena koos vangistusega. Seda ei või aga teha juhul, kui vangistus on asendatud üldkasuliku tööga, samuti ei mõisteta rahalist karistust lisakaristusena koos varalise karistusega.
Kui isikule mõistetakse mitme kuriteo eest liitkaristus ja üks mõistetud põhikaristustest on rahaline karistus, viiakse see täide iseseisvalt.
Arvestades süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit, võib kohus määrata rahalise karistuse tasumise ositi. Ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat ning osade suurused määrab kohus.
Eelvangistuses viibitud aeg arvatakse karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära.
Karistuse asendamine, tingimisi kohaldamine ja täitmise aegumine
Kui süüdlane talle mõistetud rahalist karistust määratud tähtajaks ei tasu, asendab kohus selle muu mõjutusvahendiga:
- Rahalise karistuse asendamisel vangistusega vastab kolmele päevamäärale üks päev vangistust, kusjuures asendava vangistuse alammäär on kümme päeva.
- Süüdlase nõusolekul võib kohus rahalise karistuse asendada üldkasuliku tööga või narkomaanide sõltuvusraviga.
Kohus võib kuriteo asjaolusid ja süüdlase isikut arvestades jätta rahalise karistuse täielikult või osaliselt tingimisi kohaldamata, määrates katseajaks ühe kuni viis aastat.
Täitmisele pööratud rahalise karistuse sissenõue aegub, kui seda ei ole sisse nõutud seitsme aasta jooksul kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub ajaks, mil võlgnik viibib vangistuses või hoidub karistuse tasumisest kõrvale.
Kokkuvõte
Karistusseadustiku kohaselt on rahaline karistus kuritegude puhul kohaldatav sanktsioon, mille eripära seisneb toimepanija majandusliku olukorra arvessevõtmises. Füüsilise isiku karistus arvutatakse päevamäärades tema eelneva tulumaksujärgse netotulu alusel, tagades vähemalt kümneeurose miinimumpäevamäära järgimise. Alaealistele kehtivad leebemad päevamäärade piirid ning iseseisva sissetuleku puudumisel neile rahalist karistust ei mõisteta. Juriidiliste isikute puhul ulatub karistus neljast tuhandest kuni neljakümne miljoni euroni või määratakse kindlatel juhtudel käibepõhiselt. Kohus võib määrata karistuse tasumise ositi kuni ühe aasta jooksul või vabastada sellest tingimisi katseajaga. Karistuse tasumata jätmisel asendatakse see vangistuse, üldkasuliku töö või sõltuvusraviga, kusjuures täitmisele pööratud rahalise karistuse sissenõude üldine aegumistähtaeg on seitse aastat.
Õigusaktid
- Karistusseadustik KarS