Alates 19.07.2026 kehtiva maksukorralduse seaduse redaktsiooni kohaselt tagab maksusaladuse kaitse maksukohustuslase andmete puutumatuse ning reguleerib rangelt tingimusi, mille alusel maksuhaldur teavet töötleb ja vajaduse korral seaduses ettenähtud asutustele edastab. See annab maksumaksjale kindluse oma äri-, panga- ja isikuandmete konfidentsiaalsuse osas ning selgitab, millistel konkreetsetel juhtudel võivad ametiasutused ja kolmandad isikud tema maksualasele teabele ligi pääseda.
Maksusaladuse hoidmise kohustus ja juurdepääsu reeglid
Maksukorralduse seaduse kohaselt on maksuhaldur, tema ametnikud ja töötajad kohustatud hoidma saladuses maksukohustuslast puudutavat teavet. See kohustus laieneb otsustele, aktidele, teadetele, muudele andmekandjatele ning äri- ja pangasaladusele.
Maksusaladuse hoidmise kohustus ei lõpe teenistus- või töösuhte lõppemisega ning sama nõue kehtib ka isikutele, kes on maksusaladust sisaldavat teavet saanud seaduse alusel oma teenistus- või tööülesannete või avalik-õiguslike ülesannete täitmisel.
Seadusega lubatud juurdepääs andmetele
Maksusaladusele on teatud ulatuses tagatud seadusjärgne juurdepääs kindlaks määratud ametiisikutele ja asutustele:
- Riigiasutuse töötajatel, kes tegelevad info- ja sidesüsteemide hooldamise ja arendamisega, süsteemide hooldamiseks ja arendamiseks vajalikus ulatuses.
- Maksuhalduri tegevust auditeerival isikul.
- Riigi Tugiteenuste Keskusel, kohtul ja prokuratuuril seaduses nimetatud avalik-õiguslike rahaliste kohustuste üle arvestuse pidamiseks ja nende täitmise korraldamiseks vajalikus ulatuses.
Maksusaladuse erandid ja andmete avaldamine
Maksusaladust on üldreeglina lubatud avaldada ainult maksukohustuslase kirjalikul nõusolekul. Sellest nõudest teeb seadus erandi avalike andmete puhul ning juhtudel, kui teavet edastatakse teistele maksuhalduritele, maksu saajale, kindlatele riigiasutustele või rahvusvahelise ametiabi korras.
Maksukohustuslase nõusolekuta avaldatavad andmed
Maksuhaldur võib igaühele avaldada kindlaksmääratud andmed, mida ei loeta kaitsmist vajavaks maksusaladuseks:
- Registreeritud maksukohustuslase registrisse kandmise ja kustutamise kuupäev, tegevusala, tegevuskoht ja vastutava isiku andmed.
- Käibemaksukohustuslase nimi, registrikood, registreerimisnumber ja registrikannete kuupäevad.
- Maksuvõlgade ning tähtajaks tasumata seaduses nimetatud kohustuste suurus ja tekkimise aeg, kui kõikide kohustuste summa ületab 100 eurot, samuti ajatatud maksuvõla suurus ja ajakava.
- Maksukohustuslase kvartali jooksul tasutud riiklike maksude summad ning deklareeritud käive Maksu- ja Tolliameti veebilehel.
- Töötamise registrisse kantud tööd võimaldava isiku juures tööd tegevate isikute arv kvartali viimase päeva seisuga.
Teabe väljastamine teistele asutustele ja ametiabi raames
Maksuhaldur võib maksusaladust sisaldavat teavet avaldada uurijale ja prokurörile kuritegude tõkestamiseks ja menetlemiseks, kohtule asjade arutamiseks, kohtutäiturile täitetoiminguteks ning paljudele teistele riigiasutustele nende seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.
Rahvusvahelise ametiabi korras on lubatud maksukohustuslase ja kolmanda isiku nõusolekuta edastada maksusaladust välisriigi pädevale asutusele või Euroopa Liidu asutustele välislepingus või Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud alustel.
Kokkuvõte
Maksukorralduse seaduse järgi moodustab maksusaladuse kaitse olulise tagatise, mis kindlustab maksumenetluses kogutud teabe konfidentsiaalsuse ning seab ametnikele ja teistele teavet saanud isikutele tähtajatu saladuse hoidmise kohustuse. Maksusaladuse alla kuuluvat teavet võib maksuhaldur avaldada üksnes maksukohustuslase kirjalikul nõusolekul või seaduses otsesõnu loetletud erandite esinemisel, näiteks riiklike järelevalve- ja uurimisasutuste seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Samal ajal sätestab maksuseadus selge piiri avalike andmete ja maksusaladuse vahel, lubades teatud registriandmeid, käibemaksukohustust ning üle saja euro suurust maksuvõlga avalikustada ilma isiku nõusolekuta. Selline tasakaalustatud kord võimaldab kaitsta isikuandmeid ja ärisaladust, tagades samal ajal maksusüsteemi läbipaistvuse ja riigiasutuste vajaliku infovahetuse.