Seisuga 01.10.2026 kehtiva maksukorralduse seaduse kohaselt tagab maksusaladuse instituut maksukohustuslase andmete ja dokumentide range kaitse ning määrab kindlaks piiratud erandid, millal maksuhaldur tohib kaitstud teavet teistele asutustele ja isikutele edastada. Teadlikkus maksusaladuse reeglitest ja teabe avaldamise seaduslikest alustest annab maksukohustuslasele selge kindluse oma äri-, panga- ja menetlusandmete puutumatuse kohta ning aitab mõista, millistel juhtudel võivad andmed seaduse alusel siiski avalikuks saada.
Maksusaladuse olemus ja saladuse hoidmise üldpõhimõtted
Maksusaladuse kaitse on maksumenetluse üks keskseid tagatisi, mis kohustab maksuhaldurit ning tema ametnikke ja töötajaid hoidma teadmist maksukohustuslase andmetest konfidentsiaalsena. Maksusaladuse hoidmise kohustus on tähtajatu ega lõpe ametniku või töötaja teenistus- või töösuhte lõppemisega.
Maksusaladusega on hõlmatud kogu teave, mis saab teatavaks tööülesannete täitmisel:
- kõik maksukohustuslast puudutavad andmekandjad, nagu maksuotsused, revisjoni- ja kontrolliaktid, teated ning muud menetlusdokumendid;
- teave vastavate andmekandjate olemasolu kohta maksuhalduri valduses;
- menetluse käigus teatavaks saanud ärisaladus ja pangasaladus;
- teave, mida kogutakse seoses maksude tasumise õigsuse kontrollimise, maksu määramise, maksuvõla sissenõudmise või maksuõigusrikkumise menetlemisega.
Saladuse hoidmise kohustus laieneb ka teistele ametiisikutele, töötajatele ja avalik-õiguslikke ülesandeid täitvatele isikutele, kes on saanud maksusaladust sisaldavat teavet seaduse alusel või oma teenistusülesannete täitmisel.
Juurdepääsuõigused ja erandid maksuhalduri siseselt ning partneritele
Seadus näeb ette kindlad isikute kategooriad, kellel on õigus maksusaladusele juurde pääseda konkreetsete ülesannete täitmiseks:
- riigiasutuse töötajad, kes tegelevad info- ja sidesüsteemide hooldamise ja arendamisega, süsteemide toimimiseks vajalikus ulatuses;
- maksuhalduri tegevust auditeerivad isikud;
- Riigi Tugiteenuste Keskus, kohus ja prokuratuur teatud avalik-õiguslike rahaliste kohustuste üle arvestuse pidamiseks ja nende täitmise korraldamiseks vajalikus ulatuses.
Maksusaladuse avaldamise tingimused ja erandid
Maksusaladust sisaldava teabe avaldamine on lubatud üksnes kahel üldisel alusel: maksukohustuslase enda kirjalikul nõusolekul või maksukorralduse seaduses otsesõnu loetletud juhtudel ja kindlatele asutustele.
Seaduse alusel võib maksuhaldur teavet edastada mitmetele järelevalve-, julgeoleku- ja õiguskaitseasutustele, kui see on vajalik neile seadusega pandud ülesannete täitmiseks:
- uurijale, prokurörile ja kohtule süütegude tõkestamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks ning kohtuasjade arutamiseks;
- julgeolekuasutustele julgeolekukontrolli ja muude seadusjärgsete ülesannete täitmiseks;
- kohtutäiturile täitetoimingute ja pärimisseaduse järgse inventuuri läbiviimiseks ning notarile pärimisasjade lahendamiseks;
- Rahapesu Andmebüroole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks ja uurimiseks;
- Sotsiaalkindlustusametile, Tervisekassale ja Eesti Töötukassale sotsiaalkaitse, toetuste ja hüvitiste määramise ning järelevalve teostamiseks;
- Tööinspektsioonile tööalaste õigusaktide täitmise kontrollimiseks;
- välisriigi pädevatele asutustele rahvusvahelise ametiabi korras vastavalt välislepingutele ja Euroopa Liidu õigusaktidele.
Lisaks võib riikliku maksu maksuhaldur vahetada teavet kohalike maksude maksuhalduriga maksude kontrollimiseks, määramiseks ja sissenõudmiseks.
Andmed, mida ei loeta maksusaladuseks
Seadus sätestab rea andmeid, mida maksuhaldur võib avaldada igaühele ilma maksukohustuslase nõusolekuta ja teadmiseta, mistõttu need ei kuulu maksusaladuse piirangute alla:
- registreeritud maksukohustuslase registrisse kandmise ja kustutamise kuupäev, tegevusala, tegevuskoht ning esindajate ja vastutavate isikute andmed seaduses sätestatud juhtudel;
- käibemaksukohustuslase andmed (nimi, registrikood, registreerimise ja kustutamise kuupäev);
- maksuvõlgade suurus ja tekkimise aeg, kui kohustuste summa kokku ületab 100 eurot (arvestamata kindlaksmääramata intressi);
- andmed ajatatud maksuvõla ja tagatiste kohta ning tasumise ajakava kestus;
- tasutud maksusummad kvartalite lõikes summeeritult Maksu- ja Tolliameti veebilehel;
- töötamise registrisse kantud töötajate arv tööandja juures;
- kohtulahendid maksuvaidlustes ja jõustunud vaideotsuste resolutsioonid;
- maksudeklaratsioonide esitamise või esitamata jätmise fakt.
Kokkuvõte
Maksusaladus tagab alates 01.10.2026 kehtiva maksukorralduse seaduse kohaselt isiku maksuandmete, dokumentide ning äri- ja pangasaladuse kaitse ametkondliku omavoli ja põhjendamatu avalikustamise eest. Maksuhalduri ametnikud on kohustatud hoidma teavet tähtajatult, ka pärast teenistuse lõppu. Maksusaladust tohib avaldada üksnes maksukohustuslase kirjalikul nõusolekul või seaduses rangelt piiritletud juhtudel ametiasutustele nende ülesannete täitmiseks. Samas sätestab seadus erandid avalike andmete kohta, mille hulka kuuluvad näiteks üle 100 euro suurused maksuvõlad, kvartalis tasutud maksusummad ja registreeringuandmed, mida maksuhaldur avalikustab seaduses määratud korras.