Alates 26.10.2026 kehtiva töötervishoiu ja tööohutuse seaduse redaktsiooni kohaselt on tööandjal kohustus tagada igas töökeskkonnas nõuetekohane esmaabi kättesaadavus, vajalikud esmaabivahendid ja väljaõppega esmaabiandjad, et tervisekahjustuse korral oleks tagatud kiire ja asjatundlik abi. Käesolev ülevaade selgitab praktiliselt lahti esmaabi korraldamise reeglid, esmaabiandjate määramise ja koolitamise nõuded ning tööandja kohustused tervisekahjustuse saanud töötaja turvalisuse tagamisel.
Tööandja kohustused esmaabi korraldamisel
Tööandja tagab esmaabi ja esmaabivahendite kättesaadavuse töökohal igas tööga seotud olukorras. Esmaabi korralduse tagamiseks on tööandjal kindlad seadusest tulenevad kohustused:
- määrama töötajate hulgast vähemalt ühe esmaabiandja, arvestades töötajate arvu, tervisekahjustuste esinemise sagedust, ettevõtte piirkondlikku jagunemist ja tegevuse iseloomu;
- võimaldama esmaabiandjal täita oma ülesandeid tööajal;
- korraldama esmaabiandjale omal kulul ja tööajal koolituse ühe kuu jooksul arvates tema määramisest ja täienduskoolituse iga kolme aasta järel, makstes koolituste ajal keskmist tööpäevatasu;
- paigutama nähtavale kohale esmaabi andmise juhised, hädaabinumbri 112 ning esmaabiandja nime ja telefoninumbri;
- tagama töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse, juurdepääsetavuse ja märgistuse, sealhulgas tööülesannete täitmiseks kasutatavates autodes, traktorites, liikur- ja eritöömasinates;
- tagama esmaabiruumi või selleks kohandatava ruumi, millel on nõuetekohane märgistus ja kanderaamiga juurdepääs, kui see on vajalik töötajate arvu, tegevuse iseloomu või tervisekahjustuste sageduse tõttu;
- tagama tervisekahjustuse saanud töötaja toimetamise arsti korralduse kohaselt tervishoiuasutusse või koju.
Tööandja on kohustatud konsulteerima töötajate või nende esindajaga esmaabi korralduse küsimustes ning teavitama töötajaid juhendamise käigus esmaabi andmise juhistest, esmaabivahendite asukohast, hädaabinumbrist 112 ja esmaabiandja kontaktandmetest.
Ühine töökeskkond ja erandid
Kui töökohal töötavad samal ajal mitme tööandja töötajad, teavitavad tööandjad üksteist ja oma töötajaid või töökeskkonnavolinikke esmaabi korraldusest. Ühises töökeskkonnas tegutsevad tööandjad võivad leppida kokku ühises esmaabikorralduses.
- Tööandja ei pea esmaabiandjat määrama, kui ettevõtte töötajad töötavad üksinda.
- Tööandja ei pea esmaabiandjat määrama, kui ühises töökeskkonnas tegutsevad tööandjad lepivad kokku ühises esmaabikorralduses.
- Esmaabiandjat ei pea määrama tervishoiuteenuse osutaja.
Esmaabiandja ülesanded ja väljaõpe
Esmaabiandja täidab ettevõttes konkreetseid tööülesandeid kannatanute abistamiseks ja valmisoleku tagamiseks:
- annab tervisekahjustuse korral esmaabi töötajale ja teistele seaduses nimetatud õigustatud isikutele;
- kutsub vajaduse korral välja kiirabi;
- kontrollib regulaarselt esmaabivahendite olemasolu ja nende vastavust ettevõtte vajadustele.
Esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse viib läbi täienduskoolitusasutus vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse nõuetele ning selle korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Esmaabiandjale ei pea koolitust korraldama juhul, kui tema igapäevane töö eeldab erakorralise meditsiini, anestesioloogia, intensiivravi või kiirabi teenuse osutamist.
Kokkuvõte
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus paneb tööandjale selge kohustuse tagada töökohal esmaabi andmise valmisolek ja vahendite kättesaadavus. Esmaabi korraldus hõlmab pädevate esmaabiandjate määramist, nende koolitamist tööandja kulul ja tööajal iga kolme aasta tagant ning vajalike vahendite tagamist ka töömasinates. Samuti on oluline esmaabijuhiste ja hädaabinumbri 112 nähtav väljapanek, esmaabiruumi olemasolu vajadusel ning kannatanu toimetamine arsti korraldusel tervishoiuasutusse või koju. Reeglite täpne järgimine tagab töötajatele tervisekahjustuse tekkimisel kiire ja nõuetekohase abi igas tööolukorras.