Põhjalik ülevaade riigi õigusabi saamise tingimustest ja menetlusest Eestis

Käesolev artikkel annab üksikasjaliku ülevaate riigi õigusabi andmise alustest, taotlemise korrast ja menetlusest vastavalt 12.06.2026 kehtivale redaktsioonile. Selgitame põhjalikult, kes on õigustatud abi saama, millised on keeldumise alused ning kuidas toimub taotleja majandusliku seisundi hindamine ja kulude hüvitamine.

Riigi õigusabi olemus, eesmärk ja reguleerimisala

Riigi õigusabi seadus (RÕS) sätestab riigi poolt tagatava õigusabi liigid ning sellise õigusabi saamise tingimused ja korra. Seaduse peamiseks eesmärgiks on tagada kõigile isikutele asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse õigeaegne ja piisav kättesaadavus. Seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

Riigi õigusabi kujutab endast füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamist seaduses sätestatud alustel ja korras. Seda abi antakse seoses menetlusega Eesti kohtus või haldusorganis või muul viisil isikute õiguste kaitsel, mille üle otsustamine on Eesti kohtu pädevuses, kui seaduse rahvusvahelist abi käsitlevas peatükis ei ole ette nähtud teisiti.

Riigi õigusabi liigid

Seadus eristab selgelt järgmisi riigi õigusabi liike, mis katavad laiaulatuslikult erinevaid õiguslikke olukordi:

• määratud kaitse kriminaalmenetluses;
• isiku esindamine kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus;
• isiku kaitsmine väärteoasja kohtuvälises menetluses ja kohtus;
• isiku esindamine tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus;
• isiku esindamine halduskohtumenetluses;
• isiku esindamine haldusmenetluses;
• isiku esindamine täitemenetluses;
• isiku esindamine teistmismenetluses;
• õigusdokumendi koostamine;
• isiku muu õigusnõustamine või muu esindamine.

Erisused rahvusvahelise kaitse ja väljasõidukohustuse asjades

Seadus näeb ette konkreetsed erisused teatud menetlusliikide puhul. Riigi õigusabi taotlemisele rahvusvahelise kaitse asjas kohaldatakse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse §-s 16 sätestatud erisusi. Samuti kohaldatakse riigi õigusabi taotlemisele väljasõidukohustuse asjas väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse §-s 66 sätestatud erisusi.

Riigi õigusabi saama õigustatud isikud

Riigi õigusabi saajate ring on seadusega täpselt piiritletud, jagunedes füüsilisteks ja juriidilisteks isikuteks ning sisaldades erisusi, kus abi antakse isiku majanduslikust seisundist sõltumata.

Üldreeglina võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

Füüsilisest isikust taotlejad ja elukohanõuded

Riigi õigusabi antakse füüsilisele isikule, kelle elukoht on õigusabi andmise avalduse esitamise ajal Eesti Vabariigis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis või kes on Eesti Vabariigi või mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik. Elukoha määramisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 artiklist 62. Muule füüsilisele isikule antakse õigusabi üksnes juhul, kui see tuleneb Eestile siduvast rahvusvahelisest kohustusest.

Riigi õigusabi saamine majanduslikust seisundist sõltumata

Seadus sätestab rühma erijuhte, kus füüsiline isik saab riigi õigusabi oma majanduslikust seisundist sõltumata:

• Kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav, kes ei ole kaitsjat valinud kokkuleppel (välja arvatud kriminaalmenetluse seadustiku §-s 441 ja § 227 lõikes 5 sätestatud juhtudel) ja kelle kriminaalasjas on kaitsja osavõtt seaduse järgi kohustuslik või kes taotleb kaitsja osavõttu.
• Väärteoasja kohtumenetluses menetlusalune isik, kes ei ole kaitsjat valinud kokkuleppel ja kelle väärteoasjas on kaitsja osavõtt seaduse järgi kohustuslik.
• Laps lapse elatise asjas.
• Kriminaalmenetluses piiratud teovõimega kannatanu, kui võib eeldada, et tema seadusliku esindaja huvid on vastuolus kannatanu huvidega, kui alaealine kannatanu on perekonnast eraldatud või kui kannatanu on saatjata alaealine välismaalane.
• Kriminaalmenetluses karistusseadustiku §-s 237 sätestatud kuriteos (terrorismis) kannatanu.

Juriidilised isikud ja erisubjektid

Juriidiliste isikute ja muude subjektide puhul kohaldatakse järgmisi reegleid:

• Mittetulundusühingud ja sihtasutused: Riigi õigusabi võib oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks saada tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud või sellega võrdsustatud ning maksejõuetu mittetulundusühing või sihtasutus, kes taotleb riigi õigusabi keskkonnakaitse või tarbijakaitse valdkonnas või kui esineb muu ülekaalukas avalik huvi paljude inimeste seadusega kaitstud õiguste võimaliku kahjustamise vältimiseks.
• Juriidilisest isikust kahtlustatav või süüdistatav: Kriminaalmenetluses saab juriidiline isik abi, kui ta ei ole kaitsjat valinud kokkuleppel ja kaitsja osavõtt on kohustuslik või ta taotleb seda. Väärteoasjas saab juriidiline isik abi menetlusaluse isikuna, kui kaitsja osavõtt on kohustuslik.
• Teistmismenetlus: Teistmismenetluseks antakse riigi õigusabi sõltumata asja liigist õigustatud füüsilisele isikule.
• Konkurentsijärelevalvemenetlus: Selles menetluses saab riigi õigusabi järelevalvealune isik, kellel ei ole lepingulist esindajat ja kes taotleb esindaja osavõttu.

Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused

Seadus sätestab ranged alused, mille esinemisel riigi õigusabi andmisest keeldutakse. Need alused tagavad, et riigi vahendeid kasutatakse otstarbekalt ja abi saavad vaid need, kes seda tõesti vajavad ning kelle nõue on põhjendatud.

Peamised keeldumise alused

Riigi õigusabi ei anta, kui esineb mõni järgmistest asjaoludest:

• taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi;
• taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb;
• taotlejal on võimalik kulud õigusteenusele kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel (välja arvatud igapäevases kasutuses olev eluase ja vajalik sõiduvahend);
• kulud õigusteenusele ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed, seadusest tulenevad ülalpidamiskohustused ning mõistlikud eluaseme- ja transpordikulud;
• asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene;
• seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi;
• vaidlus on seotud taotleja ettevõtlusega ega kahjusta tema ettevõtlusega mitteseotud õigusi;
• seda taotletakse intellektuaalse omandi (kaubamärk, patent, kasulik mudel, tööstusnäidis jne) kaitsmiseks, välja arvatud autoriõiguse seadusest tulenevad õigused;
• seda taotletakse asjas, milles taotlejal on ilmne ühine huvi isikuga, kellel ei ole õigust riigi õigusabi saada;
• õigus on taotlejale üle antud ilmselt riigi õigusabi saamiseks;
• õigusteenuse osutamine on taotlejale tagatud õigusabikulude kindlustuslepingu või sundkindlustuse alusel;
• taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile.

Keeldumise erisused ja erandid

Teistmismenetluseks ei anta riigi õigusabi lisaks üldistele alustele ka juhul, kui riigi õigusabi taotluses ei ole märgitud teistmisaluseid või kui märgitud teistmisalustest nähtub, et taotlejal on ilmselt vähe võimalusi oma õigusi kaitsta, või kui teistmisavalduse esitamise tähtaeg on möödunud. Riigikohus ei pea riigi õigusabi andmata jätmist põhjendama.

Riigi õigusabi andmisest ei või keelduda majandusliku seisundi või muude piirangute alusel, kui õigusabi taotletakse juhtudel, kus kaitsja osavõtt on kohustuslik, lapse elatise asjas või teatud kannatanute esindamiseks kriminaalmenetluses. Samuti ei või teatud keeldumise aluseid kohaldada juriidiliste isikute puhul kriminaal- või väärteoasjades ning konkurentsijärelevalvemenetluses.

Riigi õigusabi võib anda ilma enese kaitsmise võimekuse piiranguta, kui advokaadi abi on asja õigeks lahendamiseks ilmselt vajalik poolte võrdsuse tagamiseks või arvestades asja keerukust.

Riigi õigusabi taotlemise ja esitamise kord

Riigi õigusabi andmine otsustatakse isiku taotluse alusel. Seadus sätestab täpsed reeglid selle kohta, kuhu ja millises vormis tuleb taotlus esitada.

Taotluse esitamise kohad

Taotluse esitamise koht sõltub menetluse liigist ja staadiumist:

• Kohtumenetluses: Taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviil-, haldus- või väärteoasjas menetlusosalisena kohtumenetluses esitatakse kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda.
• Dokumendi koostamiseks: Kui taotleja soovib abi hagiavalduse, hagita menetluses avalduse või halduskohtumenetluses või väärteoasja menetluses kaebuse koostamiseks, esitab ta taotluse kohtule, kelle pädevusse kuulub hagi, avalduse või kaebuse läbivaatamine.
• Kohtuvälises või tsiviilasja kohtueelses menetluses: Taotlus esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses või väärteoasja kohtuvälises menetluses, õigusdokumendi koostamiseks või muuks nõustamiseks esitatakse taotleja elu- või asukohajärgsele või teenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. Kui taotlejal puudub Eestis elukoht, võib taotluse esitada maakohtule, kelle tööpiirkonnas ta viibib.
• Haldusmenetluses: Taotlus esindamiseks haldusmenetluses esitatakse taotleja elu- või asukohajärgsele või teenuse osutamise eeldatava koha järgsele halduskohtule. Konkurentsijärelevalvemenetluses esindamiseks esitatakse taotlus Konkurentsiameti asukohajärgsele halduskohtule.
• Kriminaalmenetluses: Kui kaitsja osavõtt ei ole kohustuslik, kuid kahtlustatav soovib kaitsjat, esitab ta taotluse uurimisasutusele või prokuratuurile. Kannatanu, tsiviilkostja või kolmanda isiku puhul otsustab abi andmise asja menetlev kohus või kohtueelses menetluses maakohus.
• Teistmismenetluses: Otsustab Riigikohus. Taotluse võib Riigikohtule esitada ilma advokaadi vahenduseta.
• Täitemenetluses: Taotlus esitatakse kohtule, kelle pädevuses oleks menetleda kaebust täituri tegevuse peale.
• Valele asutusele esitamine: Kui taotlus on esitatud kohtule, kelle pädevuses ei ole selle otsustamine, edastab kohus taotluse viivitamata vastavalt kuuluvusele ja teatab sellest taotlejale.

Taotluse sisu ja vorminõuded

Riigi õigusabi saamiseks esitatavas taotluses märgitakse taotleja nimi, aadress, sidevahendite numbrid, isikukood või sünniaeg, juriidilise isiku registrikood; probleemi kirjeldus; taotletav õigusabi liik; põhjendus, miks abi on vajalik; võimalik tulenev kasu; eelistatud advokaadi nimi (kui on olemas nõusolek); suhtlemiskeel ning muud asjakohased andmed.

Kui taotlus esitatakse väljaspool kohtumenetlust ja liik on määramata, loetakse see esitatuks muu õigusalase nõustamisena. Taotluse näidisvormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega ning see peab olema kättesaadav Justiits- ja Digiministeeriumi veebilehel, kohtutes ja advokaadibüroodes.

Taotlus esitatakse eesti keeles. Taotluse võib esitada ka inglise keeles, kui õigusabi taotleb füüsiline isik, kelle elukoht on mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis või kes on mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, või juriidiline isik, mille asukoht on mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis. Eestis enamlevinud muus keeles esitatud taotluse tõlkimise korraldab menetleja. Kui taotluses on puudusi, selgitab kohus võimalusi saada abi taotluse nõuetekohaseks esitamiseks riigi toetatava õigusnõustamise konkursi võitjalt.

Taotlusele lisatavad dokumendid

Füüsilisest isikust taotleja lisab taotlusele enda allkirjastatud nõuetekohase teatise oma majandusliku seisundi kohta ning võimaluse korral muud tõendid, mis seda seisundit iseloomustavad. Teatist ei pea lisama kriminaalmenetluses kahtlustatav, kes taotleb kaitsja määramist, ega lapse elatise asjas abi taotlev laps.

Isik, kelle elukoht ei ole Eestis, lisab elukohariigi pädeva asutuse teatise tema ja tema perekonnaliikmete kolme viimase aasta sissetuleku kohta. Kui teatist ei ole taotlejast sõltumatutel põhjustel võimalik esitada, võib otsustada ilma teatiseta. Majandusliku seisundi teatis esitatakse kirjalikult eesti keeles (või inglise keeles vastavatel tingimustel). Teatise näidisvormi kehtestab minister määrusega.

Juriidilisest isikust taotleja lisab asutamislepingu või asutamisotsuse ja põhikirja koopia, registrikaardi koopia ning eelmise majandusaasta aruande kinnitatud ärakirja. Kui taotlejal on advokaadi nõusolek, lisatakse see kinnitus või esitatakse taotlus vastava advokaadibüroo kaudu.

Majandusliku seisundi hindamine ja otsustamine

Taotleja majandusliku seisundi hindamine on aluseks riigi õigusabi andmise viisi ja hüvitamiskohustuse määramisele. Menetlus peab tagama andmete õigsuse ja õiglase otsuse.

Taotleja majandusliku seisundi hindamise kriteeriumid

Taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestatakse tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja sissetulekuid, ülalpeetavate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid.

Hindamisel ei arvestata vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata, samuti igapäevases kasutuses olevat eluaset ega vajalikku sõiduvahendit, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ja sissetulekuga. Kui abi taotletakse kooselava perekonnaliikme vastu nõude esitamiseks, ei arvestata selle perekonnaliikme sissetulekut ega vara.

Maksu- ja Tolliamet esitab kohtu nõudmisel teatise taotleja ja tema perekonnaliikmete viimase aasta sissetuleku kohta. Kohus võib nõuda teavet ka teistelt isikutelt ja asutustelt, sealhulgas krediidiasutustelt. Kui taotleja ei esita määratud tähtaja jooksul andmeid või ei vasta küsimustele, ei määra kohus õigusabi andmist ulatuses, mida ei ole põhistatud.

Riigi õigusabi andmise otsustamine

Kohtumenetluse käigus esitatud taotluse lahendab asja menetlev kohus määrusega. Väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel otsustab maa- või halduskohus abi andmise hagita menetluse või halduskohtumenetluse korras. Kohtus võib neid küsimusi otsustada ka kohtunikuabi.

Kriminaalmenetluses otsustab abi andmise kahtlustatavale või süüdistatavale kohus, prokuratuur või uurimisasutus määrusega. Kaitsja määramisel kriminaalmenetluses ja kohustusliku kaitsja puhul väärteomenetluses antakse abi viisi määratlemata ning tasustamine toimub kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud korras. Vajaduse korral määratakse abi osutamiseks tähtaeg.

Otsustamise määruses määratakse kindlaks abi andmise viis ja saaja hüvitamiskohustus ning määruse ärakiri saadetakse Eesti Advokatuurile e-toimiku süsteemi kaudu. Uurimisasutus ja prokuratuur esitavad igal aastal 1. aprilliks ministrile aruande eelmisel aastal antud abi kohta. Otsuse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures tsiviil- ja haldusasjas on määruskaebuse esitamise õigus ka advokatuuril.

Hüvitamiskohustuse määramine ja ettemaks

Kui isikule antakse riigi õigusabi kohustusega osaliselt või täielikult hüvitada tasu ja kulud, määratakse tema hüvitamiskohustus kindlaks proportsioonina või konkreetses summas ning otsustatakse, kas hüvitamine toimub ühekordse maksena või osamaksetena.

Kohus määrab hüvitamiskohustuse ulatuse ja korra kindlaks taotleja majandusliku seisundi, asja olemuse, abi liigi ja eeldatava aja põhjal. Ühekordse makse puhul määratakse võimaluse korral kindlaks hüvitamise tähtpäev, osamaksete puhul aga osamaksete suurus ja tähtpäevad.

Kohus võib kohustada riigi õigusabi saajat tasuma ettemaksu hüvitamiskohustuse täitmiseks. Ettemaksu tasumata jätmise korral isikule riigi õigusabi ei anta.

Riigi õigusabi osutamine, jätkuvus ja osutaja vahetamine

Riigi õigusabi osutab advokaat advokatuuriseaduse alusel. Seadus reguleerib üksikasjalikult advokaadi nimetamist, abi jätkuvust ja osutaja vahetamise korda.

Riigi õigusabi osutaja nimetamine ja volitused

Advokatuur nimetab viivitamata kohtu, prokuratuuri või uurimisasutuse määruse alusel riigi õigusabi osutava advokaadi. Nimetatud advokaat on kohustatud asuma viivitamata abi osutama ja korraldama oma tegevuse nii, et tal oleks võimalik õigeaegselt osaleda menetlustoimingutes.

Kohtul, prokuratuuril või uurimisasutusel puudub õigus leppida advokaadiga kokku abi osutamises või ise advokaati nimetada. Advokaadi volitust esindamiseks või kaitsmiseks tõendab tema enda kinnitus, et ta on nimetatud riigi õigusabi osutama, ning kahtluse korral võib nõuda kinnitust advokatuurilt.

Riigi õigusabi infosüsteem

Riigi õigusabi infosüsteem on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mida peetakse õigusabi osutamise korraldamiseks. Selle eesmärkideks on:

• osutaja nimetamiseks andmete elektrooniline haldamine;
• tasu maksmise ja kulude hüvitamise elektrooniline haldamine;
• advokatuuri liikmete andmete elektroonilise kättesaadavuse võimaldamine;
• teenuse kiirema kättesaadavuse tagamine;
• statistilise ülevaate saamine teenuse osutamisest.

Infosüsteemi põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

Riigi õigusabi jätkuvus ja uuesti hindamine

Isiku õigus riigi õigusabile säilib asja ülekandumisel mõneks teiseks riigi õigusabi liigiks ning varem nimetatud advokaat jätkab abi osutamist. Menetleja võib advokaadi taotlusel või omal algatusel uuesti hinnata abi andmise aluste esinemist ja nende äralangemisel abi andmise lõpetada.

Kui kriminaalmenetlus lõpetatakse kuriteo tunnuste puudumise tõttu ja alustatakse väärteomenetlust, peab isik abi jätkamiseks esitama 10 päeva jooksul uue taotluse, kuid kuni taotluse lahendamiseni jätkab varem nimetatud advokaat abi osutamist.

Kohtumenetluses saadud abi laieneb ka edasikaebamise või sundtäitmise menetlusele. Täitemenetluses esindamisel kontrollitakse eeldusi uuesti, kui abi taotletakse enam kui aasta möödumisel lahendi jõustumisest. Uue hindamise käigus võib kohus nõuda uut majandusliku seisundi teatist ja küsida andmeid MTA-lt või pankadelt. Abi andmise lõpetamisel vabaneb advokaat kohustusest ning kohus määrab kindlaks tema tasu ja kulud ning saaja kohustuse need riigile hüvitada. Osamaksete tasumist võib peatada või muuta tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt.

Advokaadi keeldumine ja osutaja vahetamine

Advokaat on kohustatud osutama teenust kuni asja lõpliku lahendamiseni. Kui saaja taotleb seadusega vastuolus oleva huvi kaitset või kui nõue ei põhine seadusel või puudub protsessuaalne võimalus õiguste kaitsmiseks, piirdub abi sellega, et advokaat põhjendab neid asjaolusid saajale kirjalikult.

Advokaat on kohustatud õigusteenuse osutamisest keelduma või selle lõpetama, kui esinevad advokatuuriseaduses sätestatud välistavad asjaolud või kui tema või tema lähedaste huvid on vastuolus saaja huvidega. Advokatuuri juhatuse nõusolekul võib advokaat abi osutamise lõpetada teatud seadusjärgsetel alustel või kutsesaladuse hoidmise kohustusest vabastamisel. Kui lõpetamises pole süüdi saaja või kui osavõtt on kohustuslik, nimetatakse viivitamata uus advokaat. Kui advokaat teadis või pidi teadma välistavatest asjaoludest alustamisel, siis talle tasu ei maksta. Muul juhul makstakse tasu tehtud töö eest.

Osutaja vahetamine võib toimuda advokaadi ja saaja kokkuleppel teise advokaadiga, kes on nõus kohustuse üle võtma, või kui senisel osutajal pole võimalik jätkata. Samuti vahetatakse osutaja tema advokatuurist väljaarvamise, väljaheitmise, tegevuse peatamise, pikaajalise töövõimetuse või surma korral. Kohus võib advokaadi kõrvaldada ka omal algatusel või saaja taotlusel, kui advokaat on asjatundmatu või hooletu, edastades määruse advokatuurile aukohtumenetluse algatamiseks. Uus osutaja jätkab sealt, kus eelmine pooleli jäi, ja eelnevale makstakse tasu tehtud töö eest.

Tasud, kulud ja nende hüvitamine ning sissenõudmine

Seadus sätestab täpsed alused advokaatide tasustamiseks ja kulude hüvitamiseks ning korra, kuidas riik nõuab need kulud sisse kohustatud isikutelt.

Tasude ja kulude kindlaksmääramine

Riigi õigusabi tasu on advokaadile osutamise eest makstav tasu ning kulud on vajalikud kulud, mida advokaat või büroo pidaja on kandnud seoses abi osutamisega. Tasude ja kulude arvestamise alused, maksmise korra, tasumäärad ning kulude hüvitamise ulatuse kehtestab valdkonna eest vastutav minister, arvestades riigieelarve vahendeid ja eeldatavat mahtu ning kuulates ära advokatuuri seisukoha. Kui riigieelarve pole vastu võetud, eraldatakse iga kuu üks kaheteistkümnendik eelmise aasta eelarvest. Õigusabi osutamisele ei kohaldu tasu suuruse konfidentsiaalsuse nõue.

Tasu ja kulude kindlaksmääramiseks esitab advokaat taotluse, milles märgitakse tasude ja kulude korra alusel maksmisele kuuluv tasu ja kulud koos arvutuskäiguga, tehtud toimingud, kulutatud aeg (ajatasu puhul algus- ja lõppkellaajad, koondtasu puhul kuupäevad) ning põhjendused nende vajalikkuse kohta. Taotlusele lisatakse kuludokumendid, kui neid ei saa kontrollida elektrooniliselt.

Taotlus tuleb esitada kolme kuu jooksul pärast toimingu tegemist või menetluse lõpus (muu abi puhul kolme kuu jooksul pärast lõpetamist). Taotlus esitatakse elektrooniliselt advokatuuri juhatuse kehtestatud vormis. Puudustega või vormivälist taotlust läbi ei vaadata. Tasu suurus määratakse toimingu tegemise ajal kehtinud korra alusel. Menetleja kontrollib taotlust ja määrab põhjendatud tasu ja kulud kolme kuu jooksul alates taotluse saamisest.

Tasude väljamaksmine ja kliendi kohustused

Tasu ja kulude väljamaksmist advokaadile korraldab advokatuur kohtulahendi või määruse alusel. Advokatuuri juhatus kohustub kahtluse korral kontrollima tasu ja kulude põhjendatust ning tal on õigus nõuda selgitusi ja tutvuda materjalidega. Kohtulahend või määrus ei vabasta advokaati vastutusest valeandmete või põhjendamatute andmete esitamise eest.

Advokaat ei tohi mingil juhul nõuda riigi õigusabi osutamise eest tasu otse isikult, kellele ta õigusteenust osutas.

Riigi õigusabi kulude hüvitamine ja sissenõudmine

Pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist määrab kohus kindlaks riigi õigusabi saaja kohustuse hüvitada riigile täielikult või osaliselt advokaadile määratud tasu ja kulud nende põhjendatud ulatuses. Hüvitamiskohustuse täpne suurus ja kord määratakse kindlaks riigi õigusabi andmise otsustamisel määratud ulatuse ja ettemaksu alusel. Majandusliku seisundi olulise muutumise korral võib kohus saaja või Rahandusministeeriumi taotlusel hüvitamiskohustust muuta.

Kriminaal- ja väärteomenetluses toimub hüvitamine kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt. Konkurentsijärelevalvemenetluses hüvitab isik kulud vaid siis, kui menetlus lõpeb talle meetme kohaldamisega; muul juhul hüvitab kulud riik, kuigi kohus võib otsustada teisiti, kui see oleks ebaõiglane.

Väljamõistmise otsuse saadab kohus ministri käskkirjaga määratud asutusele. Kohustatud isik peav lahendi täitma märgitud tähtajal või selle puudumisel 15 päeva jooksul jõustumisest. Kui lahendit ei täideta, saadab määratud asutus selle täitmisele.

Vabastamine, majandusliku seisundi paranemine ja valeandmed

Riigi õigusabi saaja vabaneb hüvitamiskohustusest ja talle tagastatakse ettemaks, kui tsiviilasjas mõistetakse kohtukulud välja vastaspoolelt (vastaspoole kantavas osas), kui talle määrati esindaja hagita menetluses ilma tema taotluseta, kui halduskohus rahuldab tema kaebuse täielikult või osaliselt, kui halduskohus lõpetab menetluse kompromissiga või kui haldusorgan rahuldab tema vaide. Kriminaal- ja väärteomenetluses vabaneb isik hüvitamisest vastavate seadustike alusel. Isik ei vabane aga hüvitamisest osas, milles kulud tekkisid tema süülise mitteilmumise või nõude täitmata jätmise tõttu.

If isik oli hüvitamisest vabastatud, kuid tema majanduslik seisund viie aasta jooksul pärast abi lõpetamist oluliselt paraneb, kohustab kohus Rahandusministeeriumi taotlusel isikut kulud hüvitama ühekordselt või osamaksetena. Hüvitamist ei nõuta, kui sissenõudmise kulud on võrdsed või suuremad sissenõutavast summast või kui nõude sissenõutavaks muutumisest on möödunud üle kolme aasta. Rahandusministeeriumil on õigus nõuda isikult ja pankadelt andmeid seisundi paranemise kohta viie aasta jooksul.

Kui isik esitas teadvalt valeandmeid, mõistab kohus kulud välja täies ulatuses koos intressiga kuus protsenti aastas alates tasu väljamaksmisest.

Riiklik toetus, rahastamine ja piiriülesed menetlused

Seadus reguleerib ka üldise õigusnõustamise kättesaadavuse toetamist, süsteemi rahastamist ning piiriüleseid menetlusi Euroopa Liidus ja rahvusvahelisel tasandil.

Õigusnõustamise kättesaadavuse toetamine ja konkursid

Üldise õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks toetab riik riigieelarve vahendite piires avaliku konkursi võitjat, et tagada abivajajatele kvaliteetne õigusabi. Justiits- ja Digiministeerium korraldab toetuse jagamiseks avaliku konkursi ning sõlmib võitjaga lepingu kuni viieks aastaks. Võitjaid võib olla üks või mitu.

Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega sihtgrupi, valdkonnad, konkursi tingimused, nõuded taotlusele ja toetuse saajale, nõuded toetatavale õigusteenusele, omaosalusmäära ning aruandluse nõuded. Ministeerium teostab järelevalvet lepingu täitmise üle. Kohustuste mittetäitmisel võib teha ettekirjutuse ja määrata sunniraha kuni 10 000 eurot asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras, samuti nõuda mittesihipärase toetuse tagasi.

Rahastamine, aruandlus ja järelevalve

Riigi õigusabi osutamist rahastatakse riigieelarvest ning riik kindlustab selleks piisavad vahendite eraldamise. Advokatuur peab tagama, et õigusabi raha hoitakse lahus advokatuuri muust varast.

Advokatuur esitab ministeeriumile iga aasta 1. aprilliks ülevaate eelmisel aastal osutatud abi ja väljamakstud tasude kohta. Minister võib kehtestada aruandluse täpsema korra. Rahandusministeerium või selle määratud asutus esitab ministeeriumile iga aasta 1. aprilliks ülevaate sissenõutud kulude kohta.

Justiits- ja Digiministeeriumil on järelevalve teostamiseks õigus saada advokatuurilt dokumente raha kasutamise kohta, viia läbi majandustegevuse kontrolli ning saada muud vajalikku teavet.

Piiriülesed menetlused ja rahvusvaheline abi

Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab majandusliku seisundi nõuetele, võib saada riigi õigusabi seoses tsiviilasja menetlusega teise EL liikmesriigi kohtus või organis kuni abi taotlemiseni sealt. Taotlus esitatakse Harju Maakohtule eesti või inglise keeles. Lisaks võib selline isik saada tõlkeabi, mis seisneb taotluse ja dokumentide tõlkimises vastava liikmesriigi menetluskeelde. Taotluse võib edastada teise liikmesriigi pädevale organile otse või Harju Maakohtu vahendusel.

Samuti võib isik saada abi seoses Eestis tunnustatava välisriigi ametliku dokumendi täitmisega Eestis (taotlus esitatakse maakohtule eesti või inglise keeles). Abi antakse ka Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks, kui rikkumise on toime pannud Eesti riik ja kaebus on konventsiooni kohaselt vastuvõetav.

Nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 (ülapidamiskohustused) ja Haagi konventsiooni (elatise sissenõudmine) alusel toimuvas menetluses kohaldatakse seadust ulatuses, milles need aktid ei sätesta teisiti, ning keskasutuse ülesandeid täidab Justiits- ja Digiministeerium. Kui määruse alusel tuleb anda tõlkeabi, määrab kohus eelkõige vandetõlgi, kellele kohaldatakse advokaadi kohta sätestatut.

Kokkuvõte

Kokkuvõttes on riigi õigusabi seaduse eesmärk tagada kõigile isikutele asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse kättesaadavus. Riigi õigusabi osutatakse riigi kulul, kuid sõltuvalt taotleja majanduslikust seisundist võib kaasneda kohustus kulud täielikult või osaliselt riigile hüvitada. Seadus sätestab selged reeglid taotlemiseks, majandusliku seisundi hindamiseks, advokaatide määramiseks ning piiriüleseks koostööks, tagades õigusemõistmise kättesaadavuse ja poolte võrdsuse.

Vaata õigusakti Riigi Teatajas