Raamatupidamise seaduse kohaselt on korrektne ja läbipaistev finantsarvestus iga ettevõtte ja organisatsiooni eduka toimimise alus. Käesolev praktiline ülevaade aitab teil täpselt mõista, kes on raamatupidamiskohustuslane alates 20.07.2025 kehtivas seaduse redaktsioonis, ning annab vajalikud suunised seadusega sätestatud põhinõuete ja kohustuslike aruannete korrektseks esitamiseks.
Kes on raamatupidamiskohustuslased?
Raamatupidamise seaduse kohaselt on raamatupidamist ja finantsaruandlust kohustatud korraldama lai ring isikuid, keda nimetatakse ühiselt raamatupidamiskohustuslasteks.
- Eesti Vabariik kui avalik-õiguslik juriidiline isik (riik), kes korraldab oma raamatupidamist riigiraamatupidamiskohustuslaste kaudu;
- Kohaliku omavalitsuse üksused;
- Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik;
- Füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE-d);
- Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaalid.
Riigiraamatupidamiskohustuslasteks on iga ministeerium ja Riigikantselei oma valitsemis- ja haldusala ulatuses ning põhiseaduslikud institutsioonid nagu Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, õiguskantsler ja Riigikohus.
Raamatupidamise korraldamise põhinõuded
Iga raamatupidamiskohustuslane peab täitma seaduses sätestatud põhinõudeid, et tagada finantsinformatsiooni usaldusväärsus ja läbipaistvus.
- Korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine finantsseisundist, -tulemusest ja rahavoogudest;
- Dokumenteerima eranditult kõiki oma majandustehinguid;
- Kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõik majandustehingud raamatupidamisregistrites;
- Koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded seaduses sätestatud korras;
- Säilitama raamatupidamise dokumente seaduses sätestatud tähtaja jooksul.
Majandustehinguid tuleb kirjendada kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel mõistliku aja jooksul pärast tehingu toimumist.
Dokumentide säilitamise kohustus
Seadus paneb kohustuslastele range kohustuse säilitada raamatupidamisdokumente teatud perioodi jooksul, et tagada tehingute tagantjärele kontrollitavus.
- Raamatupidamise algdokumente tuleb säilitada seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, mil majandustehing registris kirjendati;
- Raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid äridokumente säilitatakse seitse aastat alates vastava majandusaasta lõpust;
- Pikaajaliste kohustiste või õigustega seotud äridokumente tuleb säilitada seitse aastat pärast nende kehtimistähtaja möödumist;
- Raamatupidamise sise-eeskirja säilitatakse seitse aastat pärast selle muutmist või asendamist.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes on raamatupidamiskohustuslaseks olemine seotud selgete seadusest tulenevate kohustustega, mida peavad täitma kaikki Eestis registreeritud juriidilised isikud, riigiasutused, kohalikud omavalitsused, filiaalid ja füüsilisest isikust ettevõtjad. Peamised kohustused hõlmavad majandustehingute korrektset dokumenteerimist, kahekordset kirjendamist registrites, dokumentide säilitamist vähemalt seitsme aasta jooksul ning majandusaasta aruande koostamist ja esitamist. Nende nõuete täpne täitmine tagab asjakohase, objektiivse ja tõepärase ülevaate iga üksuse finantsseisundist ja majandustulemustest.