Karistusseadustik: süütegude liigid, vastutuse alused ja karistussüsteem

Alates 19.07.2026 kehtivas redaktsioonis määratleb karistusseadustik Eesti karistusõiguse alused, sätestades ammendavad tingimused tegude karistatavuse, süütegude astmete, karistusmäärade ning õigusvastasust ja süüd välistavate asjaolude kohta. Käesolev ülevaade annab praktilise ja tervikliku ülevaate seadustiku üld- ja eriosa regulatsioonidest, aidates mõista karistusvastutuse tekkimise eeldusi, karistuste asendamise võimalusi ning kuritegude ja väärtegude aegumise reegleid.

Karistusseadustiku üldpõhimõtted ja kehtivusala

Karistusseadustiku üldosa sätteid kohaldatakse seadustiku eriosas ja muudes seadustes sätestatud süütegude eest karistamisel. Muudes seadustes sätestatud väärtegude puhul võib ette näha üldosast tulenevaid erisusi, kui seda nõuab konkreetse valdkonna eripära. Seadustik sätestab fundamentaalse põhimõtte, mille kohaselt ei tohi kedagi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis selle toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi ei olnud süütegu. Samuti on välistatud teo tunnistamine süüteoks seaduse analoogia põhjal ning kehtib põhimõte, et sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas lahend tehti Eestis või välisriigis.

Ajalise kehtivuse osas lähtub seadus reeglist, et karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või leevendab muul viisil isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole veel jõustunud otsusega karistatud. Tagasiulatuv jõud laieneb ka isikule, kes kannab jõustunud otsusega mõistetud vangistust, kui uus seadus välistab karistatavuse või vangistusega karistamise või lühendab seda määra. Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks või muul moel isiku olukorda halvendab, tagasiulatuvat jõudu ei ole. Erandina on inimsusvastased süüteod ja sõjasüüteod karistatavad sõltumata toimepanemise ajast.

Ruumilise ja isikulise kehtivuse peamised pidepunktid hõlmavad järgmisi asjaolusid:

• Eesti karistusseadus kehtib teo kohta, mis on toime pandud Eesti territooriumil, samuti Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil, sõltumata selle asukohast või asukohamaa seadustest.
• Väljaspool Eestit toimepandud teo puhul kehtib seadus siis, kui tegu on Eestis kuritegu ja toimepanemise kohas karistatav või seal puudub karistusõigus ning tegu on suunatud Eesti kodaniku või juriidilise isiku vastu või toimepanija on Eesti kodanik, elamisloaga isik või väljaandmisele mittekuuluv välismaalane.
• Eesti karistusseadus kehtib väljaspool Eestit toimepandud kuriteo kohta ka siis, kui toimepanija on teenistuskohustusi täitev kaitseväelane, tegemist on altkäemaksu või mõjuvõimuga kauplemisega, kahjustatakse Euroopa Liidu finantshuve või toetatakse välisriigi agressiooniakti.
• Rahvusvaheliselt kaitstud õigushüve vastaste tegude ja Eesti riigivõimu, kaitsevõimet, rahva elu, tervist või keskkonda kahjustavate esimese astme kuritegude puhul kohaldatakse Eesti seadust toimepanemiskoha õigusest sõltumata.
• Tegu loetakse toimepanduks ajal, mil isik tegutses või oli kohustatud tegutsema, kusjuures tagajärje saabumise aega ei arvestata.

Süütegude liigid ja kuritegude raskusastmed

Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. Kuritegu on süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ning juriidilisele isikule rahaline karistus. Väärtegu on süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv, arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Kui tegu vastab samaaegselt nii väärteo kui kuriteo tunnustele, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest.

Kuriteod jaotatakse raskusastme järgi kaheks:

• Esimese astme kuritegu on süütegu, mille eest on füüsilisele isikule raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta või eluaegne vangistus.
• Teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus.
• Karistuse kergendamine või raskendamine seadustiku üldosa sätete alusel ei muuda kuriteo raskusastet.

Süüteokoosseis, süüpõhimõte ja tegevusetus

Karistamise vääramatuks aluseks on teo vastavus süüteokoosseisule, teo õigusvastasus ning isiku süü. Süüteokoosseis kujutab endast seaduses sätestatud karistatava käitumise kirjeldust, mis hõlmab nii objektiivseid kui ka subjektiivseid tunnuseid. Objektiivseteks tunnusteks on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ning seaduses ette nähtud juhtudel põhjuslik tagajärg. Tegevusetuse eest vastutab isik üksnes juhul, kui tal lasus õiguslik kohustus tegutseda.

Subjektiivsete tunnuste keskmes on tahtlus ja ettevaatamatus. Kuriteona on karistatav üksnes tahtlik tegu, välja arvatud juhtudel, kui seadus näeb ette karistatavuse ettevaatamatuse korral. Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu käitumine. Tahtlusel on seaduses kolm vormi: kavatsetus, otsene tahtlus ja kaudne tahtlus. Isik tegutseb kavatsetult, kui tema eesmärk on koosseisupärase asjaolu teostamine või ta peab seda eesmärgi saavutamise vältimatuks tingimuseks. Otsese tahtluse puhul teab isik asjaolu realiseerimist ning tahab seda või möönab seda. Kaudse tahtluse korral peab isik tagajärje saabumist võimalikuks ja möönab seda.

Ettevaatamatus esineb kahe vormina:

• Kergemeelsus – isik peab tagajärje või asjaolu saabumist võimalikuks, kuid loodab seda tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu vältida.
• Hooletus – isik ei tea asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.
• Vastutus enamohtliku tagajärje eest tekib siis, kui isik põhjustas raskema tagajärje vähemalt ettevaatamatusest.

Varalise kahju või süüteo ulatuse rahalisel hindamisel kehtivad seaduses kindlad piirmäärad: oluline kahju või ulatus ületab 4000 eurot, suur kahju ületab 40 000 eurot ning eriti suur kahju ületab 400 000 eurot.

Süüpõhimõte ja süüdivus

Karistada saab üksnes isikut, kes on teo toimepanemises süüdi. Süü eeldab süüvõimet ja süüd välistavate asjaolude puudumist. Füüsiline isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal vähemalt neljateistaastane ja süüdiv. Isik loetakse süüdimatuks, kui ta ei suutnud teo ajal oma teo keelatusest aru saada või käitumist juhtida vaimuhaiguse, ajutise raske psüühikahäire, nõrgamõistuslikkuse, nõdrameelsuse või muu raske psüühikahäire tõttu. Tahtlikult või ettevaatamatusest tekitatud joobeseisund süüd ei välista.

Eksimus teo keelatuses välistab süü üksnes juhul, kui eksimus oli isikule vältimatu. Kui eksimus oli välditav või isiku süüdivus oli vaimse häire tõttu oluliselt piiratud, võib kohus kohaldada seaduses sätestatud karistuse kergendamise reegleid.

Juriidilise isiku vastutuse erisused

Juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mille on tema huvides või tema õiguslikke kohustusi rikkudes toime pannud tema organ, organi liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja. Samuti vastutab juriidiline isik teo eest, mille pani toime mistahes isik eelnimetatud juhtisikute korraldusel või juriidilise isiku puuduliku töökorralduse või järelevalve tõttu.

Juriidilise isiku vastutuselevõtmine ei välista ega eelda süüteo toime pannud füüsilise isiku vastutusele võtmist. Juriidilise isiku karistusõiguslikku vastutust ei kohaldata riigile, kohaliku omavalitsuse üksusele, riikidevahelisele organisatsioonile ega avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. Juriidilisel isikul puudub süü, kui tegu oli tema jaoks vältimatu.

Õigusvastasust välistavad asjaolud

Tegu on õigusvastane, kui see vastab süüteokoosseisule ja selle õigusvastasus ei ole välistatud karistusseadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või tavaga. Seadustik määratleb ammendavalt peamised õigusvastasust välistavad seisundid, mis võtavad teolt karistatavuse.

Seaduses sätestatud õigusvastasust välistavad asjaolud on:

• Hädakaitse (§ 28) – tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid ja ületamata hädakaitse piiri. Piiri ületatakse, kui kaitset teostatakse kavatsetult või otsese tahtlusega vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, või kui ründajale tekitatakse ilmselt liigset kahju. Ründe vältimise võimalus või teistelt abi saamise võimalus ei võta ära õigust hädakaitsele.
• Hädaseisund (§ 29) – tegu ei ole õigusvastane, kui see pannakse toime vahetu või vahetult eesseisva ohu kõrvaldamiseks enda või teise isiku õigushüvedele, valitud vahend on vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Kaalumisel arvestatakse õigushüvede olulisust, ohu suurust ja teo ohtlikkust.
• Kohustuste kollisioon (§ 30) – kohustust rikkuv tegu pole õigusvastane, kui isik peab samaaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust, kõiki pole võimalik täita ja ta teeb kõik endast oleneva, et täita vähemalt sama olulist kohustust.
• Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus (§ 31) – kui isik kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid õigusvastasuse, vastutab ta seaduses sätestatud juhul ettevaatamatuse eest. Kui isik ei tea asjaolusid, mis teo objektiivselt õigustaksid, vastutab ta süüteokatse eest.

Täideviimine, osavõtt ja süüteost loobumine

Süüteo toimepanijad jagunevad täideviijateks ja osavõtjateks. Täideviija on isik, kes paneb süüteo toime vahetult ise või teist isikut ära kasutades. Kui vähemalt kaks isikut panevad teo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutavad nad kaastäideviijatena. Väärteo puhul on karistatav üksnes täideviimine.

Osavõtt kuriteost jaguneb kaheks vormiks:

• Kihutaja – isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole.
• Kaasaaitaja – isik, kes osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole tahtlikult füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi.
• Osavõtjale mõistetakse karistus sama seadusesätte järgi nagu täideviijale, arvestades võimalust kohaldada kaasaaitaja suhtes karistuse kergendamist.
• Kuriteole kihutamise katse, ettepanekuga nõustumine ja kaastäideviimise kokkulepe on karistatavad üksnes raskete kuritegude puhul, mille eest seadus näeb ette vähemalt 12-aastase või eluaegse vangistuse ning eeldusel, et vähemalt üks osapool teeb täiendava teo kuriteo alustamise soodustamiseks.

Süüteokatse ja kõlbmatu katse

Süüteokatse on tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele ja algab hetkest, mil isik alustab oma ettekujutuse kohaselt vahetult süüteo realiseerimist. Tegevusetuse puhul algab katse hetkest, mil jäetakse tegemata nõutav tegu tagajärje ärahoidmiseks. Väärteokatse on karistatav üksnes seaduses eraldi sätestatud juhtudel.

Kõlbmatu katse korral ei ole süütegu võimalik lõpule viia eseme, subjekti, vahendi või viisi kõlblusetuse tõttu. Kui isik ei mõista katse kõlbmatust oma vaimse küündimatuse tõttu, võib kohus ta karistusest vabastada või karistust kergendada.

Vabatahtlik loobumine süüteost

Isik vabaneb süüst, kui ta loobub süüteokatsest vabatahtlikult, ilma et teda sunniksid selleks välised asjaolud. Lõpetamata katsest loobumiseks peab täideviija katkestama süüteo lõpuleviimise. Lõpetatud katsest loobumiseks peab ta süüteo tagajärje ära hoidma või püüdma seda tõsimeeli takistada.

Mitme toimepanija osalusel loobub katsest see, kes hoiab tagajärje ära või teeb selleks tõsimeelseid pingutusi. Kuriteole kihutamisest või kokkuleppest loobumiseks tuleb kihutamine katkestada, oht kõrvaldada või antud nõusolek tagasi võtta.

Karistuste süsteem ja määrad

Karistusseadustik eristab füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohaldatavaid põhi- ja lisakaristusi. Ühe süüteo eest mõistetakse üks põhikaristus ning sellele võib liita ühe või mitu seaduses lubatud lisakaristust.

Kuriteo eest mõistetavad põhikaristused on:

• Rahaline karistus füüsilisele isikule – 30 kuni 500 päevamäära. Päevamäära suurus arvutatakse süüdlase keskmise päevasissetuleku põhjal (arvestades tulumaksu mahaarvamist), kuid see ei tohi olla väiksem kui miinimummäär 10 eurot. Alaealisele võib mõista 30 kuni 250 päevamäära, kui tal on iseseisev sissetulek.
• Rahaline karistus juriidilisele isikule – 4000 kuni 40 000 000 eurot või seaduses sätestatud juhtudel teatud protsent juriidilise isiku eelneva majandusaasta käibest.
• Vangistus – tähtaegselt 30 päevast kuni 20 aastani või eluaegne vangistus. Nooremale kui 18-aastasele isikule ei või mõista vangistust üle 10 aasta ega eluaegset vangistust.
• Juriidilise isiku sundlõpetamine kuriteo eest ettenähtud juhtudel.

Väärteo eest kohaldatavad põhikaristused hõlmavad rahatrahvi 1 kuni 300 trahviühikut (trahviühiku baassumma on 8 eurot, seega 8 kuni 2400 eurot; alaealisele poole võrra vähem), juriidilisele isikule rahatrahvi 100 kuni 400 000 eurot, aresti kuni 30 päeva (alaealisele kuni 10 päeva) ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuni kaheks aastaks.

Lisakaristused ja nende tähtaeg

Lisakaristustena saab kohus või menetleja kohaldada teatavaid kitsendusi ja keelde:

• Tegutsemiskeeld – kutse- või ametikohustuste rikkumisega seotud kuriteo eest kuni 3 aastaks.
• Ettevõtluskeeld – majandus- või ametialaste ja usalduse kuritarvitamisega seotud kuritegude eest 1 kuni 5 aastaks (keeld olla ettevõtja, juhtorgani liige, likvideerija või prokurist).
• Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine lisakaristusena kuriteo puhul kuni 3 aastaks ja väärteo puhul kuni 1 aastaks (ei kohaldata liikumispuudega isiku suhtes).
• Relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine kuni 5 aastaks ning jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine kuni 3 aastaks.
• Loomapidamise keeld – kuriteo korral kuni 5 aastaks, väärteo korral kuni 3 aastaks; kohaldatav ka juriidilisele isikule.
• Väljasaatmine Eestist koos sissesõidukeeluga kuni 10 aastaks välisriigi kodanikule, keda karistatakse tahtliku kuriteo eest vangistusega.
• Riigisaladusele juurdepääsu ja töötlemise õiguse äravõtmine kuni 1 aastaks.

Karistuse mõistmine, asendamine ja vabastamine

Karistamise ainus alus on isiku süü. Kohus arvestab karistuse mõistmisel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mõju süüdlase edasisele käitumisele ning õiguskorra kaitset. Vangistust võib mõista üksnes siis, kui karistuse eesmärke ei saa saavutada kergema karistusega. Kergendavateks asjaoludeks on muu hulgas tagajärgede ärahoidmine, abi andmine, kahju vabatahtlik hüvitamine, puhtsüdamlik kahetsus, teo toimepanemine raske olukorra või sunni mõjul ning leppimine kannatanuga. Raskendavateks asjaoludeks on omakasu, eriline julmus, teo toimepanemine kaitsetu isiku või alaealise suhtes, grupis tegutsemine, erakorralise seisukorra ärakasutamine või raske tagajärje tekitamine.

Seaduses ettenähtud juhtudel võib kohus karistust kergendada alla ettenähtud alammäära või vähendada ülemmäära kuni kahe kolmandikuni seaduses sätestatust. Kui isik on toime pannud mitu süütegu, mõistetakse liitkaristus kas kergema karistuse katmisega raskeimaga või raskeima karistuse suurendamise teel.

Karistuste asendamise ja täitmise süsteem hõlmab järgmisi lahendusi:

• Üldkasulik töö – kohus võib süüdlase nõusolekul asendada aresti või kuni kaheaastase vangistuse üldkasuliku tööga vahekorras üks päev võrdub üks tund üldkasulikku tööd (minimaalselt 5 tundi). Tähtaeg on kuritegude puhul kuni 24 kuud ja väärtegude puhul kuni 12 kuud.
• Elektrooniline valve – kuni üheaastase vangistuse võib süüdlase nõusolekul asendada elektroonilise valvega (üks päev vastab ühele päevale).
• Ravi – 6 kuu kuni 2 aasta pikkuse vangistuse võib psüühikahäirega toimepanijal asendada sõltuvusraviga või kompleksraviga tähtajaga 18 kuud kuni 3 aastat.
• Tingimisi vabastamine – tähtajalise vangistuse või rahalise karistuse võib jätta täielikult või osaliselt tingimisi kohaldamata katseajaga 1 kuni 5 aastat (koos käitumiskontrolliga 6 kuust 5 aastani). Katseajal rikkumiste toimepanemisel võidakse karistus pöörata täitmisele.
• Tingimisi ennetähtaegne vabastamine – teise astme kuriteo puhul pärast 1/3 (elektroonilise valvega) või 1/2 karistuse ärakandmist; esimese astme tahtliku kuriteo puhul pärast 1/2 (valvega) või 2/3 karistuse ärakandmist. Eluaegsest vangistusest võib tingimisi vabastada pärast vähemalt 25 aasta ärakandmist katseajaga 5 kuni 10 aastat.

Aegumine ja varalised mõjutusvahendid

Süüteo aegumine välistab isiku süüdimõistmise ja karistamise pärast seaduses sätestatud tähtaegade möödumist teo lõpuleviimisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Tähtajad sõltuvad süüteo raskusest:

• Esimese astme kuriteo aegumistähtaeg on kümme aastat.
• Teise astme kuriteo aegumistähtaeg on viis aastat.
• Väärteo aegumistähtaeg on kaks aastat (katkemise korral ei tohi koguaeg ületada nelja aastat).
• Agressioonikuritegu, genotsiid, inimsusvastane kuritegu, sõjakuritegu ja eluaegse vangistusega karistatav kuritegu ei aegu kunagi.
• Kuriteo aegumine katkeb kahtlustatavale tõkendi kohaldamisega, vara arestimisega või kohtulike menetlustoimingutega, kuid kohtuotsus peab jõustuma hiljemalt viie aasta võrra tavapärasest pikema aja jooksul (esimese astme puhul maksimaalselt 15 aastat).

Otsuse täitmise aegumine seab piirid jõustunud karistuse realiseerimisele: esimese astme kuriteo otsus aegub viie aastaga, teise astme kuriteo otsus kolme aastaga ning väärteo otsus ühe aastaga. Rahatrahvi sissenõue aegub nelja aastaga ja rahalise karistuse nõue seitsme aastaga. Eluaegse vangistuse täitmine ei aegu.

Varaliste meetmete raames sätestab seadustik konfiskeerimise mehhanismid: kohus konfiskeerib tahtliku süüteo toimepanemise vahendid ja süüteoga otseselt või kaudselt saadud vara. Laiendatud konfiskeerimist (§ 83 prim 2) kohaldatakse teatud kuritegude puhul toimepanija kogu varale või selle osale, kui isiku varaline seisund ei vasta seaduslikule tulule ja ta ei tõenda vara legaalset päritolu. Konfiskeeritava vara puudumisel võib kohus selle väärtuse rahas välja mõista.

Alaealistele kohaldatavad erimeetmed ja sundravi

Alaealisele õigusrikkujale (14- kuni 17-aastane) võib karistuse asemel kohaldada mõjutusvahendeid, sealhulgas hoiatust, sotsiaalprogrammi, kahju hüvitamist, ravi, lepitusteenust, käitumiskontrolli, 5–60 tundi üldkasulikku tööd, liikumisvabaduse piirangut või kuni üheks aastaks kinnisesse lasteasutusse paigutamist.

Süüdimatule või menetluse vältel vaimuhaigeks jäänud ohtlikule isikule määrab kohus psühhiaatrilise sundravi, mida teostatakse ambulatoorselt või statsionaarselt kuni ohtlikkuse äralangemiseni.

Karistusseadustiku eriosa peamised valdkonnad

Karistusseadustiku eriosa sätestab konkreetsed süüteokoosseisud ja nende eest ette nähtud sanktsioonid, kattes ühiskonnaelu peamised kaitset vajavad hüved alates riiklikust julgeolekust kuni majandus- ja keskkonnakorrani.

Eriosa peamised peatükid hõlmavad järgmisi süütegude kategooriaid:

• Inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod – inimsusvastased kuriteod, genotsiid, agressioonikuritegu, agressiooni toetamine, sõjapropaganda ja keelatud relvade kasutamine ning rahvusvaheliste ja valitsuse sanktsioonide rikkumine.
• Isikuvastased süüteod – tapmine, mõrv (karistatav 8–20-aastase või eluaegse vangistusega), provotseeritud tapmine, lapse tapmine, surma põhjustamine ettevaatamatusest, kehaline väärkohtlemine, raske tervisekahjustuse tekitamine, piinamine ning inimkaubandus.
• Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod – vägistamine, tahtevastane sugulise iseloomuga tegu, laste seksuaalne väärkohtlemine, alaealiselt seksi ostmine ja lapsporno valmistamine.
• Poliitiliste, kodaniku- ja sotsiaalsete õiguste vastased teod – võrdõiguslikkuse rikkumine, vaenu õhutamine, sõnumisaladuse ja isikuandmete kaitse rikkumine, identiteedivargus, ahistav jälitamine ning valimisvabaduse rikkumised.
• Varavastased ja majandusalased süüteod – vargus, röövimine, omastamine, kelmus, arvutikelmus, väljapressimine, usalduse kuritarvitamine, maksejõuetuse põhjustamine, maksukohustuse varjamine, salakaubavedu ja rahapesu.
• Riigivastased ja avaliku korra vastased süüteod – riigireetmine, salakuulamine, terroristlikud süüteod, avaliku korra raske rikkumine, ametialased süüteod (altkäemaksu võtmine ja andmine, ametiseisundi kuritarvitamine) ning õigusemõistmise vastased kuriteod.
• Keskkonna-, liiklus- ja kaitseväeteenistusalased süüteod – keskkonna saastamine, loodusobjektide hävitamine, joobes juhtimine, liiklusohutusnõuete rikkumine, käsu täitmata jätmine ning väejooks.

Kokkuvõte

Karistusseadustik moodustab Eesti karistusõiguse tervikliku aluse, mille keskmes on süüpõhimõte, seaduslikkuse nõue ja teo toimepanemise ajal kehtinud normide kohaldamine. Seadustik jaotab süüteod selgelt kuritegudeks ja väärtegudeks, kehtestades täpsed piirid füüsiliste ja juriidiliste isikute vastutusele ning määratledes karistuste määrad ja rahalised piirmäärad olulise, suure ja eriti suure kahju korral. Tänu detailsetele reeglitele hädakaitse, karistuse kergendamise, üldkasuliku töö või raviga asendamise ning aegumistähtaegade kohta tagab seadustik tasakaalustatud ja õigusriikliku karistussüsteemi toimimise.

Vaata õigusakti Riigi Teatajas