Alates 26.10.2026 kehtiv töötervishoiu ja tööohutuse seadus määratleb selged nõuded tööõnnetuste ennetamiseks, teatamiseks ja põhjalikuks uurimiseks töökohal, tagades seeläbi töötajate tervise kaitse ning aidates vältida ohtlike juhtumite kordumist tulevikus. Tööandjatele ja töötajatele loob see regulatsioon kindla raamistiku tervisekahjustuste registreerimiseks, õnnetuste asjaolude selgitamiseks, vastastikuseks infovahetuseks ning seadusest tulenevate hüvitiste ja vastutuse kohaldamiseks igapäevases töötegevuses.
Tööõnnetusest teavitamine ja arsti kohustused
Tööõnnetuse toimumisel on seadusega kehtestatud kindlad teavitamiskohustused nii tervishoiutöötajatele kui ka tööandjale, tagamaks info kiire liikumise järelevalveasutustele.
- Arst teatab Tööinspektsioonile viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis surmaga lõppenud tööõnnetusest ja juhtumist, mille tagajärjel määrati töötajale ajutine töövõimetus.
- Tööinspektsioon teavitab arstilt saadud teate laekumisest viivitamata tööandjat töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
- Tööandja peab teatama eluohtliku seisundi tekitanud või surmaga lõppenud tööõnnetusest viivitamata Tööinspektsioonile ning surmaga lõppenud juhtumi korral ka politseile.
- Töötaja on kohustatud kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule toimunud tööõnnetusest või selle tekkimise ohust.
Tööõnnetuse uurimine, registreerimine ja andmete säilitamine
Tööandjal lasub kohustus uurida kõiki toimunud tööõnnetusi. Uurimise peamine eesmärk on välja selgitada juhtumi täpsed asjaolud ja põhjused ning määrata kindlaks meetmed samalaadsete õnnetuste kordumise vältimiseks.
- Uurimises osaleb hääleõigusega töökeskkonnavolinik või tema puudumisel muu töötajate esindaja, vajaduse korral kaasab tööandja pädeva eksperdi.
- Tööandja registreerib kõik tööõnnetused ning teeb uurimistulemused teatavaks kannatanule, töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnanõukogule ja töötajate esindajatele.
- Tööõnnetuse tagajärjel tekkinud ajutise töövõimetuse või surma korral koostab tööandja uurimise tulemuste kohta raporti töökeskkonna andmekogus või kirjalikult.
- Raport esitatakse töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikult Tööinspektsioonile ning kannatanule või tema huvide kaitsjale.
- Tööõnnetuse uurimise andmeid säilitatakse 55 aastat ning tulemuste raportit hoitakse töökeskkonna andmekogus.
Vajaduse korral uurib tööõnnetusi ka Tööinspektsioon, kellel on õigus nõuda täiendavat uurimist ja raporti muutmist, kui ilmneb, et uurimine või raport ei vasta nõuetele.
Kahju hüvitamine ja vastutus nõuete rikkumise korral
Kui tööandja lõpeb õigusjärglaseta, hüvitab tööõnnetusest tingitud tervisekahjustuse või surma tõttu tekitatud varalise kahju Sotsiaalkindlustusamet vastavalt seaduses kehtestatud tingimustele ja töövõime kaotuse ulatusele.
Tööõnnetuse uurimata jätmise või kirjaliku raporti koostamata jätmise eest näeb seadus ette juriidilisele isikule rahatrahvi kuni 32 000 eurot ning füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut. Nende väärtegude kohtuväline menetleja on Tööinspektsioon.
Kokkuvõte
Tööõnnetuste korrektne käsitlemine põhineb täpsel piiritlemisel, viivitamata teavitamisel ning nõuetekohasel uurimisel, et tagada töökeskkonna turvalisus ja vältida õnnetuste kordumist. Tööandjal lasub kohustus uurida iga juhtumit kaasates töötajate esindaja, koostada vajadusel raport ning teavitada rasketest tagajärgedest viivitamata pädevaid asutusi. Tähtsal kohal on ka uurimisandmete pikaajaline säilitamine töökeskkonna andmekogus ning õigusjärglaseta lõppemise korral kannatanutele tekitatud varalise kahju hüvitamine riiklikul tasandil Sotsiaalkindlustusameti kaudu. Nõuete eiramine toob kaasa seaduses ette nähtud trahvivastutuse.