Käesolev artikkel selgitab metsamaa raadamisõiguse tasu olemust, selle arvutamise ja tasumise korda ning kehtivaid erandeid. Alates 01.07.2026 kehtiva redaktsiooni kohaselt on raadamisõiguse tasu loodusvara kasutusõiguse tasu, mille eesmärk on kompenseerida raadamisest tingitud süsinikuvaru ja süsiniku sidumise võime kahanemist maakasutussektoris.
Tasu maksmise kohustus ja arvutamine
Raadamisõiguse tasu makstakse õiguse eest teha metsamaal raadamist. Tasu maksab üldjuhul metsateatise esitaja. Kui raadamist kavandatakse metsateatist esitamata riigi julgeoleku või sõjalise riigikaitse tagamiseks riigikaitsemaal või muul sihtotstarbega maal, maksab tasu asjaomane valitsusasutus või eraõiguslik juriidiline isik, kes vastavat riigikaitselist ehitist kavandab.
Tasu suuruse arvutab Keskkonnaamet enne raadamiseks esitatud metsateatise registreerimist metsaressursi arvestuse riiklikus registris (metsaregistris). Tasu arvutatakse esitatud metsateatise alusel ja raadatava metsamaa pindala järgi, kusjuures pindala mõõtmistäpsuseks on 0,1 hektarit. Keskkonnaamet väljastab tasu maksmise teate 15 tööpäeva jooksul metsateatise esitamisest arvates.
Tasu määrad ja nende kehtestamise alused
Raadamisõiguse tasu määra ja selle arvutamise metoodika kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Seaduse kohaselt on tasu alammäär raadatava metsamaa hektari kohta 4000 eurot ja ülemmäär 8000 eurot.
Tasu määra kehtestamisel võetakse arvesse järgmisi näitajaid:
- Eesti metsamaale talletatud orgaanilise süsiniku kogus pindalaühiku kohta.
- Metsamaa süsiniku sidumise potentsiaal pindalaühiku kohta.
- Kasvuhoonegaaside heitkoguste keskmine turuhind Euroopa Liidus tasumäära arvestamisele eelnenud kümne aasta jooksul.
Erandid, mil raadamisõiguse tasu ei nõuta
Seadus sätestab konkreetsed juhud, mil raadamisõiguse tasu maksmise kohustust ei kohaldata. Tasu ei nõuta järgmistel juhtudel:
- Raadatakse metsaseaduse paragrahv 32 lõike 2 punktis 2 sätestatud eesmärgil.
- Rekonstrueeritakse maaparandussüsteeme, rajatakse neisse keskkonnakaitserajatisi, tehakse maaparandushoiutöid või hooldatakse riigipiiri taristut.
- Hooldatakse olemasolevaid trasse.
- Raadatakse alal, mis on väiksem kui 0,1 hektarit.
- Raadatakse elupaigatüübi või kaitsealuse liigi kasvukoha või elupaiga taastamiseks pindalalisel kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgi saavutamiseks.
- Raadatakse eesmärgiga taastada kuivendusest rikutud soode veerežiim.
- Rekonstrueeritakse või hooldatakse sademevee ärajuhtimise ehitisi ja seadmeid.
Tasu maksmine ja tagastamine
Raadamisõiguse tasu tuleb maksta enne raadamiseks esitatud metsateatise registreerimist metsaregistris. Riigikaitseliste tööde puhul makstakse tasu enne kavandatud tööde alustamist.
Tasutud raadamisõiguse tasu tagastatakse osaliselt või täielikult raadamata jäänud osa eest, kui metsateatise registreerimisest on möödunud tähtaeg või metsateatis on tunnistatud kehtetuks ning isik ei ole raadamisega alustanud või on raadanud lubatust väiksema pindala. Tagastamist saab taotleda kirjaliku avaldusega Keskkonnaametile kahe aasta jooksul pärast metsateatise tähtaja lõppu.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes on raadamisõiguse tasu oluline keskkonnatasu, mille eesmärk on kompenseerida metsamaa raadamisest tingitud süsinikuvaru vähenemist. Tasu arvutab Keskkonnaamet pindala põhjal ning see tuleb tasuda enne metsateatise registreerimist. Seadus näeb ette kindlad maksumäärad vahemikus 4000 kuni 8000 eurot hektari kohta, samuti mitmed erandid ja tasu tagastamise võimalused juhtudel, kui raadamist reaalselt ei teostata.