Käesolev artikkel selgitab metsamaa raadamisõiguse tasu olemust, selle arvutamise ja tasumise korda ning kehtivaid erandeid. Alates 01.07.2026 kehtiva Keskkonnatasude seaduse kohaselt on tegemist loodusvara kasutusõiguse tasuga, mille eesmärk on kompenseerida raadamisest tingitud süsinikuvaru ja süsiniku sidumise võime kahanemist maakasutussektoris, pakkudes maaomanikele ja arendajatele selgeid suuniseid kohustuste täitmiseks.
Tasu maksjad ja arvutamise alused
Raadamisõiguse tasu maksmise kohustus lasub üldjuhul metsateatise esitajal. Seadus sätestab aga erisused riigikaitseliste tegevuste puhul, kus raadamist kavandatakse metsateatist esitamata:
- Kui raadamist kavandatakse riigi julgeoleku või sõjalise riigikaitse tagamiseks riigikaitsemaal või muul sihtotstarbega maal, maksab tasu asjaomane valitsusasutus.
- Kui raadamist kavandatakse eraõigusliku juriidilise isiku riigikaitselise ehitise alusel või selle teenindamiseks vajalikul maal, on tasujaks eraõiguslik juriidiline isik.
Tasu arvutab Keskkonnaamet esitatud metsateatise alusel ja raadatava metsamaa pindala järgi. Riigikaitseliste juhtude puhul arvutatakse tasu raievajaduse kavandamise käigus raadatava metsamaa pindala alusel. Pindala mõõtmistäpsuseks on 0,1 hektarit.
Tasumäärad ja maksmise tähtajad
Raadamisõiguse tasu määra ja selle arvutamise metoodika kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Tasumäära kehtestamisel võetakse arvesse järgmisi näitajaid:
- Eesti metsamaale talletatud orgaanilise süsiniku kogus pindalaühiku kohta.
- Metsamaa süsiniku sidumise potentsiaal pindalaühiku kohta.
- Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkoguste keskmine turuhind tasumäära arvestamisele eelnenud kümne aasta jooksul.
Seadusega on paika pandud tasu piirmäärad: alammäär raadatava metsamaa hektari kohta on 4000 eurot ja ülemmäär 8000 eurot.
Keskkonnaamet väljastab tasu maksmise teate 15 tööpäeva jooksul metsateatise esitamisest arvates. Tasu tuleb maksta enne raadamiseks esitatud metsateatise registreerimist metsaressursi arvestuse riiklikus registris (metsaregister). Riigikaitseliste ehitiste ja tööde puhul tuleb tasu maksta enne tööde alustamist.
Erandid, mil raadamisõiguse tasu ei nõuta
Seadus sätestab konkreetsed juhtumid, mil raadamisõiguse tasu maksmise kohustust ei teki. Tasu ei nõuta järgmistel puhkudel:
- Raadatakse metsaseaduses sätestatud kindlal eesmärgil.
- Rekonstrueeritakse maaparandussüsteeme, rajatakse neisse keskkonnakaitserajatisi, tehakse maaparandushoiutöid või hooldatakse riigipiiri taristut.
- Hooldatakse olemasolevaid trasse.
- Raadatav ala on väiksem kui 0,1 hektarit.
- Raadatakse Eesti Looduse Infosüsteemi kantud direktiivi kohase elupaigatüübi või kaitsealuse liigi kasvukoha taastamiseks või pindalalisel kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgi saavutamiseks.
- Raadatakse eesmärgiga taastada kuivendusest rikutud soode veerežiim.
- Rekonstrueeritakse või hooldatakse sademevee ärajuhtimise ehitisi ja seadmeid, sealhulgas sademevee ärajuhtimise kraave.
Tasutud tasu tagastamine
Tasutud raadamisõiguse tasu on võimalik osaliselt või täielikult tagasi taotleda raadamata jäänud osa eest järgmistel tingimustel:
- Metsateatise registreerimisest on möödunud seaduses sätestatud tähtaeg või metsateatis on tunnistatud kehtetuks ning isik ei ole raadamist alustanud või on raadanud lubatust väiksema pindala.
- Riigikaitseliste tööde puhul on tasu maksmise teate väljastamisest möödunud kolm aastat ja raadamist ei ole alustatud või on raadatud kavandatust vähem.
Tagastamise taotlemiseks tuleb esitada kirjalik avaldus Keskkonnaametile kahe aasta jooksul pärast metsateatise tähtaja lõppu. Taotlusele tuleb lisada andmed tegelikult raadatud metsa pindala kohta.
Laekunud tasude kasutamine ja järelhindamine
Kogu laekunud raadamisõiguse tasu kantakse 100 protsendi ulatuses riigieelarvesse. Seadus tagab aga selle raha sihtotstarbelise suunamise tagasi keskkonda:
- Süsinikuvaru säilitamist, süsinikusidumise suurendamist ning metsa kaitset ja säästvat majandamist rahastatakse Kliimaministeeriumi eelarvest vähemalt ulatuses, mis vastab eelneval aastal raadamisõiguse tasudest riigieelarvesse laekunud rahalisele mahule.
Regulatsiooni toimivuse tagamiseks teeb Kliimaministeerium hiljemalt 01.01.2029 raadamisõiguse tasu eesmärgi saavutamise ja mõjude analüüsi ning esitab vajaduse korral ettepanekud seaduse muutmiseks.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes on raadamisõiguse tasu oluline riigieelarvesse laekuv loodusvara kasutusõiguse tasu, mille hektari piirmäärad jäävad vahemikku 4000 kuni 8000 eurot. Tasu arvutab Keskkonnaamet enne metsateatise registreerimist ning see tuleb tasuda enne raadamistööde alustamist. Seadus näeb ette mitmeid praktilisi erandeid, näiteks alla 0,1-hektariste alade puhul või looduskaitselistel eesmärkidel, ning võimaldab raadamata jäänud ala eest tasu tagasi taotleda kahe aasta jooksul pärast metsateatise tähtaja möödumist. Kogutud vahendid suunatakse sihtotstarbeliselt tagasi metsa säästvasse majandamisse ja süsinikuvaru säilitamisse.