Konkurentsiseaduse terviklik regulatsioon ja rakenduspõhimõtted

Käesolev artikkel pakub üksikasjalikku ja praktilist ülevaadet Eesti konkurentsiõiguse raamistikust, tuginedes konkurentsiseaduse redaktsioonile, mis kehtib alates 21.07.2026. Artikkel käsitleb ettevõtjate kohustusi, keelatud kokkuleppeid, turgu valitseva seisundi kuritarvitamist, koondumiste kontrolli, riigiabi reegleid ning Konkurentsiameti menetluslikke õigusi ja kohaldatavaid sanktsioone.

Üldsätted, reguleerimisala ja põhimõisted

Konkurentsiseaduse peamine eesmärk on vaba ettevõtluse huvidest lähtuva konkurentsi kaitsmine. Seadus reguleerib konkurentsi takistamise, piiramise või kahjustamise ärahoidmist ja kõrvaldamist loodusvarade kaevandamisel, toodete valmistamisel, teenuste osutamisel ning kaupade ostmisel ja müümisel. Samuti sätestatakse seadusega konkurentsi kahjustamisest tekkinud nõuete menetlemise kord ja vastutus.

Seaduse kohaldamisala ulatub ka väljapoole Eesti territooriumi. Nimelt kohaldatakse seadust juhtudel, kui konkurentsi kahjustamisele suunatud tegevus või tegevusetus toimub väljaspool Eestit, kuid see kahjustab konkurentsi Eesti territooriumil. Seadus ei reguleeri suhteid tööjõuturul. Menetluslikult kohaldatakse tsiviilkohtumenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikku ja haldusmenetlusele haldusmenetluse seadust, arvestades konkurentsiseadusest tulenevaid erisusi.

Seaduse tähenduses on ettevõtja majandustegevusega tegelev isik, olenemata tema õiguslikust vormist ja rahastamisviisist. Üheks ettevõtjaks võib lugeda ka üksteisega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad. Valitsev mõju seisneb võimaluses mõjutada teist ettevõtjat aktsiate või osade omamise, tehingu, põhikirja või muul viisil otseselt või kaudselt. See võib väljenduda õiguses oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid, või õiguses kasutada ja käsutada teise ettevõtja kogu vara või selle olulist osa.

Kaubaturg on piiritletud ala, kus käibivad ostja seisukohalt hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ja kasutustingimuste ning tarbimisomaduste poolest omavahel asendatavad kaubad. Kaubaturu piiritlemisel arvestatakse asendatavate kaupade käivet üldjuhul rahalises väljenduses, kuid vajadusel võib kasutada ka muid võrreldavaid näitajaid.

Konkurentsi kahjustavad kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus

Seadusega on keelatud igasugused ettevõtjatevahelised kokkulepped, kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduste otsused, mille eesmärgiks või tagajärjeks on konkurentsi kahjustamine. Keelatud tegevuste hulka kuuluvad eelkõige:

• otsene või kaudne kolmandate isikute suhtes hinna- ja muude kauplemistingimuste kindlaksmääramine, sealhulgas tariifide, juurde- ja allahindluste või renditasude määramine;
• tootmise, teenindamise, kaubaturu, tehnilise arengu või investeeringute piiramine;
• kaubaturu või varustusallikate jagamine, sealhulgas kolmandate isikute turulepääsu piiramine või nende väljatõrjumine;
• konkurentsi kahjustava teabe vahetamine ettevõtjate vahel;
• võrdväärsete kokkulepete puhul erinevate kaitsetingimuste rakendamine, mis paneb äripartnerid ebasoodsasse konkurentsiolukorda;
• kokkuleppe sõlmimise tingimuseks seotud lisakohustuste võtmine, mis ei puutu kokkuleppe objekti.

Põllumajandustootjate, nende ühenduste ja liitude kokkulepetele kohaldatakse neid keelde üksnes ulatuses, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 42 alusel.

Keelust on vabastatud vähese tähtsusega kokkulepped, tegevused ja otsused, välja arvatud otsene või kaudne hindade määramine, tootmise piiramine ja turgude jagamine. Vähese tähtsusega on kokkulepe, kui osalevate ettevõtjate turuosa ei ületa:

• 15 protsenti vertikaalse kokkuleppe (kus ettevõtjad tegutsevad tootmise või turustamise erinevatel tasanditel) igal osalisel;
• 10 protsenti horisontaalse kokkuleppe (kus ettevõtjad tegutsevad samal tasandil konkurentidena) kõigil osalistel kokku;
• 10 protsenti kokkuleppe puhul, millel on üheaegselt nii vertikaalse kui ka horisontaalse kokkuleppe tunnused, igal osalisel.

Kokkulepe peab vastama vähese tähtsuse tingimustele kogu oma toimimise aja jooksul. Lisaks ei kohaldata keeldu kokkulepetele, mis aitavad parandada kaupade tootmist või turustamist, edendada tehnilist või majanduslikku progressi või kaitsta keskkonda, võimaldades tarbijatel saada sellest tulenevast kasust õiglase osa. Sellised kokkulepped ei tohi kehtestada mittevajalikke piiranguid ega võimaldada konkurentsi kõrvaldamist kaubaturu olulises osas. Tõendamiskohustus lasub tingimusi kasutaval ettevõtjal. Keelatud kokkulepped ja otsused on tühised, välja arvatud seadusega lubatud erandid või grupierandid.

Turgu valitsev seisund ja selle kuritarvitamine

Turgu valitsevat seisundit omab ettevõtja või mitu samal kaubaturul tegutsevat ettevõtjat, kelle positsioon võimaldab neil tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Turgu valitseva seisundi olemasolu eeldatakse, kui ettevõtjale või mitmele ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest. Turgu valitsevaks seisundiks loetakse ka olulist vahendit omava ettevõtja positsiooni.

Eri- või ainuõigus on riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt antud õigus, mis piirab teatavas geograafilises piirkonnas tegutsevate ettevõtjate arvu või annab neile eeliseid, mis mõjutavad teiste ettevõtjate võimalusi samas piirkonnas tegutseda. Olulist vahendit, sealhulgas loomulikku monopoli omavaks loetakse ettevõtja, kelle omandis või valduses on võrgustik, infrastruktuur või muu vahend, mida teisel isikul ei ole võimalik või majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid ilma milleta ei ole võimalik kaubaturul tegutseda.

Turgu valitseva seisundi otsene või kaudne kuritarvitamine on keelatud. Kuritarvitamiseks loetakse järgmisi tegevusi:

• ebaõiglaste ostu- või müügihindade või muude ebaõiglaste äritingimuste kehtestamine või rakendamine;
• tootmise, teenindamise, kaubaturu, tehnilise arengu või investeeringute piiramine;
• võrdväärsete kokkulepete korral erinevate tingimuste rakendamine erinevatele äripartneritele, pannes nad ebasoodsasse olukorda;
• tehingu sõlmimise tingimuseks kokkuleppe objektiga mitteseotud lisakohustuste seadmine;
• ettevõtja sundimine koondumiseks, keelatud kokkuleppe sõlmimiseks või kooskõlastatud tegevuseks;
• põhjendamatu keeldumine kauba müümisest või ostmisest.

Olulist vahendit omav ettevõtja on kohustatud lubama teistele ettevõtjatele mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääsu oma võrgustikule või infrastruktuurile. Juurdepääsust võib keelduda üksnes objektiivsetel alustel, näiteks kui ühendatav seade ohustab võrgustiku turvalisust, terviklikkust või töö efektiivsust, ei vasta tehnilistele standarditele, või kui taotlejal puuduvad vajalikud tehnilised ja finantsilised võimalused või seadusega ettenähtud luba. Eri- või ainuõigust või olulist vahendit omav ettevõtja on kohustatud pidama eraldi raamatupidamisarvestust iga toote või teenusega seotud tulude ja kulude kohta, et võimaldada hinnata hindade mõistlikkust.

Koondumiste kontrolli regulatsioon

Koondumiseks loetakse iseseisvate ettevõtjate ühinemist, ettevõtjate osade ühendamist, valitseva mõju omandamist teise ettevõtja või selle osa üle, samuti ühise pikaajalise ja iseseisva uue ettevõtja moodustamist. Koondumiseks ei loeta kontsernisiseseid ümberkorraldusi, krediidi- ja finantseerimisasutuste või kindlustusandjate poolt väärtpaberite ajutist omandamist edasimüügi eesmärgil (kuni ühe aasta jooksul, mida Konkurentsiamet võib pikendada), likvideerija või pankrotihalduri tegevust ega investeerimisühingute osaluste omandamist investeeringu väärtuse säilitamiseks ilma konkurentsi mõjutamata. Koondumise osalised on ühinevad ettevõtjad või valitseva mõju omandajad.

Konkurentsiamet kontrollib koondumist, kui koondumise osaliste eelnenud majandusaasta käibed Eestis kokku ületavad 6 000 000 eurot ja vähemalt kahe koondumise osalise käibed Eestis ületavad kummalgi 2 000 000 eurot. Koondumist ei kontrollita Eestis, kui see kuulub kontrollimisele vastavalt Euroopa Liidu asjakohasele koondumiste kontrolli määrusele, välja arvatud juhul, kui Euroopa Komisjon suunab asja menetlemiseks Konkurentsiametile. Koondumise osalise käive arvutatakse eelneva majandusaasta müügitulu alusel vastavalt ministri kehtestatud juhendile. Käibe arvutamisel liidetakse koondumise osalise, tema valitseva mõju all olevate ja tema üle valitsevat mõju omavate ettevõtjate käibed, jättes välja kontsernisisese käibe.

Kontrollimisele kuuluvast koondumisest tuleb Konkurentsiametile teatada pärast ühinemislepingu sõlmimist, valitseva mõju omandamise tehingu tegemist või avaliku pakkumise väljakuulutamist, kuid enne koondumise jõustumist. Teatada võib ka enne tehingu tegemist, kui osalised tõendavad oma kindlat kavatsust. Enne teatamist tuleb tasuda riigilõiv. Koondumise teade esitatakse kirjalikult ja see peab sisaldama üksikasjalikke andmeid osaliste, nende käivete, turuosade, konkurentide ja koondumise mõju kohta. Teatud tingimustel (näiteks horisontaalse kattuvuse või vertikaalse seotuse puudumisel või väikeste turuosade korral) võib esitada lühendatud teate. Puuduste korral määrab amet tähtaja nende kõrvaldamiseks, mille jooksul menetlustähtaeg peatub.

Konkurentsiamet menetleb koondumist kahes etapis. Esimeses etapis teeb amet 30 kalendripäeva jooksul otsuse koondumiseks loa andmise, täiendava menetluse alustamise või menetluse lõpetamise kohta. Täiendava menetluse käigus teeb amet nelja kuu jooksul otsuse koondumise lubamise või keelamise kohta. Konkurentsiamet keelab koondumise, kui see oluliselt kahjustab konkurentsi, eelkõige turgu valitseva seisundi tekkimise või tugevnemise kaudu. Konkurentsi kahjustamise vältimiseks võib amet anda loa tingimusel, et osalised täidavad endale võetud kohustused. Koondumist ei tohi jõustada enne loa saamist ning see tuleb jõustada kuue kuu jooksul loa andmisest (tähtaega võib pikendada kuni ühe aastani).

Riigiabi andmise ja kontrolli põhimõtted

Riigiabiks loetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi, mida antakse turutõrke kõrvaldamiseks kindlaksmääratud perioodil ja ulatuses. Riigiabi peab olema ergutava mõjuga. Seaduse riigiabi peatükki ei kohaldata üldjuhul transpordi-, põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektorile, välja arvatud seaduses sätestatud erisused (näiteks ebaseadusliku abi tagastamise ja aruandluse osas). Riigiabi andja on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalikke vahendeid kasutav isik. Riigiabi andja on kohustatud tagama abi andmise läbipaistvuse ja kontrollima selle sihipärasust. Abi andmist ei tohi alustada enne Euroopa Komisjoni lubavat otsust, välja arvatud grupierandiga hõlmatud abi puhul.

Vähese tähtsusega abiks (de minimis) loetakse Euroopa Komisjoni asjakohastes määrustes nimetatud abi, mille andmiseks ei ole vaja esitada riigiabi teatist Euroopa Komisjonile. Abi andja on kohustatud enne abi andmise otsuse tegemist teavitama saajat kavandatavast abist ja selle üldpõhimõtetest ning märkima abi andmise otsusesse viite vastavale komisjoni määrusele. Abi andja peab jälgima, et uue abi andmisel ei ületataks vähese tähtsusega abi ülemmäära.

Grupierandiga hõlmatud riigiabi andmiseks ei ole samuti vaja esitada riigiabi teatist Euroopa Komisjonile. Riigiabi andja on kohustatud esitama grupierandi teatise Rahandusministeeriumile läbivaatamiseks hiljemalt 10 tööpäeva enne kavandatava abi andmist või abikava rakendamist. Teatis peab olema Euroopa Komisjonile edastatud 20 tööpäeva jooksul alates abi andmisest või rakendamisest. Ebaseaduslikuks riigiabiks loetakse ilma Euroopa Komisjoni loata antud abi ning väärkasutatud abiks abi, mida on kasutatud vastuolus komisjoni otsusega. Kui Euroopa Komisjon või Euroopa Liidu Kohus teeb otsuse ebaseadusliku või väärkasutatud abi tagastamise kohta, on abi andja kohustatud selle saajalt koos intressidega tagasi nõudma. Tagasinõudmise õigus kehtib 10 aastat alates abi andmisest. Riigiabi andmed kantakse riiklikku registrisse, mida säilitatakse 10 aastat.

Järelevalvetasu eriseadustega reguleeritud turgudel

Eriseadustega reguleeritud turgudel tegutsevad ettevõtjad on kohustatud tasuma Konkurentsiametile järelevalvetasu. Eriseadusteks konkurentsiseaduse tähenduses on elektrituruseadus, kaugkütteseadus, lennundusseadus, maagaasiseadus, postiseadus, sadamaseadus ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus. Järelevalvetasu laekumisest rahastatakse Konkurentsiameti järelevalvetööd nimetatud turgude üle, et tagada tarbijatele turvaline ja kvaliteetne teenus põhjendatud hinna eest. Konkurentsiamet peab tagama oma tegevusalade kulude lahususe.

Järelevalvetasu maksjad jagunevad kaheks grupiks. Esimesse gruppi kuuluvad ettevõtjad, kelle teenuste hindu ja tasusid kooskõlastab Konkurentsiamet (näiteks soojuse tootjad, võrguettevõtjad elektrituru- ja maagaasiseaduse tähenduses ning veeteenuse hinna kooskõlastamise kohustusega vee-ettevõtjad). Nende järelevalvetasu määr on 0,2 protsenti neile antud haldusaktis märgitud müügitulust. Teise gruppi kuuluvad ettevõtjad, kelle tegevuse üle teostatakse järelevalvet ilma hindu kooskõlastamata (universaalse postiteenuse osutaja, lennujaama haldaja, sadama pidaja ja veeldatud gaasi terminali haldur). Universaalse postiteenuse osutaja tasumäär on samuti 0,2 protsenti, teistel selle grupi ettevõtjatel aga 0,02 protsenti teenuste müügitulust reguleeritud turul.

Järelevalvetasu makstakse üks kord kalendriaastas. Konkurentsiamet teeb igal aastal hiljemalt 31. augustil ettevõtjatele teatavaks korralduse, milles on märgitud tasu suurus ja maksmise tähtaeg. Järelevalvetasu tuleb tasuda hiljemalt 30. septembril ning see laekub riigieelarvesse. Kui ettevõtja on teenuse osutamise lõpetanud, vabastatakse ta rahastamiskohustusest, kuid juba makstud tasu ei tagastata. Teenuse osutamise üleandmisel teisele ettevõtjale läheb rahastamiskohustus üle uuele teenuseosutajale. Järelevalvetasu tasumise korraldus on täitedokument, mille tasumata jätmisel võib amet anda sundtäitmisele.

Konkurentsijärelevalve menetluse üldised alused ja osalised

Konkurentsijärelevalvemenetlus on haldusmenetlus, millele kohaldatakse haldusmenetluse seadust konkurentsiseaduses sätestatud erisustega. Menetluse eesmärk on tuvastada keelatud teo toimepanemine ning kohaldada vajaduse korral konkurentsijärelevalvemeetmeid (kohustuse võtmise heakskiitmine või keelatud teo lõpetamine), et taastada ja säilitada moonutamata konkurents. Konkurentsiametil on õigus menetluste läbiviimisel prioriteete seada, võttes arvesse ressursside tulemuslikku kasutamist, teo iseloomu, ulatust, mõju ja avalikku huvi.

Menetlus algab kas Konkurentsiameti esimese menetlustoimingu tegemisega või keelatud teo lõpetamise taotluse lubatavaks tunnistamisega. Konkurentsiamet võib jätta menetluse algatamata või selle lõpetada, kui menetluse läbiviimine ei ole prioriteetne, tegevuses puuduvad keelatud teo tunnused või kui järelevalvealune isik on surnud või lõppenud. Isik võib kirjaliku taotlusega nõuda keelatud teo lõpetamist, kui see puudutab oluliselt tema õigusi ja tal puudub samaväärne võimalus oma õigusi kaitsta tsiviilkohtumenetluses. Taotlus peab sisaldama üksikasjalikku teavet taotleja, rikkumise toimepanija ja teo kirjelduse kohta.

Menetlusosalisteks on taotleja, järelevalvealune isik ja muud kaasatud turuosalised, kelle õigusi meede võib oluliselt puudutada. Järelevalvealune isik on ettevõtja või ettevõtjate ühendus, kelle suhtes on tekkinud kahtlus keelatud teo toimepanemises. Füüsiline isik (välja arvatud ettevõtjana tegutsev füüsiline isik) ei saa olla järelevalvealune isik. Juriidilisest isikust menetlusosaline osaleb menetluses oma seadusliku esindaja kaudu. Lepinguliseks esindajaks võib olla advokaat või magistrikraadiga õigusteadlane. Advokaadi kutsesaladuse kaitse on tagatud ning talle teabenõude esitamine nõuab halduskohtu eelnevat luba.

Järelevalvealuse isiku õigused, kohustused ja uurimismeetmed

Järelevalvealusel isikul on konkurentsijärelevalvemenetluses laiaulatuslikud õigused, sealhulgas õigus põhiõiguste austamisele, teabe saamisele endale arusaadavas keeles, õigus keelduda enesesüüdistamisest või konfidentsiaalse teabevahetuse (näiteks lepingulise esindajaga) avaldamisest, tõlgi ja esindaja abile, tõendite esitamisele ning toimikuga tutvumisele. Samal ajal on järelevalvealusel isikul kohustus taluda tema suhtes kohaldatavaid uurimismeetmeid ja esitada andmeid, mille säilitamine on talle seaduse alusel kohustuslik.

Tõendite kogumiseks võib Konkurentsiamet kohaldada uurimismeetmeid, sealhulgas läbiotsimisi ja teabe nõudmist. Läbiotsimist järelevalvealuse isiku äriruumides, ehitistes, sõidukites või maa-alal võib teha üksnes halduskohtu eelneval loal, kui on põhjendatud kahtlus asjakohaste tõendite olemasolu kohta. Läbiotsimise käigus on ametil õigus siseneda ruumidesse, kopeerida või võtta pitseeritult kaasa andmekandjaid, saada juurdepääs arvutivõrgu andmetele, pitseerida ruume või teabekandjaid ning nõuda kohapeal viibivatelt isikutelt selgitusi. Läbiotsimisse võib kaasata spetsialiste ja politsei, kes võib vajadusel kasutada vahetut sundi.

Konkurentsiametil on õigus nõuda kirjalikult või suuliselt teavet ja selgitusi nii järelevalvealuselt isikult kui ka kolmandatelt isikutelt, riigiasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt. Teabenõudes tuleb märkida selle õiguslik alus, eesmärk, tähtaeg ja sanktsioonid ebaõige teabe esitamise eest. Suulise küsitluse läbiviimiseks võib isiku kohustada ilmuma ametiruumi. Kui järelevalvealune isik ei allu teabenõudele või läbiotsimise korraldusele, võib amet kohaldada sunniraha, mille päevamäär on kuni viis protsenti tema keskmisest päevasest üleilmsest kogukäibest eelneval majandusaastal. Muude isikute puhul võib rakendada sunniraha kuni 9600 eurot.

Menetluse lõpetamise viisid, vastutus ja piiriülene koostöö

Konkurentsijärelevalvemenetlus võib lõppeda kohustuse võtmise heakskiitmisega, kokkuleppe sõlmimisega või keelatud teo lõpetamise ettekirjutusega. Järelevalvealune isik võib võtta kohustusi konkurentsiprobleemide lahendamiseks, mis muudetakse talle siduvaks ja mille täitmata jätmisel kohaldatakse sunniraha. Kokkuleppemenetluses võib amet järelevalvealuse isikuga kokku leppida kohaldatavates meetmetes ja trahvi suuruses, kui isik tunnistab oma osalust rikkumises ja loobub vaidlustamisõigusest. Kokkuleppega võib kaasneda lepitusraha tasumine riigi tuludesse, mis on trahvist väiksem summa ja tuleb tasuda kuue kuu jooksul. Keelatud teo lõpetamiseks võib amet kohaldada ka käitumuslikke või struktuurseid meetmeid (näiteks osaluse likvideerimine või ettevõtte võõrandamine).

Seaduse rikkumise eest on ette nähtud ranged karistused. Turgu valitseva seisundi kuritarvitamise ja keelatud kokkulepete eest karistatakse juriidilist isikut rahatrahviga kuni kümme protsenti tema üleilmsest kogukäibest eelneval majandusaastal. Koondumise jõustamise eest ilma loata või keelu rikkumise eest on trahv juriidilisele isikule kuni 400 000 eurot. Uurimismeetme takistamise eest võib järelevalvealust isikut karistada trahviga kuni üks protsent tema üleilmsest kogukäibest. Väärtegude aegumistähtaeg on sõltuvalt rikkumisest kolm või viis aastat, kusjuures aegumine peatub järelevalvemenetluse ajaks.

Leebuse programm võimaldab esimesena leebuse taotluse esitanud ettevõtjal vabaneda väärteovastutusest, kui ta esitab teabe, mis võimaldab läbi viia läbiotsimist või tuvastada keelatud tegu. Leebuse kohaldamiseks peab taotleja viivitamata lõpetama rikkumises osalemise, tegema täielikku ja heauskset koostööd menetluse lõpuni ning hoiduma andmete võltsimisest või hävitamisest. Piiriülese koostöö raames võib Konkurentsiamet kohaldada uurimismeetmeid teise liikmesriigi konkurentsiasutuse nimel ja huvides, vahetada teavet, toimetada kätte dokumente ning esitada teise riigi trahvi- ja sunnirahaotsuseid Eestis täitmisele, kui võlgnikul puuduvad teises riigis piisavad vahendid.

Igaühel, kellele on keelatud teoga tekitatud varalist kahju, on õigus selle hüvitamisele. Konkurentidevahelise kokkuleppe puhul eeldatakse kahju tekkimist. Kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on viis aastat alates ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahjutekitajast teada sai, kuid see peatub konkurentsimenetluse ajaks. Konkurentsiameti poolt keelatud teo asjaolude tuvastamine on haginõuet menetlevale kohtule siduv, kui haldusakt on jõustunud.

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks sätestab konkurentsiseadus selged ja ranged reeglid vaba ettevõtluse ning ausa konkurentsi tagamiseks Eestis. Seadus keelab konkurentsi kahjustavad kokkulepped ja turgu valitseva seisundi kuritarvitamise, kehtestades rikkujatele trahvid kuni kümme protsenti nende üleilmsest kogukäibest. Koondumiste kontrolli ja riigiabi andmise süsteemid tagavad turu tasakaalu ja läbipaistvuse. Konkurentsiametile on antud laiad uurimisvolitused, sealhulgas õigus teha halduskohtu loal läbiotsimisi ja nõuda teavet, mida tasakaalustavad järelevalvealuste isikute menetluslikud õigused. Leebuse programm ja piiriülene koostöö tõhustavad rikkumiste avastamist, samas kui kahju kannatanud isikutel on õigus nõuda tekitatud kahju hüvitamist kohtu kaudu.

Vaata õigusakti Riigi Teatajas