Alates 06.07.2025 jõustuvad konkurentsiseaduse ulatuslikud muudatused, mis reformivad põhjalikult senist järelevalvesüsteemi ja menetluskorda. Artiklis antakse detailne ülevaade uuest konkurentsijärelevalvemenetlusest, Konkurentsiameti laienenud õigustest ja kohustustest ning oluliselt karmistuvatest käibepõhistest rahatrahvidest, mis mõjutavad otseselt kõiki Eestis tegutsevaid ettevõtjaid.
Ettevõtja definitsiooni muutmine ja riigi osaluse erisused
Seaduse muudatustega täpsustatakse oluliselt ettevõtja mõistet (§ 2 lg 1). Eelmises redaktsioonis oli ettevõtja määratletud kui äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik. Uues redaktsioonis on ettevõtja aga majandustegevusega tegelev isik sõltumata tema õiguslikust vormist ja rahastamisviisist.
Samuti tunnistatakse uues redaktsioonis kehtetuks paragrahvi 2 lõige 2. Varasemas redaktsioonis sätestati seal, et kui riik, kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik või muu haldusülesandeid täitev isik osaleb kaubaturul, kohaldatakse talle ettevõtja kohta käivaid sätteid.
Uus konkurentsijärelevalvemenetlus ja selle põhimõtted
Seadusesse lisatakse täiesti uus ja põhjalik konkurentsijärelevalvemenetluse regulatsioon (§ 53), mida varasemas redaktsioonis sellisel kujul ei olnud. Uus peatükk sätestab konkurentsijärelevalvemenetluse põhimõtted, alused ja korralduse (§ 53 lg 1). Tegemist on haldusmenetlusega, millele kohaldatakse haldusmenetluse seadust konkurentsiseaduses toodud erisustega (§ 53 lg 2).
Menetluse eesmärk on tuvastada keelatud teo toimepanemine ning vajaduse korral kohaldada ettevõtjale või ühendusele konkurentsijärelevalvemeetmeid, milleks on kohustuse võtmise heakskiitmine ja keelatud teo toimepanemise lõpetamine (§ 53 lg 3 ja 4). Menetlust viib läbi Konkurentsiamet (§ 53 lg 5).
Konkurentsiametile antakse õigus seada menetluste läbiviimisel prioriteete, võttes arvesse menetluse eesmärki, ressursside tulemuslikku kasutamist ning keelatud teo iseloomu, ulatust ja mõju konkurentsiolukorrale (§ 53 lg 6).
Menetluse algatamise ja lõpetamise alused on samuti uued (§ 53). Menetlus algab esimese menetlustoimingu tegemisega või keelatud teo lõpetamise taotluse lubatavaks tunnistamisega (§ 53 lg 1). Konkurentsiamet ei algata konkurentsijärelevalvemenetlust või lõpetab menetluse konkurentsijärelevalvemeedet kohaldamata näiteks siis, kui menetlus pole prioriteetne, alus tuleneb nõukogu määrusest, tegevuses puuduvad keelatud teo tunnused või ettevõtja on surnud või lõppenud (§ 53 lg 2).
Järelevalvealuse isiku õigused, kohustused ja esindamine
Uue regulatsiooniga määratletakse järelevalvealune isik ja tema õigused (§ 53). Järelevalvealuseks isikuks on ettevõtja või ühendus, kelle amet menetlusse kaasab; füüsiline isik (v.a FIE) selleks olla ei saa (§ 53 lg 1). Isikut teavitatakse menetluse algatamisest viivitamata, välja arvatud juhul, kui see ohustaks läbiotsimisega tõendite kogumist (§ 53 lg 3 ja 4).
Järelevalvealusel isikul on menetluses ulatuslikud õigused (§ 53 lg 7):
- õigus menetluse läbiviimisele põhiõigusi austades ja mõistliku aja jooksul;
- saada ja anda teavet endale arusaadavas keeles;
- teada, et tema antud teavet võidakse kasutada tema vastu;
- keelduda teabe andmisest, millega ta möönaks keelatud tegu või süüstaks ennast;
- keelduda konfidentsiaalse teabevahetuse avaldamisest oma õigusnõustajaga;
- tõlgi ja esindaja abile ning riigi õigusabile;
- tutvuda menetlustoimiku materjalidega ja olla ära kuulatud enne meetmete kohaldamist.
Samas on järelevalvealusel isikul kohustus taluda uurimismeetmeid (§ 53 lg 8) ning tal ei ole õigust keelduda andmete ja dokumentide väljaandmisest, mille kogumine ja säilitamine on seaduse alusel kohustuslik (§ 53 lg 10).
Esindamise osas sätestatakse, et lepinguliseks esindajaks võib olla advokaat või vähemalt magistrikraadiga õigusnõustaja (§ 53 lg 3). Advokaati ei või üldjuhul teabenõudega kohustada andma teavet, millele laieneb kutsesaladuse kaitse (§ 53 lg 4).
Uurimismeetmed, läbiotsimine ja teabe nõudmine
Konkurentsiameti uurimisvolitusi on oluliselt täpsustatud (§ 53). Amet võib tõendite kogumiseks kohaldada uurimismeetmeid (§ 53 lg 1) ning kaasata spetsialiste või politseid (§ 53 lg 6). Läbiotsimisi äriruumides, ehitistes, sõidukites ja maa-alal võib amet teha halduskohtu eelneval loal (§ 53 lg 1). Läbiotsimise käigus on õigus siseneda ruumidesse, kopeerida või võtta pitseeritult kaasa asitõendeid ja andmekandjaid ning pitseerida äriruume (§ 53 lg 4).
Teabe nõudmise osas (§ 53) võib amet nõuda kirjalikult või suuliselt kättesaadavat teavet ja selgitusi (§ 53 lg 1). Kui järelevalvealune isik ei allu teabenõudele või läbiotsimise korraldusele, võib amet kohaldada sunniraha (§ 53 lg 7 ja § 53 lg 9).
Võrdlusena muudetakse ka paragrahvi 57 lõiget 2. Eelmises redaktsioonis sätestati, et teavet nõutakse kirjalikus taotluses, kus nimetatakse eesmärk, alus ja viidatakse ettekirjutuse tegemise võimalusele ning määratakse vähemalt 10-päevane tähtaeg. Uues redaktsioonis nõutakse teavet kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, tähtaeg on endiselt vähemalt 10 kalendripäeva, kuid täitmise tagamiseks võib amet kohaldada sunniraha paragrahvis 571 sätestatud määras.
Lisadeklaratsioonina tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 57 lõike 1 punktid 3, 5 ja 9, mis varasemas redaktsioonis andsid õiguse nõuda teavet kokkuleppe, tegevuse või otsuse kontrollimiseks, turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja tegevuse kontrollimiseks ning riikliku järelevalve teostamiseks.
Menetluse lõpetamise viisid: kohustused, kokkulepped ja lepitusraha
Uus regulatsioon toob sisse mitu paindlikku menetluse lõpetamise viisi (§ 53). Järelevalvealune isik võib võtta kohustuse konkurentsiprobleemide lahendamiseks, mille heakskiitmisel amet lõpetab menetluse (§ 53 lg 1 ja 2). Varasemad kohustuse võtmise sätted paragrahvis 63 (lõiked 1-6) tunnistatakse uues redaktsioonis kehtetuks.
Samuti on võimalik menetlus lõpetada kokkuleppega (§ 53 lg 1). Kokkuleppe läbirääkimiste tulemusel esitab isik taotluse, milles tunnistab keelatud teos osalemist ja nõustub meetmetega (§ 53 lg 6). Kokkuleppe osaks võib olla lepitusraha tasumine riigi tuludesse (§ 53 lg 1), mis on kokkuleppes fikseeritud rahasumma ja arvutatakse väiksemana kui võimalik väärteotrahv (§ 53 lg 2). Lepitusraha täielik tasumine lõpetab menetluse (§ 53 lg 4).
Keelatud teo toimepanemise lõpetamiseks võib amet kohaldada ka käitumuslikke või struktuurseid meetmeid, sealhulgas kohustust likvideerida osalus konkureerivas äriühingus või võõrandada ettevõte (§ 53 lg 1 ja 3).
Konkurentsiameti pädevus, sõltumatus ja koostöö
Seadusemuudatustega täpsustatakse Konkurentsiameti pädevust ja sõltumatust. Paragrahvis 54 sätestatakse, et amet teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet seaduse 5. peatükis sätestatu täitmise üle. Varasemas redaktsioonis teostas amet järelevalvet kogu seaduse täitmise üle, välja arvatud 6. peatükis sätestatu.
Paragrahvi 55 lõiget 1 muudetakse: varem oli amet pädev teostama kõiki seaduse alusel temale pandud toiminguid ja võtma meetmeid konkurentsi kaitsmiseks. Uues redaktsioonis on Konkurentsiamet konkurentsiasutus (välja arvatud seaduse 71. peatüki tähenduses), kes on pädev teostama kõiki seaduse alusel temale pandud ülesandeid. Lõiget 2 täiendatakse õigusega kohaldada meetmeid konkurentsi taastamiseks ja säilitamiseks.
Lisatakse uued sätted Konkurentsiameti sõltumatuse, aruandekohustuse ja teenistusest vabastatud isikute tegevuspiirangute kohta (§ 55). Amet on oma ülesannete täitmisel sõltumatu ning esitab igal aastal 1. aprilliks valdkonna ministrile tegevuse koondaruande. Teenistusest vabastatud isik ei või mõistliku aja jooksul tegeleda menetlusega, millega ta oli teenistuse ajal seotud (§ 55 lg 1).
Samal ajal tunnistatakse täielikult kehtetuks senine paragrahv 56 (lõiked 1-4), mis reguleeris Konkurentsiameti koostööd Euroopa Liidus.
Ärisaladuse hoidmise uued reeglid
Paragrahvi 63 pealkirja muudetakse: senise 'Ärisaladuse hoidmise kohustus' asemel on uus pealkiri 'Ärisaladuse ja muu konfidentsiaalse teabe hoidmise kohustus'. Paragrahvi lõiget 1 muudetakse täielikult. Varasemas redaktsioonis reguleeris see taotluse esitamist haldusmenetluses. Uues redaktsioonis sätestatakse Konkurentsiameti kohustus tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks lisaks avaliku teabe seaduses sätestatule ka teave taotluse, menetluse, süüstava teabe ning leebuse ja kokkuleppe taotluste kohta.
Lõiget 2 muudetakse: varem sätestas see ametniku kohustuse mitte avaldada ärisaladusi ilma nõusolekuta ning ettevõtja kohustuse need märkida ja põhjendada. Uues redaktsioonis sätestatakse vaid ettevõtja kohustus ameti nõudmisel ärisaladus ära märkida, seda põhjendada ning koostada dokumendist ärisaladust mittesisaldav kokkuvõte. Paragrahvi 63 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse uues redaktsioonis kehtetuks.
Olulist vahendit omava ettevõtja kohustuste täitmata jätmine ja muud rikkumised
Kõige märkimisväärsem muudatus puudutab väärteokaristusi (§ 73), mis muutuvad käibepõhiseks ja oluliselt karmimaks. Turgu valitseva seisundi kuritarvitamise eest (§ 73 lg 1) karistati varem rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga ning juriidilist isikut trahviga kuni 400 000 eurot (lg 2). Uues redaktsioonis karistatakse selle eest rahatrahviga kuni kümme protsenti ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest kogukäibest, ning senine lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.
Sarnane muudatus tehakse ka olulist vahendit omava ettevõtja kohustuste täitmata jätmise (§ 73) ja raamatupidamise erinõude täitmata jätmise (§ 73) eest. Mõlema rikkumise puhul asendatakse senised trahvimäärad (kuni 300 trahviühikut või arest füüsilisele isikule ning vastavalt kuni 400 000 või 32 000 eurot juriidilisele isikule) rahatrahviga kuni kümme protsenti ettevõtja või ühenduse üleilmsest kogukäibest.
Lisaks sätestatakse uued väärteokoosseisud (§ 73):
- uurimismeetme kohaldamise takistamise eest karistatakse järelevalvealust isikut rahatrahviga kuni üks protsent üleilmsest kogukäibest (muud isikut kuni 300 trahviühikut ja juriidilist isikut kuni 400 000 eurot);
- saladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (juriidilist isikut kuni 400 000 eurot);
- tegevuspiirangu rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut;
- konkurentsi kahjustava kokkuleppe, otsuse ja kooskõlastatud tegevuse keelu rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni kümme protsenti üleilmsest kogukäibest;
- konkurentsijärelevalvemeetme täitmata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni viis protsenti üleilmsest kogukäibest.
Trahvi suuruse arvutamisel võetakse aluseks trahvi kohaldamisele eelnenud majandusaasta üleilmne kogukäive (§ 73 lg 1).
Leebuse kohaldamise ja kahju hüvitamise täpsustused
Paragrahvi 78 lõiget 1 täpsustatakse kahju hüvitamise osas. Varasemas redaktsioonis oli sätestatud, et igaühel on õigus talle keelatud teo toimepanemisega tekitatud varalise kahju hüvitamisele. Uues redaktsioonis täpsustatakse, et õigus on kahju hüvitamisele, mis on tekitatud seaduse 2. või 4. peatükis või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 101 või 102 sätestatud keelatud teo toimepanemisega.
Leebuse kohaldamise taotlemist (§ 78) muudetakse oluliselt. Varasemas redaktsioonis sai taotluse esitada kuriteo osaline kriminaalmenetluse seadustiku kohaldamiseks seoses karistusseadustiku paragrahviga 400. Uues redaktsioonis saab taotluse esitada keelatud teos osalev või osalenud ettevõtjat või ühendust moodustav isik konkurentsiseaduse paragrahvis 7319 sätestatud leebuse kohaldamiseks. Senine lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.
Leebuse kohaldamise tingimusi (§ 78 lg 5) muudetakse samuti: koostöö ja tegevuse lõpetamine peab uues redaktsioonis olema kooskõlastatud Konkurentsiametiga (mitte prokuratuuriga). Lõike 5 punktid 3 ja 5 tunnistatakse kehtetuks ning lisatakse uus punkt 7, mis keelab taotluse asjaolude avaldamise enne taotluse esitamist kellelegi muule peale teise konkurentsiasutuse.
Paragrahvi 78 lõiget 4 solidaarvõlgnike vastuväidete osas muudetakse: varem kohaldas leebust Riigiprokuratuur kriminaalmenetluse seadustiku alusel, uues redaktsioonis kohaldab leebust Konkurentsiamet konkurentsiseaduse alusel.
Keelatud teo tuvastamise tagajärgede osas (§ 78) sätestatakse, et Konkurentsiameti poolt asjaolude tuvastamine on siduv haginõuet menetlevale kohtule, kui haldusakti pole vaidlustatud või see on kohtulahendiga kehtima jäänud. Senine lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.
Piiriülene koostöö ja rakendussätted
Seadusesse lisatakse täiesti uued sätted piiriülese koostöö kohta teiste Euroopa Liidu liikmesriikide konkurentsiasutustega (§ 78). Need reguleerivad uurimismeetmete kohaldamist teise liikmesriigi asutuse nimel, piiriülest teabevahetust, dokumentide kättetoimetamist ning trahvi- ja sunnirahaotsuste piiriülest täitmist.
Rakendussätetega (§ 87) reguleeritakse üleminekut uuele korrale. Paragrahvi 536 jõustumisel lõpetatakse käimasolevad kriminaalmenetlused karistusseadustiku paragrahvi 400 sätestatud kuriteo kohta ning tõendid edastatakse Konkurentsiametile (§ 87 lg 1). Käimasolevad riikliku või haldusjärelevalve menetlused jätkuvad konkurentsijärelevalvemenetlusena (§ 87 lg 2).
Justiits- ja Digiministeerium viib läbi uue regulatsiooni järelhindamise ja analüüsib selle mõjusid 1. juuniks 2030 (§ 87).
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toovad 06.07.2025 jõustuvad konkurentsiseaduse muudatused kaasa põhimõttelise reformi. Senine kriminaalmenetlusel ja üldisel riiklikul järelevalvel põhinenud süsteem asendatakse spetsiaalse konkurentsijärelevalvemenetlusega, mida viib läbi sõltumatu Konkurentsiamet. Ettevõtjate jaoks tähendab see ühelt poolt selgemaid menetluslikke õigusi ja kohustusi, kuid teiselt poolt oluliselt rangemaid uurimismeetmeid, sealhulgas kohtu loal toimuvad läbiotsimised ja teabenõuete mittetäitmisel rakendatav sunniraha. Kõige olulisemaks praktiliseks muutuseks on aga karistuste karmistumine: senised fikseeritud ülemmääraga trahvid asendatakse käibepõhiste rahatrahvidega, mis võivad ulatuda kuni kümne protsendini ettevõtja üleilmsest kogukäibest.
Õigusaktid
- Konkurentsiseadus KonkS