Käesolev artikkel annab põhjaliku ülevaate Eestis kehtivast raskeveokimaksust, selle määramise alustest ja tasumise korrast alates 01.01.2021. Selgitame, millistele sõidukitele maks kohaldub, kuidas arvutatakse maksusummasid ning millised on seadusega sätestatud maksuvabastused ja sunniraha piirmäärad.
Maksustamise objekt ja maksumäärade määramise alused
Raskeveokimaksuga maksustatakse veoste vedamiseks ettenähtud liiklusregistris registreeritud veoautod ja autorongid, mille registri- või täismass on vähemalt 12 tonni (§ 1).
Maksumäärade määramisel võetakse aluseks järgmised näitajad (§ 2 lg 1):
- Veoauto registrimass (selle puudumisel täismass), telgede arv ja veotelje vedrustuse tüüp.
- Autorongi puhul veoauto näitajad, koosseisus üheaegselt kasutatavate haagiste telgede arv ja haagiste suurim mass.
- Mitme haagisega autorongi puhul veoauto ja haagiste summaarset suurimat massi ja telgede arvu.
Kui maksustamisperioodi jooksul andmed liiklusregistris muutuvad, arvutatakse maks suurima maksumäära järgi. Juurdemaksmisele kuuluv summa arvutatakse proportsionaalselt tervete kalendrikuudega ja see tuleb tasuda 15 kalendripäeva jooksul andmete muutmisest (§ 2 lg 3).
Maksustamisperiood, tasumise tähtajad ja kord
Raskeveokimaksu maksustamisperiood on kvartal (§ 5 lg 1). Maksumaksja on kohustatud maksu arvutama ja tasuma järgmistel tähtaegadel (§ 5 lg 2):
- Üldjuhul hiljemalt maksustamisperioodi esimese kuu 15. kuupäevaks.
- Maksustamisperioodil registreeritud veoautolt 15 kalendripäeva jooksul pärast registreerimist.
- Autorongilt, mille suurim mass kanti registrisse perioodi jooksul, 15 kalendripäeva jooksul pärast massi kandmist liiklusregistrisse.
Uute andmete või registreeringute puhul tasutakse maksu proportsionaalselt perioodi lõpuni jäänud tervete kalendrikuude arvuga (§ 5 lg 3). Sõiduki võõrandamisel tasutud maksu ei tagastata ning uus omanik tasub maksu alates järgmisest kvartalist (§ 5 lg 4).
Maks tasutakse Maksu- ja Tolliameti pangakontole, märkides maksekorraldusele maksja nime, veoauto registreerimismärgi, massi kilogrammides, summa ja perioodi (§ 6).
Maksuvabastused ja sunniraha määrad kohustuste rikkumisel
Seadus sätestab konkreetsed erandid, mille puhul raskeveokimaksu tasuma ei pea (§ 8):
- Kaitseväe, Kaitseliidu, Politsei- ja Piirivalveameti ning päästeasutuste raskeveokid.
- Päästetöid tegevate kohalike omavalitsuste, mittetulundusühingute, sihtasutuste või ettevõtjate raskeveokid, mida kasutatakse peamiselt päästetöödel.
Andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise korral on Maksu- ja Tolliametil õigus rakendada sunniraha (§ 9). Sunniraha määrad on järgmised (§ 9 lg 3):
- Esimesel korral kuni 1300 eurot.
- Teisel korral kuni 2000 eurot.
- Sama kohustuse täitmisele sundimiseks kasutatav sunniraha kokku ei või ületada 3300 eurot.
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks on raskeveokimaks kvartaalne riiklik maks, mis kohaldub vähemalt 12-tonnise massiga veoautodele ja autorongidele. Maksu suurus sõltub sõiduki tehnilistest andmetest, nagu mass, telgede arv ja vedrustuse tüüp. Maks tuleb tasuda kvartali esimese kuu 15. kuupäevaks või uue sõiduki puhul 15 päeva jooksul registreerimisest. Seadus näeb ette maksuvabastused riigikaitselistele ja päästesõidukitele ning kehtestab kohustuste rikkumise korral sunniraha ülemmääraks kuni 3300 eurot.