Seisuga 26.10.2026 kehtiv töötervishoiu ja tööohutuse seadus määrab kindlaks nõuded tervisele ohutu töökeskkonna tagamiseks, reguleerides süsteemselt tööandja ennetustegevust, riskianalüüsi koostamist, töötervishoiuteenuse korraldust ning töötaja ja tööandja vastastikuseid kohustusi tööprotsessis. Nende reeglite tundmine aitab ettevõtetel tõhusalt ennetada tööõnnetusi ja tervisekahjustusi, tagada töökohtade vastavuse ohutusnõuetele ning vältida võimalikke järelevalvemenetlusi ja sanktsioone igapäevases majandustegevuses.
Tööandja ennetustegevus ja töökeskkonna riskianalüüs
Tööandja ennetustegevus seisneb meetmete kavandamises ja rakendamises terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning töötaja kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamises. Töötervishoidu ja tööohutust käsitlevate abinõude rakendamine ei tohi töötajatele kaasa tuua rahalisi kulutusi.
Ennetustegevuse läbiviimisel tuleb järgida seaduses sätestatud üldpõhimõtteid:
- riskide tekkimise vältimine ja vältimatute riskide hindamine;
- riskide kõrvaldamine nende tekkekohas või vähendamine vastuvõetava tasemeni;
- ohtliku teguri asendamine ohutu või vähem ohtlikuga;
- töö, töökoha ja töökorralduse kohandamine töötajale võimalikult sobivaks;
- töövahendite ja -meetodite kohandamine tehnika arengule ning ühiskaitsemeetmete eelistamine isikukaitsevahenditele;
- ühtse ja üldise ennetuspoliitika väljatöötamine.
Riskianalüüsi koostamine ja säilitamine
Tööandja selgitab riskianalüüsi käigus välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdab vajaduse korral nende parameetrid ning hindab riske töötaja tervisele ja ohutusele. Riskianalüüs sisaldab tegevuskava abinõude rakendamiseks, tähtaegu ja vastutajaid.
Tööandja peab riskianalüüsi uuendama, kui töötingimused on oluliselt muutunud, tehnoloogiat on uuendatud, ilmnenud on uued andmed ohuteguri mõju kohta, õnnetuse tõttu on riskitase muutunud või kui töötervishoiuarst on tuvastanud tööga seotud haigestumise. Vähemalt kümne töötajaga tööandja koostab või esitab riskianalüüsi töökeskkonna andmekogusse.
Töökeskkonna ohutegurid ja töökohale esitatavad nõuded
Töökeskkonnas toimivad tegurid ei tohi ohustada töötaja ega muu isiku elu ega tervist. Seadus eristab füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi, füsioloogilisi ja psühhosotsiaalseid ohutegureid.
- Füüsikalised ohutegurid hõlmavad müra, vibratsiooni, kiirgust, elektromagnetvälju, sisekliima parameetreid ning masinate liikuvaid ja teravaid osi.
- Keemilised ja bioloogilised ohutegurid hõlmavad ohtlikke kemikaale, mikroorganisme, rakukultuure ja bioloogiliselt aktiivseid aineid.
- Füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed ohutegurid hõlmavad füüsilise töö raskust, sundasendeid, korduvaid liigutusi, õnnetus- ja vägivallaohuga tööd, kiusamist ning monotoonset tööd.
Tööandja peab kohandama töökoha ja töökorralduse töötajale sobivaks, võimaldama füüsilise või psühhosotsiaalse ülekoormuse vältimiseks tööaja hulka arvatavaid vaheaegu ning tagama nõuetekohased olmeruumid ja puhta joogivee.
Töötervishoiuteenus ja tervisekontroll
Töötervishoiuteenust osutab töötervishoiuarst, kaasates vajadusel teisi spetsialiste. Tööandja kannab teenuse osutamisega seotud kulud ning tervisekontroll tehakse tööajal, säilitades töötajale keskmise tööpäevatasu.
Tervisekontroll tuleb korraldada järgmistel alustel:
- kuue kuu jooksul alates töötaja tööle asumisest, kui riskianalüüsi kohaselt mõjutavad teda ohutegurid nagu müra, vibratsioon, kuvariga töö või raskuste teisaldamine;
- enne kokkupuute algust kantserogeenide, mutageenide, bioloogiliste ohutegurite, plii või asbestiga;
- enne öötööle asumist öötöötajale;
- perioodiliselt töötervishoiuarsti määratud ajal, kuid vähemalt üks kord kolme aasta jooksul (alaealisel vähemalt kord aastas).
Töötaja ja tööandja kohustused ning vastutus
Tööandja on kohustatud korraldama enne tööle asumist töötaja juhendamise ja väljaõppe ning keelama tööleasumise vajalike oskusteta isikul. Tööandjal on kohustus tagada esmaabivahendid ja määrata väljaõppega esmaabiandja. Töötaja peab järgima ohutusnõudeid, kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid, teatama ohuolukorrast ja läbima tervisekontrolli.
Tööandja ja töötaja võivad kirjalikult kokku leppida leppetrahvis töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest tingimusel, et töötajat on eelnevalt juhendatud ja välja õpetatud. Töötajale määratav leppetrahv ei tohi ületada tema ühe kuu keskmist töötasu.
Nõuete rikkumise korral, kui sellega kaasnes oht inimese elule või tervisele, karistatakse juriidilist isikut rahatrahviga kuni 32 000 eurot ning füüsilist isikut kuni 300 trahviühikuga. Kohtuväline menetleja on Tööinspektsioon.
Kokkuvõte
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus paneb tööandjale kohustuse luua ohutu ning tervist hoidev töökeskkond läbi süsteemse ennetustegevuse ja riskianalüüsi koostamise. Seadus nõuab töökeskkonna füüsikaliste, keemiliste, bioloogiliste, füsioloogiliste ja psühhosotsiaalsete ohutegurite väljaselgitamist ning vajadusel nende parameetrite mõõtmist ja maandamismeetmete rakendamist. Tööandjal lasub kohustus tagada töötajate juhendamine, väljaõpe, esmaabi korraldus ja tervisekontrolli läbiviimine töötervishoiuarsti poolt, kandes sellega kaasnevad kulud. Töötaja ülesandeks on osaleda ohutu keskkonna tagamisel, järgida töötervishoiu juhiseid, kanda nõutud isikukaitsevahendeid ja teavitada ohtudest viivitamata. Nende seadusest tulenevate nõuete järjepidev täitmine aitab vältida tööõnnetusi, kutsehaigestumisi ning seaduses ette nähtud trahve ja sunnimeetmeid.