Käesolev artikkel annab selge ülevaate maksumaksja õigustest ja kohustustest Eestis, tuginedes 19.07.2026 kehtima hakkavale maksukorralduse seaduse redaktsioonile. Teema tundmine aitab isikutel paremini mõista oma rolli riiklikus maksusüsteemis ning tagada seadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste korrektne täitmine igapäevases tegevuses.
Kes on maksumaksja?
Maksukorralduse seaduse kohaselt on maksumaksja üks maksukohustuslase liikidest. Maksumaksjaks võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik, samuti riigi-, valla- või linnaasutus, kellel on kohustus maksta makse ja täita muid kaasnevaid kohustusi.
Seadus näeb ette ka erijuhte, kus maksumaksjana käsitatakse muid üksusi:
- Juriidilise isiku staatust mitteomavat isikuteühendust või varakogumit.
- Mitut juriidilist isikut koos ühe maksukohustuslasena.
- Juriidilise isiku struktuuriüksust või talle kuuluvat ettevõtet iseseisva maksukohustuslasena.
Samuti võivad maksumaksjaks olla välisriigi riigi- või omavalitsusasutused, muud avalik-õiguslikud institutsioonid ning rahvusvaheliste organisatsioonide esindused.
Maksumaksja põhikohustused
Maksumaksja peamine kohustus on tasuda ainult seadusega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse seadustes ning volikogu määrustes sätestatud määrades ja korras. Igas maksuseaduses sätestatakse kohustuslikud elemendid, sealhulgas maksu nimetus, objekt, määr, maksumaksja, saaja, tasumise tähtpäev ning arvutamise ja tasumise kord.
Lisaks rahalisele maksekohustusele on maksumaksjal rida kaasaaitamis- ja arvestuskohustusi:
- Teatada maksuhaldurile kõik teadaolevad asjaolud, mis omavad maksustamisel tähendust.
- Pidada seadusega ettenähtud korras raamatupidamis- ja maksuarvestust.
- Säilitada tehingute ja väljamaksetega seotud dokumente vähemalt seitse aastat.
- Esitada deklaratsioone ja muid tõendeid ning kinnitada esitatud andmete õigsust.
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks määratleb maksukorralduse seadus maksumaksja kui isiku või asutuse, kellel on seadusest tulenev kohustus tasuda makse ja täita kaasnevaid kohustusi. Riiki, valda või linna üldjuhul maksumaksjaks ei loeta, kui maksuseaduses pole sätestatud teisiti. Maksumaksja peab täitma oma kohustused tähtaegselt, pidama korrektset arvestust ning säilitama vajalikke dokumente vähemalt seitse aastat, tagades sellega maksusüsteemi nõuetekohase toimimise.