Hasartmängumaksu olemus, määrad ja tasumise kord

Käesolev ülevaade selgitab üksikasjalikult hasartmängumaksu olemust, maksustamisele kuuluvaid objekte ja kehtivaid maksumäärasid vastavalt seaduse redaktsioonile, mis kehtib alates 01.03.2026. Artikkel pakub vajalikku praktilist abi ja teavet kõigile hasartmängukorraldajatele, kes peavad täitma oma riiklikke maksukohustusi korrektselt, deklareerides ja tasudes hasartmängumaksu seaduses sätestatud tähtaegadel.

Maksustamise objektid ja maksjad

Hasartmängumaksu maksjaks on hasartmängukorraldaja. Seaduse kohaselt maksustatakse hasartmängumaksuga järgmised objektid:

• Õnnemängu korraldamiseks kasutatav mängulaud (välja arvatud turniiride mängulauad) ja osavusmängu mänguautomaadid.
• Õnnemängu mänguautomaadid ning nendel tehtud panustest laekunud summa, millest on maha arvatud võidud.
• Loterii korraldamisel loteriipiletite müügist saadud summa.
• Kaubandusliku loterii korraldamisel võidufond, kui selle väärtus ületab 10 000 eurot.
• Toto ja kaughasartmänguna korraldatava õnnemängu või osavusmängu panustest laekunud summa, millest on maha arvatud võidud.
• Õnnemänguturniiride osalustasude summad, millest teatud juhtudel arvatakse maha võidufondi laekuv osa.

Maksustamisperiood ja deklareerimine

Tavapärane hasartmängumaksuga maksustamise periood on kalendrikuu. Seadus sätestab aga erandid teatud mänguliikidele:

• Kaubandusliku loterii puhul on maksustamisperioodiks loterii korraldamise periood, mis algab reeglites märgitud panuste tegemise esimesel päeval ja lõpeb võitude väljaandmise viimasel päeval.
• Õnnemänguturniiri korraldamisel on maksustamisperioodiks ühe turniiri korraldamise periood, mis algab osavõtutasude vastuvõtmise esimesel päeval ja lõpeb nende vastuvõtmise lõpetamise päeval.

Hasartmängukorraldaja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni ja tasuma maksu maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 15. kuupäevaks. Deklaratsioon tuleb esitada ka juhul, kui maksustatavad summad puuduvad.

Maksumäärad

Hasartmängumaksu määrad on jaotatud vastavalt mängu tüübile ja kasutatavatele seadmetele:

• 1406 eurot ühe mängulaua kohta.
• 300 eurot ühe õnnemängu mänguautomaadi kohta ja lisaks 10 protsenti panustest laekunud summast, millest on maha arvatud võidud.
• 32 eurot ühe osavusmängu mänguautomaadi kohta.
• 22 protsenti loterii piletite müügist saadud summast või kaubandusliku loterii võidufondist.
• 5,5 protsenti toto ja kaughasartmängu panuste summast (miinus võidud) ning õnnemänguturniiride osalustasudest.

Maksutulude laekumine ja kasutamine

Hasartmängumaks laekub riigieelarvesse. Riigieelarves nähakse ette kulud Eesti Kultuurkapitalile summas, mis vastab 47,8 protsendile maksu kavandatavast laekumisest. Sellest eraldisest suunatakse 52 protsenti kultuuriehitistele ja 2 protsenti kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometöö edendamiseks.

Kui toto, kaughasartmängu ja turniiride alusel laekunud maks ületab kalendriaastas 27 miljonit eurot, jaotatakse ületav osa järgmiselt:

• 8 protsenti riigieelarvesse.
• 12 protsenti Eesti Kultuurkapitalile, millest 60,6 protsenti eraldatakse kultuuriehitistele ja 2 protsenti õppejõudude loometöö edendamiseks.
• 80 protsenti Eesti Kultuurkapitalile, millest 75 protsenti eraldatakse spordiehitiste fondile ja 25 protsenti kultuuri- ja spordivaldkondadele eraraha kaasamise fondile.

Kokkuvõte

Kokkuvõttes on hasartmängumaks oluline riiklik maks, mida on kohustatud maksma hasartmängukorraldajad vastavalt korraldatava mängu tüübile ja seaduses sätestatud konkreetsetele määradele. Maksustamisperioodiks on üldjuhul kalendrikuu, kuid erandjuhtudel kaubandusliku loterii või turniiri kestus. Deklaratsioonid koos maksega tuleb esitada järgneva kuu 15. kuupäevaks. Kogutud maksutulud laekuvad riigieelarvesse, millest kindel osa suunatakse seaduse kohaselt Eesti Kultuurkapitali kaudu kultuuri, spordi ja loometöö toetamiseks. Rahandusministeerium analüüsib seaduse rakendamise mõju hiljemalt 2029. aasta 1. veebruariks.