Alates 19.07.2026 kehtiva maksukorralduse seaduse kohaselt on maks avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks kehtestatud rahaline kohustus, mille tundmine aitab maksukohustuslasel selgelt eristada seaduslikke makse muudest tasudest ning mõista oma rahaliste kohustuste tekkimise ja täitmise õiguslikke aluseid. Käesolev selgitus annab praktilise ülevaate maksu tunnustest, Eesti maksusüsteemi riiklikest ja kohalikest maksudest ning seadusega sätestatud kohustuslikest elementidest, tagades maksumaksjale selguse kohustuste täitmisel.
Maksu legaaldefinitsioon ja peamised tunnused
Maksukorralduse seaduse järgi on maks seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega kehtestatud rahaline kohustus. Selle eesmärk on riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmine või selleks vajaliku tulu saamine.
Seadusest tulenevalt iseloomustavad maksu järgmised kindlad tunnused:
- Tegemist on ühekordse või perioodilise rahalise kohustusega.
- Kohustus pannakse maksumaksjale seadusega või seaduse alusel antud volikogu määrusega.
- Kohustus kuulub täitmisele õigusaktis ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel.
- Maksu tasumisel puudub maksumaksja jaoks otsene vastutasu.
Otsese vastutasu puudumine
Maksu eristab teistest avalik-õiguslikest või eraõiguslikest maksetest asjaolu, et maksu tasumise eest ei anta maksumaksjale otsest, vahetut ega samaväärset vastusooritust. Maksu laekumist kasutatakse üldiste avalike ülesannete rahastamiseks.
Eesti maksusüsteemi struktuur
Eesti maksusüsteem koosneb kahest tasandist: maksuseadustega kehtestatud riiklikest maksudest ja kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Maksumaksjal on kohustus tasuda ainult neid makse, mis on sätestatud seadustes ja määrustes määratud määrades ja korras.
Maksukorralduse seaduses loetletud riiklikud maksud on:
- Tulumaks ja sotsiaalmaks
- Maamaks ja mootorsõidukimaks
- Käibemaks ja tollimaks
- Aktsiisid ja hasartmängumaks
- Raskeveokimaks ja ettevõtlustulu maks
Kohalikud maksud kehtestatakse valla- või linnavolikogu määrusega kohalike maksude seaduses sätestatud tingimustel.
Maksusätete kohaldamine teistele tasudele
Maksukorralduse seaduses maksu kohta sätestatut kohaldatakse teatud juhtudel ka muudele seadusjärgsetele maksetele ja tasudele, kui eriseadustes ei sätestata teisiti:
- Kogumispensionide maksele ja töötuskindlustusmaksele
- Saastetasule, vee erikasutusõiguse tasule, keskkonnahäiringu hüvitamise tasule ja maavara kaevandamisõiguse tasule
- Teekasutustasule
Maksuseaduse kohustuslikud elemendid
Maksuseadus on seadus, millega sätestatakse maks. Õigusselguse ja seaduslikkuse tagamiseks peab iga maksuseadus määratlema konkreetsed kohustuslikud andmed:
- Maksu nimetus ja maksu objekt
- Maksumäär ja maksumaksja ring
- Maksu saaja või laekumise koht
- Maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg ning perioodilise maksu puhul maksustamisperiood
- Maksusumma arvutamise ja tasumise kord ning sellega kaasnevad lisakohustused
- Võimalikud maksusoodustused
Maksuseaduse ja selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud, välja arvatud maksukohustuslast soodustava mõjuga muudatuste korral.
Kokkuvõte
Maksukorralduse seaduse kohaselt on maks riigi või kohaliku omavalitsuse avalike ülesannete rahastamiseks ette nähtud rahaline kohustus, mille tasumise eest maksumaksja otsest vastutasu ei saa. Iga maks saab tugineda üksnes seadusele või valla- või linnavolikogu määrusele, milles peavad olema selgelt fikseeritud maksu objekt, määr, tasumise tähtaeg ja kord. Eesti maksusüsteemi moodustavad seadusega kehtestatud riiklikud maksud ja volikogude kehtestatavad kohalikud maksud, kusjuures mitmetele teistele seadusjärgsetele tasudele laienevad samuti maksu reguleerivad põhimõtted. Maksukohustuslase jaoks tähendab maksu selge määratlus kindlustunnet, et rahalisi kohustusi saab nõuda üksnes rangelt õigusaktides sätestatud ulatuses ja korras.