Käesolev artikkel selgitab põhjalikult maksu õiguslikku mõistet ja selle praktilist tähendust Eesti maksusüsteemis vastavalt maksukorralduse seaduse redaktsioonile, mis kehtib alates 25.04.2026. Teema tundmine aitab maksukohustuslastel paremini mõista oma seadusest tulenevaid rahalisi kohustusi ja riigi või kohaliku omavalitsuse õigust makse koguda.
Maksu olemus ja peamised tunnused
Maksukorralduse seaduse kohaselt on maksul kindlad õiguslikud tunnused, mis eristavad seda teistest avalik-õiguslikest rahalistest kohustustest.
- Maks kehtestatakse seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega.
- Maksu eesmärk on riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmine või selleks vajaliku tulu saamine.
- Tegemist on maksumaksjale pandud ühekordse või perioodilise rahalise kohustusega.
- Maks kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel.
- Maksul puudub maksumaksja jaoks otsene vastutasu.
Eesti maksusüsteem ja maksude liigid
Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest maksudest ning kohalikest maksudest, mida valla- või linnavolikogu kehtestab oma haldusterritooriumil.
Seaduse kohaselt on riiklikud maksud järgmised:
- tulumaks ja sotsiaalmaks,
- maamaks ja hasartmängumaks,
- käibemaks ja tollimaks,
- aktsiisid ja raskeveokimaks,
- ettevõtlustulu maks ja mootorsõidukimaks.
Lisaks kohaldatakse seaduses maksu kohta sätestatut teatud juhtudel ka kogumispensionide maksele, töötuskindlustusmaksele, keskkonnatasudele (nagu saastetasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu) ning teekasutustasule.
Maksuseaduse nõuded ja maksuhaldurid
Maksuseadus on seadus, millega sätestatakse konkreetne maks. Maksumaksjal on kohustus maksta ainult seadustega ettenähtud makse seadustes ja määrustes sätestatud määras ja korras.
Igas maksuseaduses peavad olema sätestatud järgmised kohustuslikud elemendid:
- maksu nimetus ja maksu objekt,
- maksumäär ja maksumaksja,
- maksu saaja või laekumise koht,
- maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg ning perioodilise maksu puhul maksustamisperiood,
- maksusumma arvutamise ja tasumise kord koos kaasnevate lisakohustustega,
- võimalikud maksusoodustused.
Riiklike maksude maksuhalduriks on Maksu- ja Tolliamet, kohalike maksude puhul aga valla- või linnavalitsus või muu kohalik ametiasutus.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes määratleb maksukorralduse seadus maksu kui ilma otsese vastutasuta avalik-õiguslikku rahalist kohustust, mida kogutakse riigi või kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks. Eesti maksusüsteem hõlmab nii riiklikke kui ka kohalikke makse, mille kehtestamisel ja kogumisel tuleb rangelt järgida seaduses sätestatud kohustuslikke elemente ja maksuhaldurite pädevust. Maksukohustuslastel on kohustus tasuda ainult seadusega sätestatud makse.