Alates 01.10.2026 kehtiva maksukorralduse seaduse kohaselt on maksu mõiste selge tundmine oluline igale maksumaksjale, sest see määrab kindlaks riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks kehtestatud rahaliste kohustuste piirid, tekkimise alused ning nõuete täitmise korra. Käesolev ülevaade selgitab seadusega sätestatud maksu põhitunnuseid ja riiklike maksude loetelu, aidates maksukohustuslastel paremini mõista oma rahalisi kohustusi ning vältida võimalikke maksuõiguslikke eksimusi ja vaidlusi maksuhalduriga.
Maksu õiguslikud tunnused ja kehtestamise alused
Maksukorralduse seaduse järgi on maks maksumaksjale pandud rahaline kohustus, mille peamine eesmärk on tagada riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele vajalikud rahalised vahendid avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks. Maksu saab kehtestada üksnes seadusega või seaduse alusel antud valla- või linnavolikogu määrusega.
- Maksu eesmärk on avalik-õiguslike ülesannete täitmine või selleks vajaliku tulu saamine riigile või kohalikule omavalitsusele.
- Tegemist on maksumaksjale pandud ühekordse või perioodilise rahalise kohustusega.
- Kohustus kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel.
- Makstud maksul puudub maksumaksja jaoks otsene vastutasu.
Nõuded maksuseadusele
Maksuseadus on seadus, millega sätestatakse maks. Maksumaksjal on kohustus tasuda üksnes seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse maksuseadustes ning volikogu määrustes sätestatud määrades ja korras.
- Maksu nimetus ja maksu objekt
- Maksumäär ja maksumaksja
- Maksu saaja või maksu laekumise koht
- Maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg ning perioodilise maksu puhul ka maksustamisperiood
- Maksusumma arvutamise ja tasumise kord ning sellega kaasnevad lisakohustused
- Võimalikud maksusoodustused
Maksusüsteem ja maksu sätete kohaldamisala
Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatavatest kohalikest maksudest. Kohalikud maksud kehtestatakse valla- või linnavolikogu määrusega vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatud tingimustele.
Riiklikud maksud
Maksukorralduse seaduse kohaselt kuuluvad riiklike maksude süsteemi järgmised maksud:
- Tulumaks ja sotsiaalmaks
- Maamaks ja mootorsõidukimaks
- Käibemaks ja hasartmängumaks
- Tollimaks ja aktsiisid
- Raskeveokimaks ja ettevõtlustulu maks
Maksusätete laienemine teistele kohustuslikele tasudele
Maksukorralduse seaduses maksu kohta sätestatut kohaldatakse lisaks maksudele ka teatud teistele seadustega reguleeritud avalik-õiguslikele tasudele ja maksetele, kui eriseadustes ei ole ette nähtud teisiti:
- Kogumispensionide maksele ja töötuskindlustusmaksele
- Saastetasule, vee erikasutusõiguse tasule, keskkonnahäiringu hüvitamise tasule ja maavara kaevandamisõiguse tasule
- Teekasutustasule
Kokkuvõte
Maksukorralduse seaduse kohaselt kujutab maks endast rangelt seaduspärast rahalist kohustust, mida riik või kohalik omavalitsus rakendab avalike ülesannete rahastamiseks ilma otsest vastutasu andmata. Maksu kehtestamisel peavad maksuseaduses olema selgelt määratletud kõik kohustuse olulised elemendid, sealhulgas maksu objekt, maksumäär, maksumaksja ja tasumise kord. Kuna seaduses maksu kohta sätestatu laieneb ka mitmetele teistele sihtotstarbelistele maksetele ja keskkonnatasudele, tagab maksu mõiste täpne tundmine selguse avalik-õiguslike rahaliste kohustuste täitmisel.