Käesolev artikkel selgitab vee erikasutusõiguse tasu määramise ja tasumise korda Eestis alates 1. juulist 2026 kehtiva redaktsiooni alusel. Praktilise juhisena aitab see vee-erikasutajatel mõista oma rahalisi kohustusi, tasumäärasid, seadusega sätestatud vabastusi ning deklareerimise reegleid, et tagada korrektne keskkonnakasutus ja vältida kõrgendatud tasumäärasid.
Vee erikasutusõiguse tasu olemus ja erandid
Vee erikasutusõiguse tasu on keskkonnatasu ehk keskkonna kasutusõiguse hind, mis kuulub loodusvara kasutusõiguse tasude hulka.
Tasu makstakse õiguse eest võtta vett veekogust või põhjaveekihist erikasutuse korras.
Seadus sätestab konkreetsed erandid, mille puhul vee erikasutusõiguse tasu ei nõuta:
- vee-energia saamiseks
- põllumajandusmaa, sealhulgas katmikalade niisutamiseks
- vesiviljeluse tarbeks
Tasumäärad ja nende kehtestamise alused
Ühe kuupmeetri veevõtu erikasutusõiguse tasumäära kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, lähtudes seaduses sätestatud alam- ja ülemmääradest tuhande kuupmeetri eest.
Tasumäära kehtestamisel võetakse arvesse veekogu, põhjaveekihti, võetava vee defitsiitsust ning selle kasutusviisi.
Seaduses sätestatud tasumäärade piirid tuhande kuupmeetri kohta on järgmised:
- pinnavesi: 14,65 kuni 38,34 eurot
- pinnavesi jahutusveena: 1,55 kuni 7,66 eurot
- kvaternaari põhjaveekihi vesi: 30,65 kuni 70,30 eurot
- devoni kuni ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekihtide vesi: 40,90 kuni 95,86 eurot
- kambriumi-vendi põhjaveekihi vesi: 44,70 kuni 102,25 eurot
- kambriumi-vendi põhjaveekihi joogivee kvaliteediga vee kasutamine tehnoloogiaotstarbel (välja arvatud toiduainete valmistamiseks): 82,40 kuni 191,70 eurot
- joogiks kasutatav mineraalvesi: 1469,00 kuni 2300,81 eurot
- ravivannimineraalvesi: 146,90 kuni 230,08 eurot
- karjääridest väljapumbatav vesi: 9,58 kuni 63,91 eurot
- kaevandustest väljapumbatav vesi: 25,56 kuni 77,84 eurot
Ümberjuhitava vee erikasutusõiguse tasumäär on sõltuvalt tegevuse olemuslikust sarnasusest võrdne karjääridest või kaevandustest väljapumbatava vee tasumääraga, mille määrab olemasoleva teabe põhjal Keskkonnaamet.
Arvutamine, deklareerimine ja kõrgendatud määrad
Tasustatav vee kogus arvutatakse veearvesti näidu järgi veekogude, puurkaevude ja vee kasutusviiside kaupa. Kui mõõtmist arvestiga ei toimu, on arvutamise aluseks keskkonnaloa andja poolt tunnustatud metoodika.
Keskkonnatasu arvutatakse aruandekvartali kohta ja deklaratsioon esitatakse hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks.
Kui vett võetakse ilma veeloata või lubatust suuremas koguses, rakendatakse viiekordset vee erikasutusõiguse tasumäära.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes on vee erikasutusõiguse tasu oluline keskkonnatasu, mille eesmärk on suunata veeressursse säästlikult kasutama. Tasu makstakse veekogust või põhjaveest erikasutuse korras võetud vee pealt, kusjuures tasumäärad sõltuvad veeallikast ja kasutusotstarbest. Isikud peavad veekoguseid korrektselt mõõtma ja deklareerima kord kvartalis järgneva kuu 17. kuupäevaks. Reeglite rikkumisel või loata veevõtul rakendatakse viiekordset kõrgendatud tasumäära, mistõttu on nõuete täpne järgimine vee-erikasutajatele majanduslikult määrava tähtsusega.