Käesolev artikkel selgitab väga üksikasjalikult prokuura olemust, selle andmist ja lõpetamist vastavalt Eesti Äriseadustiku redaktsioonile, mis kehtib alates 01.03.2024. See ülevaade annab ettevõtjatele ja juhtidele olulist praktilist kasu prokuristi õiguste määramisel, tema esindusõiguse ulatuse täpsel mõistmisel ning vajalike äriregistri kannete korrektseks tegemiseks igapäevases majandustegevuses.
Prokuura mõiste ja prokuristi esindusõiguse ulatus
Prokuura on eriline volitus, mis annab ettevõtja esindajale ehk prokuristile õiguse esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel.
Kuigi prokuristi esindusõigus on laiaulatuslik, kehtivad sellele seadusest tulenevad piirangud kinnisasjadega tehingute tegemisel. Prokurist võib ettevõtja kinnisasja võõrandada ja koormata üksnes juhul, kui ettevõtja on talle selle õiguse prokuuras otsesõnu andnud ning selle erisuse kohta on tehtud vastav märge äriregistrisse.
Kui ettevõtja otsustab prokuurat siseselt piirata, siis sellised piirangud ei kehti kolmandate isikute suhtes. Erandiks on vaid Äriseadustikus endas sätestatud piirangud. Prokuura suhtes kohaldatakse üldiselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatut, kui Äriseadustikust ei tulene teisiti.
Prokuura andmine ja prokuristile kehtivad piirangud
Prokuura andmise õigus on äriühingul, äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjal või tema seadusjärgsel esindajal. Prokuura andmise reeglid asutamisel on järgmised:
- Füüsilisest isikust ettevõtja annab prokuura ise.
- Täis- või usaldusühingu asutamisel annavad prokuura ühiselt kaikki ühingut juhtima õigustatud osanikud.
- Osaühingu, aktsiaseltsi või tulundusühistu asutamisel annavad prokuura asutajad ühingu asutamislepinguga.
Prokuura saab anda üksnes füüsilisele isikule ning ettevõtjal võib olla üks või mitu prokuristi. Prokuura andmisel saab määrata ka ühisprokuura, kus mitu prokuristi (või prokurist koos juhatuse liikme või esindusõigusliku osanikuga) esindavad ettevõtjat ainult ühiselt. Prokuristiks ei tohi määrata sama täis- või usaldusühingu osanikku, äriühingu nõukogu liiget ega äriühingu audiitorit.
Prokuristi allkiri, prokuura lõpetamine ja registrikanne
Allkirja andmisel peab prokurist lisama oma allkirjale sõna «prokurist» või lühendi «p.p.» (per procura), mis viitab tema esindusstaatusele.
Prokuura lõpetamise ja üleandmise kohta kehtivad järgmised reeglid:
- Ettevõtja võib prokuura igal ajal ühepoolselt lõpetada.
- Prokurist võib nõuda prokuura lõpetamist, kui selle aluseks olev õigussuhe lõpeb.
- Prokuristil on rangelt keelatud prokuurat teisele isikule üle anda.
- Füüsilisest isikust ettevõtja surm ei too kaasa prokuura lõppemist.
Prokuura andmine ja lõpetamine tuleb kanda äriregistrisse ettevõtja avalduse alusel. Äriühingu puhul lisatakse avaldusele prokuristi määranud organi otsus. Registrikandesse märgitakse prokuristi nimi ja isikukood ning vajadusel ühisprokuura tingimused.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes on prokuura praktiline ja laiaulatuslik volitus, mis võimaldab füüsilisest isikust prokuristil esindada ettevõtjat kõigis igapäevastes majandustegevuse tehingutes. Kinnisasjade võõrandamiseks või koormamiseks on aga vajalik eraldi volitus ja märge äriregistris. Prokuura andmine, ühisprokuura tingimused ja prokuura lõpetamine tuleb alati registreerida äriregistris. Kuna prokurist ei tohi oma volitust edasi anda, kuid ettevõtja saab prokuura igal ajal tühistada, säilib ettevõttel täielik kontroll oma esindatuse üle.
Õigusaktid
- Äriseadustik ÄS