Keskkonnakasutuse tasustamise õiguslikud alused ja tasumäärad Eestis

Käesolev artikkel annab üksikasjaliku ja põhjaliku ülevaate Eestis kehtivast keskkonnatasude seadusest, selle rakendamise eesmärkidest ning praktilisest mõjust keskkonnakasutajatele. Vaatleme lähemalt loodusvarade kasutusõiguse tasusid, saastetasusid ja keskkonnahäiringu hüvitamise tasusid, mis kehtivad uue redaktsiooni kohaselt alates 01.07.2026. Artikkel aitab mõista keskkonnatasude arvutamise, deklareerimise ja maksmise korda, samuti tasude asendamise võimalusi ja laekunud vahendite sihtotstarbelist jaotamist.

Keskkonnatasude olemus, reguleerimisala ja rakendamise eesmärgid

Keskkonnatasude seadus sätestab keskkonna kasutusõiguse tasu, sealhulgas loodusvara kasutusõiguse tasu ja keskkonnahäiringu hüvitamise tasu määramise alused, saastetasumäärad, nende arvutamise ja tasumise korra ning keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamise alused ja sihtotstarbe. Seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades seadusest tulenevaid erisusi.

Keskkonnatasude kehtestamisel ja rakendamisel lähtutakse keskkonnakaitse vajadusest, riigi majanduslikust ja sotsiaalsest olukorrast ning seaduses sätestatud juhul ka tasustatavast loodusvarast loodavast väärtusest ja riigi tulu teenimise eesmärgist, tekitatavast keskkonnahäiringust ning keskkonnakasutuse eesmärgist ja viisist.

Keskkonnatasu on keskkonna kasutusõiguse hind. Keskkonnakasutus jaguneb seaduse tähenduses järgmisteks tegevusteks:

• maavara kaevandamine;
• veevõtt;
• kalapüük;
• jahipidamine;
• saasteainete väljutamine välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse;
• jäätmete kõrvaldamine ladestamise teel prügilasse või muude toimingute abil, mille tulemuseks on jäätmete keskkonda viimine;
• jäätmete põletamine energia saamise otstarbel ehk jäätmete energiakasutus;
• tuuleenergiast elektrienergia tootmine;
• raadamine.

Keskkonnatasu jaguneb loodusvara kasutusõiguse tasuks, saastetasuks ja keskkonnahäiringu hüvitamise tasuks. Loodusvarade kasutusõiguse tasu makstakse kehtestatud tasumäärade järgi, arvestades loodusvarade seisundit, kasutuskohta, kvaliteeti, defitsiitsust, kasutusviisi keskkonnaohtlikkust, muude loodusvarade kaitse vajadust ning loodavat väärtust. Loodusvara on defitsiitne, kui selle kvaliteedil ja kogusel on riigi majandusarengu jaoks oluline tähtsus, kuid selle varud on piiratud. Metsamaal raadamisõiguse tasumäära kehtestamisel lähtutakse eesmärgist kompenseerida raadamisest tingitud süsinikuvaru ja süsiniku sidumise võime kahanemine maakasutussektoris.

Saastetasu makstakse kehtestatud saastetasumäärade järgi, arvestades heitekoha saastetundlikkust, saasteaine ohtlikkust, parima võimaliku tehnika kasutamist ja ringmajanduse põhimõtteid. Keskkonnahäiringu hüvitamise tasu makstakse seaduses ja selle alusel kehtestatud põhimõtete järgi, arvestades tegevusega kaasneva keskkonnahäiringu ulatust, mõjupiirkonda ja intensiivsust.

Keskkonnatasude rakendamise eesmärk on vältida või vähendada keskkonnakasutusega, sealhulgas loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda väljutamisega ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju, suunata loodusvara ja jäätmeid tõhusamalt kasutama, hüvitada keskkonnahäiringut ning teenida riigile tulu loodusvara kasutada andmisest. Keskkonnatasudest saadav raha jaotatakse riigieelarve ja keskkonnakasutuse asukoha või muul alusel määratud kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete vahel. Keskkonnakasutusest riigile laekuvast tulust eraldatakse riigieelarvega Kliimaministeeriumile vahendid sihtotstarbeliseks kasutamiseks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse eesmärkide täitmiseks, sealhulgas taastuvate loodusvarade taastootmiseks ja kaitseks, süsinikuvaru säilitamiseks, süsinikusidumise suurendamiseks, ringmajanduse edendamiseks ja metsa kaitseks ning säästvaks majandamiseks. Keskkonnahäiringu hüvitamise tasust saadava raha jaotamisel lähtutakse läheduse põhimõttest, enim mõjutatud osapooltest ja nende õigusest saada keskkonnahäiringu eest hüvitist.

Keskkonnatasu maksmise kohustus ja erandid

Keskkonnatasu maksab isik, kes on saanud keskkonnaloaga või seadusega sätestatud muul alusel õiguse eemaldada looduslikust seisundist loodusvara, väljutada keskkonda saasteaineid, põletada jäätmeid energiakasutuse otstarbel või kõrvaldada jäätmeid või on teinud seda vastavat õigust omamata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Keskkonnaluba seaduse tähenduses on:

• keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kohane keskkonnaluba;
• kaevise tarbimise või võõrandamise luba;
• keskkonnakompleksluba;
• kalalaeva kalapüügiluba, kaluri kalapüügiluba, eripüügiluba, harrastuskalapüügiõiguse eest tasumist tõendav dokument ja kalastuskaart;
• jahipidamisõiguse tasu maksmist tõendav dokument või elektrooniline kinnitus selle kohta;
• tuuleelektrijaama ehitamise alustamise teatis ja kasutusluba;
• raadamiseks esitatud metsateatis.

Keskkonnatasu maksmise kohustus ei laiene isikule, kelle keskkonnakasutuse ulatus ei nõua keskkonnaloa olemasolu, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui isik kasutab loodusvara, heidab keskkonda saasteaineid, põletab jäätmeid energiakasutuse otstarbel või kõrvaldab jäätmeid keskkonnaloas lubatust suuremas koguses, loa omamise nõuet eirates või keelatud kohas, maksab ta keskkonnatasu kõrgendatud määra järgi.

Kui saasteaineid heidetakse keskkonda või jäätmeid kõrvaldatakse kütuseterminalist, mootorsõidukilt, ujuvvahendilt, lennukilt või rongilt selleks mitteettenähtud kohas, sõltumata saasteainete keskkonda väljutamise või jäätmete kõrvaldamise põhjusest, maksab saastetasu kütuseterminali omanik või mootorsõiduki, ujuvvahendi, lennuki või rongi otsene valdaja.

Keskkonnatasu ei võeta, kui loodusvara kasutamine, saasteainete väljutamine keskkonda, jäätmete energiakasutus või kõrvaldamine keskkonnaloata või lubatust suuremas koguses toimub:

• sellega tekitatud kahjustusest veelgi suurema kahju ärahoidmiseks;
• inimohvreid põhjustada võiva õnnetuse ärahoidmiseks;
• loodusõnnetuse toimel või loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks.

Keskkonnatasu ei võeta samuti siis, kui põhjavee ümberjuhtimine on vältimatu õiguslikul alusel ehitatud ehitise kaitseks, välja arvatud korrastamata kaevandus ja karjäär. Nimetatud juhtudel teeb keskkonnatasu maksmisest vabastamise otsuse valdkonna eest vastutav minister keskkonnatasu maksja põhjendatud taotluse alusel. Keskkonnatasu maksmise kohustuse võib valdkonna eest vastutav minister seadusega sätestatud tingimustel ja mahus asendada keskkonnakahjustusi vältivate või vähendavate abinõude rahastamise kohustusega.

Loodusvara kasutusõiguse tasud ja määrad

Loodusvara kasutusõiguse tasu jaguneb raadamisõiguse tasuks, maavara kaevandamisõiguse tasuks, vee erikasutusõiguse tasuks, kalapüügiõiguse tasuks ja jahipidamisõiguse tasuks.

Raadamisõiguse tasu makstakse õiguse eest teha metsamaal raadamist. Raadamisõiguse tasu maksab metsateatise esitaja. Kui raadamist kavandatakse metsateatist esitamata riigi julgeoleku või sõjalise riigikaitse tagamise eesmärgil riigikaitsemaal või muul sihtotstarbega maal, maksab raadamisõiguse tasu asjaomane valitsusasutus või eraõiguslik juriidiline isik, kes on riigikaitselise ehitise rajajaks. Raadamisõiguse tasu määra ja selle arvutamise metoodika kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Tasu määra kehtestamisel lähtutakse Eesti metsamaale talletatud orgaanilise süsiniku kogusest pindalaühiku kohta, metsamaa süsiniku sidumise potentsiaalist pindalaühiku kohta ja kasvuhoonegaaside heitkoguste keskmisest turuhinnast Euroopa Liidus tasumäära arvestamisele eelnenud kümne aasta jooksul. Raadamisõiguse tasu alammäär raadatava metsamaa hektari kohta on 4000 eurot ja ülemmäär 8000 eurot. Raadatava ala suuruse arvestamisel on pindala mõõtmistäpsuseks 0,1 hektarit.

Raadamisõiguse tasu ei nõuta, kui:

• raadatakse metsaseaduse kohasel eesmärgil;
• rekonstrueeritakse maaparandussüsteeme, rajatakse keskkonnakaitserajatisi, tehakse maaparandushoiutöid või hooldatakse riigipiiri taristut;
• hooldatakse olemasolevaid trasse;
• raadatakse alal, mis on väiksem kui 0,1 hektarit;
• raadatakse Eesti Looduse Infosüsteemi kantud direktiivi kohase elupaigatüübi või kaitsealuse liigi kasvukoha taastamiseks või kaitsealusel loodusobjektil kaitse-eesmärgi saavutamiseks;
• raadatakse eesmärgiga taastada kuivendusest rikutud soode veerežiim;
• rekonstrueeritakse või hooldatakse sademevee ärajuhtimise ehitisi ja seadmeid.

Maavara kaevandamisõiguse tasu makstakse riigile kuuluva maavara kaevandamise, kasutamise või kasutuskõlbmatuks muutmise eest. Tasumäärad kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega maavara tonni või kuupmeetri kohta. Riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasu alam- ja ülemmäärad on järgmised:

• dolokivi – 0,76 ja 5,24 eurot kuupmeetri eest;
• fosforiit – 1,53 ja 3,19 eurot tonni eest;
• aluskorra ehituskivi – 1,27 ja 2,57 eurot kuupmeetri eest;
• kruus – 0,57 ja 3,38 eurot kuupmeetri eest;
• liiv – 0,25 ja 3,19 eurot kuupmeetri eest;
• lubjakivi – 0,83 ja 5,11 eurot kuupmeetri eest;
• põlevkivi – 0,275 ja 13 eurot tonni eest;
• savi – 0,51 ja 1,91 eurot kuupmeetri eest;
• turvas – 0,29 ja 2,87 eurot tonni eest.

Nimetamata maavara kaevandamise eest tasu ei nõuta. Liiva ja kruusa kaevandamise korral maismaal allpool põhjavee taset seda taset alandamata rakendatakse kaevandamisõiguse tasu arvutamisel koefitsienti 0,5. Turba kaevandamisõiguse tasumäärad kehtivad arvestusliku turba kohta niiskusesisaldusega 40 protsenti. Maavara kaevandamisõiguse tasu ei nõuta, kui maavara võtab füüsilisest isikust kinnisasja omanik isiklikuks otstarbeks või kui maavara kasutatakse või muudetakse kasutuskõlbmatuks erakorralises olukorras vara või keskkonna kaitseks.

Ehitamise ja maaparandussüsteemi ehitamise käigus üle jääva maavara eest, mida tarbitakse sama kinnisasja piires, või kaevise võõrandamise või väljaspool kinnisasja tarbimise ning pealmaakaevandamisel eemaldatava maavara katendi ja mäeeraldise teenindusmaalt looduslikust seisundist eemaldatava maavara ning maavarana arvele võtmata kivimi ja setendi võõrandamise ning väljaspool mäeeraldist või mäeeraldise teenindusmaad tarbimise eest tuleb tasuda maavara kaevandamisõiguse tasu. Seda kohustust ei kohaldata maanteekraavide puhastamise, tehnovõrkude ja -rajatiste rajamise projektiga määratud mahus tekkivale kaevisele ning tee ehitamisel saadud kaevisele, kui seda kasutatakse sama objekti tarbeks, samuti riigi omandisse kuuluvate maanteede ja raudteede ehitamisel tekkivale pinnakatte kaevisele.

Energeetilised maavarad seaduse tähenduses on põlevkivi ja hästilagunenud turvas. Energeetilise maavara kaevandamisõiguse tasumäära kehtestamisel lähtutakse tasustatavast maavarast toodetavast lisandväärtusest. Tasumäärade tasemed ning nende kehtimise aluseks olevad hinnatasemed sätestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Kliimaministeerium jälgib energeetilisest maavarast toodetud energiatoodete ja energeetilisest maavarast loodavat väärtust mõjutavate tegurite turuväärtuste muutumist ning avaldab analüüsi tulemused regulaarselt oma veebilehel.

Vee erikasutusõiguse tasu makstakse õiguse eest võtta veekogust või põhjaveekihist vett erikasutuse korras. Vee erikasutusõiguse tasu ei nõuta, kui vett võetakse vee-energia saamiseks, põllumajandusmaa või katmikalade niisutamiseks või vesiviljeluse tarbeks. Ühe kuupmeetri veevõtu erikasutusõiguse tasumäära kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, lähtudes järgmistest alam- ja ülemmääradest eurodes tuhande kuupmeetri eest:

• pinnavesi – 14,65 ja 38,34 eurot;
• pinnavesi jahutusveena – 1,55 ja 7,66 eurot;
• kvaternaari põhjaveekihi vesi – 30,65 ja 70,30 eurot;
• devoni kuni ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekihtide vesi – 40,90 ja 95,86 eurot;
• kambriumi-vendi põhjaveekihi vesi – 44,70 ja 102,25 eurot;
• kambriumi-vendi põhjaveekihi joogivee kvaliteediga vee kasutamine tehnoloogiaotstarbel, välja arvatud toiduainete valmistamiseks – 82,40 ja 191,70 eurot;
• joogiks kasutatav mineraalvesi – 1469 ja 2300,81 eurot;
• ravivannimineraalvesi – 146,90 ja 230,08 eurot;
• karjääridest väljapumbatav vesi – 9,58 ja 63,91 eurot;
• kaevandustest väljapumbatav vesi – 25,56 ja 77,84 eurot.

Kalapüügiõiguse tasu makstakse õiguse eest püüda kala ja koguda veetaimi Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all olevatest veekogudest või väljaspool seda, kui kalapüügiõiguse on andnud või garanteerinud Eesti Vabariik. Kalapüügiõiguse tasu ei võeta eripüügiõiguse eest (välja arvatud sugukalade püük ärilistel eesmärkidel), kutselise kalapüügiõiguse eest, kui püügivõimalusi ei ole taganud Eesti Vabariik, ning harrastuskalapüügiõiguse eest eelkooliealistelt lastelt, alla 16-aastastelt õpilastelt, pensionäridelt, represseeritutelt, osalise või puuduva töövõimega isikutelt ja puudega isikutelt (välja arvatud kalastuskaardi alusel püügil).

Kalapüügiõiguse tasu piirmäärad on järgmised:

• kutselise kalapüügi korral kuni neli protsenti eelnenud aastal püügivahendiga või püügipäeval keskmiselt väljapüütud kalakoguse harilikust väärtusest, kuid mitte vähem kui 10 eurot, silmutorbiku puhul mitte vähem kui 1,2 eurot;
• aastatunnuste alusel: ühe püügipäeva eest 126 kuni 320 eurot, väljapüütava kala ühe tonni eest 2,5 kuni 120 eurot, püügivahendi eest 10 kuni 500 eurot (silmutorbiku eest 1,2 kuni 3 eurot), isendi eest 0,6 kuni 10 eurot. Angerjapüügivahendi tasu on kuni 1000 eurot aastas ja Peipsi järve põhjanooda tasu on 1300 kuni 5000 eurot aastas;
• eripüügi korral isendi või kilogrammi kohta 0,12 kuni 10 eurot;
• harrastuskalapüügi korral 0,06 kuni 13 eurot ööpäevas ning vähinata või vähimõrraga 2 kuni 13 eurot ühe püügivahendi kohta ööpäevas.

Jahipidamisõiguse tasu makstakse õiguse eest jahti pidada. Jahipidamisõiguse tasu suuruse ning maksmise ja selle kontrollimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Jahipidamisõiguse tasu alammäär on 10 eurot ja ülemmäär 25 eurot aastas.

Saastetasu rakendamine ja saastetasumäärad

Saastetasu rakendatakse, kui saasteaineid heidetakse välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või kõrvaldatakse jäätmeid või põletatakse neid energiakasutuse otstarbel. Saastetasu ei rakendata, kui saasteaineid viiakse keskkonda kogustes ja viisil, mille jaoks luba ei nõuta.

Saastetasu rakendatakse, kui välisõhku heidetakse paiksest heiteallikast vääveldioksiidi, lämmastikoksiide, ammoniaaki, peenosakesi (PM10), lenduvaid orgaanilisi ühendeid, raskmetalle, merkaptaane, vesiniksulfiidi, süsinikoksiidi või süsinikdioksiidi. Saastetasumäärad saasteaine tonni kohta saasteainete väljutamisel välisõhku on järgmised:

• vääveldioksiid (SO2) või muud anorgaanilised väävliühendid – alates 01.07.2024 – 160,01 eurot, alates 01.01.2025 – 176,01 eurot, alates 01.01.2026 – 193,61 eurot, alates 01.01.2027 – 212,97 eurot;
• lämmastikoksiid (NOx) või muud anorgaanilised lämmastikuühendid – alates 01.07.2024 – 140,67 eurot, alates 01.01.2025 – 161,77 eurot, alates 01.01.2026 – 186,03 eurot, alates 01.01.2027 – 213,94 eurot;
• ammoniaak (NH3) – alates 01.07.2024 – 140,67 eurot, alates 01.01.2025 – 161,77 eurot, alates 01.01.2026 – 186,03 eurot, alates 01.01.2027 – 213,94 eurot;
• peenosakesed (PM10) – alates 01.07.2024 – 168,08 eurot, alates 01.01.2025 – 193,30 eurot, alates 01.01.2026 – 222,29 eurot, alates 01.01.2027 – 255,63 eurot;
• erireguleeritud lenduvad orgaanilised ühendid – alates 01.07.2024 – 140,67 eurot, alates 01.01.2025 – 161,77 eurot, alates 01.01.2026 – 186,03 eurot, alates 01.01.2027 – 213,94 eurot;
• summaarsed lenduvad orgaanilised ühendid (v.a metaan) – alates 01.07.2024 – 134,55 eurot, alates 01.01.2025 – 148,01 eurot, alates 01.01.2026 – 162,81 eurot, alates 01.01.2027 – 179,09 eurot;
• raskmetallid ja nende ühendid – alates 01.07.2024 – 1405,80 eurot, alates 01.01.2025 – 1546,38 eurot, alates 01.01.2026 – 1701,02 eurot, alates 01.01.2027 – 1871,12 eurot;
• merkaptaanid – alates 01.07.2024 – 33 374,25 eurot, alates 01.01.2025 – 35 042,96 eurot, alates 01.01.2026 – 36 795,11 eurot, alates 01.01.2027 – 38 634,87 eurot;
• vesiniksulfiid (H2S) – alates 01.07.2024 – 160,01 eurot, alates 01.01.2025 – 176,01 eurot, alates 01.01.2026 – 193,61 eurot, alates 01.01.2027 – 212,97 eurot;
• süsinikoksiid (CO) – alates 01.07.2024 – 8,47 eurot, alates 01.01.2025 – 9,32 eurot, alates 01.01.2026 – 10,25 eurot, alates 01.01.2027 – 11,27 eurot;
• süsinikdioksiid (CO2) – alates 01.07.2024 – 25 eurot.

Süsinikdioksiidi välisõhku väljutamise eest maksab saastetasu soojusettevõtja vastavalt soojuse tootmisel välisõhku heidetud CO2 kogusele. Saastetasu ei nõuta süsinikdioksiidi väljutamise eest soojusettevõtjatelt, kelle käitis kuulub Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi.

Saastetasu rakendatakse, kui veekogusse, põhjavette või pinnasesse heidetakse orgaanilisi aineid, fosforiühendeid, lämmastikuühendeid, heljumit, sulfaate, ühealuselisi fenoole, naftat, naftasaadusi, mineraalõli või muid veekeskkonnale ohtlikke aineid. Saastetasumäärad saasteaine ühe tonni väljutamisel veekogusse, põhjavette või pinnasesse on järgmised:

• orgaanilised ained (BHT7) – alates 01.07.2024 – 1579 eurot, alates 01.01.2025 – 1736 eurot, alates 01.01.2026 – 1910 eurot, alates 01.01.2027 – 2101 eurot;
• fosforiühendid (Püld) – alates 01.07.2024 – 13 816 eurot, alates 01.01.2025 – 15 889 eurot, alates 01.01.2026 – 18 272 eurot, alates 01.01.2027 – 21 013 eurot;
• lämmastikuühendid (Nüld) – alates 01.07.2024 – 3250 eurot, alates 01.01.2025 – 3737 eurot, alates 01.01.2026 – 4298 eurot, alates 01.01.2027 – 4943 eurot;
• heljum – alates 01.07.2024 – 580,53 eurot, alates 01.01.2025 – 609,56 eurot, alates 01.01.2026 – 640,04 eurot, alates 01.01.2027 – 672,04 eurot;
• sulfaadid – alates 01.07.2024 – 7,44 eurot, alates 01.01.2025 – 7,82 eurot, alates 01.01.2026 – 8,21 eurot, alates 01.01.2027 – 8,62 eurot;
• ühealuselised fenoolid – alates 01.07.2024 – 27 975 eurot, alates 01.01.2025 – 32 171 eurot, alates 01.01.2026 – 36 997 eurot, alates 01.01.2027 – 42 546 eurot;
• nafta, naftasaadused, mineraalõli – alates 01.07.2024 – 4811 eurot, alates 01.01.2025 – 5052 eurot, alates 01.01.2026 – 5304 eurot, alates 01.01.2027 – 5569 eurot;
• muud ohtlikud ained – alates 01.07.2024 – 24 214 eurot, alates 01.01.2025 – 27 847 eurot, alates 01.01.2026 – 32 024 eurot, alates 01.01.2027 – 36 827 eurot.

Saastetasumäärasid suurendatakse 2,5 korda, kui saasteaineid heidetakse kaitsmata põhjaveega pinnasesse; 1,5 korda, kui heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit supelrannale, või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu; ning 1,2 korda, kui vett juhitakse merre süvamerelaskme kaudu. Kui on võimalik rakendada mitut suurendamise tegurit, rakendatakse neist kõige suuremat.

Lisaks makstakse saastetasu, kui ärajuhitava vee pH on suurem kui 9,0 või väiksem kui 6,0 kuni 0,19 eurot igas kuupmeetris vees väärtust 9,0 ületava või väärtusest 6,0 väiksema pH ühikukümnendiku kohta. Kui väljalaskme kaudu suublasse juhitavat vett iseloomustavad näitajad vastavad veeloas sätestatule ja aruandlus on esitatud õigeaegselt, vähendatakse saastetasumäärasid kaks korda.

Saastetasu rakendatakse ka jäätmete kõrvaldamisel jäätmeseaduse tähenduses. Saastetasumäärad jäätmetonni kohta jäätmete kõrvaldamisel on järgmised:

• ohtlikud jäätmed – alates 01.07.2024 – 35,81 eurot, alates 01.01.2025 – 42,97 eurot, alates 01.01.2026 – 51,56 eurot, alates 01.01.2027 – 61,88 eurot;
• tavajäätmed (v.a erandid) – 90 eurot;
• asbesti sisaldavad ehitusmaterjalide jäätmed – 0,63 eurot;
• põlevkivi lend- ja koldetuhk, põlevkivi poolkoks ning tsemendi tootmisel tekkivad ohtlikke aineid sisaldavad või aluselised tahked gaasipuhastusjäätmed – alates 01.07.2024 – 3,69 eurot, alates 01.01.2025 – 4,09 eurot, alates 01.01.2026 – 4,54 eurot, alates 01.01.2027 – 5,04 eurot;
• põlevkivi aheraine, sealhulgas rikastusjäätmed – alates 01.07.2024 – 1,47 eurot, alates 01.01.2025 – 1,64 eurot, alates 01.01.2026 – 1,84 eurot, alates 01.01.2027 – 2,06 eurot.

Saastetasu rakendatakse ka siis, kui energiakasutuse otstarbel põletatakse tavajäätmeid, välja arvatud puidujäätmeid. Jäätmete energiakasutuse saastetasumäärad jäätmetonni kohta on järgmised: segaolmejäätmed – 60 eurot; tavajäätmed (välja arvatud puidujäätmed ja segaolmejäätmed) – 40 eurot.

Keskkonnatasude kõrgendatud määrad rikkumiste korral

Keskkonnatasusid arvestatakse kõrgendatud määra järgi, kui saasteaineid heidetakse välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse lubatust suuremas koguses või kontsentratsioonis, kui jäätmeid kõrvaldatakse või põletatakse energiakasutuse otstarbel lubatust suuremas koguses või ilma loata, kui saasteaineid heidetakse merevette või viiakse keskkonda transportimise käigus, või kui loodusvara kasutatakse lubatust suuremas mahus või ilma loata.

Saasteainete väljutamisel paiksest heiteallikast välisõhku lubatust suuremas koguses kõrgendatakse saastetasumäärasid:

• viis korda peenosakeste ja süsinikoksiidi puhul;
• 10 korda vääveldioksiidi, lämmastikoksiidi, ammoniaagi, lenduvate orgaaniliste ühendite, merkaptaanide, vesiniksulfiidi ja süsinikdioksiidi puhul;
• 100 korda raskmetallide ja nende ühendite puhul.

Saasteainete väljutamisel veekogusse, põhjavette või pinnasesse lubatust suuremas koguses või kontsentratsioonis kõrgendatakse saastetasumäärasid 10 korda tavapäraste saasteainete puhul ning 100 korda muude ohtlike ainete puhul. Üldlämmastikuks ümberarvestatud ülenormatiivse väetisekoguse kasutamise eest ja väetiste, sõnniku ning silomahla kasutamise nõuete eiramisel tuleb maksta kogu väetisekoguse eest 10-kordse üldlämmastiku saastetasumäära järgi.

Jäätmete kõrvaldamisel keskkonnaloas lubatust suuremas koguses kõrgendatakse saastetasumäärasid viis korda ohtlike jäätmete, tavajäätmete, põlevkivituha, poolkoksi ja aheraine puhul ning 500 korda asbesti sisaldavate ehitusmaterjalide jäätmete puhul. Jäätmete energiakasutusel lubatust suuremas koguses kõrgendatakse saastetasumäärasid viis korda.

Saasteainete väljutamisel keskkonda, jäätmete kõrvaldamisel ja energiakasutusel ilma loata kõrgendatakse saastetasumäärasid järgmiselt:

• välisõhku väljutamisel: 10 korda peenosakeste ja süsinikoksiidi puhul, 20 korda vääveldioksiidi, lämmastikoksiidi, ammoniaagi, lenduvate orgaaniliste ühendite, merkaptaanide, vesiniksulfiidi ja süsinikdioksiidi puhul ning 200 korda raskmetallide puhul;
• veekogusse, põhjavette või pinnasesse väljutamisel: 15 korda tavapäraste saasteainete puhul ning 1000 korda muude ohtlike ainete puhul;
• jäätmete kõrvaldamisel ilma loata: 10 korda ohtlike jäätmete, tavajäätmete, põlevkivituha ja aheraine puhul ning 1000 korda asbesti sisaldavate ehitusmaterjalide jäätmete puhul;
• jäätmete energiakasutusel ilma loata: 10 korda.

Nafta, naftasaaduste, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaaduste merevette väljutamisel rakendatakse saastetasu 50-kordset määra. Jäätmete merevette viimisel rakendatakse ilma loata kõrvaldamise saastetasumäärasid. Saasteainete väljutamisel või jäätmete viimisel keskkonda kemikaalide või jäätmete transportimise ajal rakendatakse ilma loata väljutamise kõrgendatud saastetasumäärasid.

Viiekordset vee erikasutusõiguse tasumäära rakendatakse veeloata võetud vee eest ning veeloaga lubatud kogusest rohkem võetud vee eest. Maavara kaevandamisel rakendatakse viiekordset tasumäära loata kaevandatud maavara koguse eest, loaga lubatust suurema kaevandatud maavara koguse eest ning kaasneva maavara kaevandamata jäetud koguse eest.

Keskkonnahäiringu hüvitamise tasu ja tuuleenergia

Keskkonnahäiringu hüvitamise tasu makstakse keskkonnahäiringu tekitamisel seaduses sätestatud juhul. Keskkonnahäiringu hüvitamise tasu on tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu, mida maksab tuuleelektrijaama valdaja alates tuuleelektrijaama ehitamise alustamisest kuni selle asukohast eemaldamiseni. Tuuleelektrijaam on tuule kineetilist energiat elektrienergiaks muundav tootmisseade, mille kõrgus on vähemalt 30 meetrit maa- või merepinnast.

Maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu määratakse vahemikus 0,7 kuni 1 protsenti järgmise kahe näitaja korrutisest: tuuleelektrijaama kvartalis toodetud elektrienergia kogus megavatt-tundides (kuid mitte vähem kui 70 protsenti tuuleelektrijaama nimivõimsusest korrutatuna 750-ga) ning vastava kvartali Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetiline keskmine börsihind. Tasu määra kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu määrusega. Kui määra ei ole kehtestatud, rakendatakse tasu madalamat võimalikku määra (0,7%).

Meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu koosneb meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu määrast ja kalandusettevõtja hüvitisest. Meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu määr on 0,5 protsenti järgmise kahe näitaja korrutisest: tuuleelektrijaama kvartalis toodetud elektrienergia kogus megavatt-tundides (kuid mitte vähem kui 70 protsenti tuuleelektrijaama nimivõimsusest korrutatuna 1000-ga) ning vastava kvartali Eesti hinnapiirkonna börsihind. Kalandusettevõtja hüvitise suurus tuuleelektrijaama kohta on kümme protsenti meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust.

Ajavahemikul ehitamise alustamise päevalst kuni võrguga sünkroniseerimisele eelneva päevani makstakse tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kümme protsenti arvutatud tasust. Sünkroniseerimise päevast kuni kasutusloa andmise päevani makstakse tasu 70 protsenti arvutatud tasust.

Maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust 50 protsenti maksab kohaliku omavalitsuse üksus maismaa tuulepargi mõjualas asuvate eluruumide omanikele eluruumi kohta võrdselt tasu, kui eluruum on füüsilise isiku omand ja tema rahvastikuregistrijärgne elukoht. Mõjuala ulatub kuni 250 meetri kõrguse tuuleelektrijaama puhul kahe kilomeetri ja kõrgema puhul kolme kilomeetri kauguseni. Elukohaga seotud tasu maksimaalne suurus ühe eluruumi kohta on kalendriaasta vastava aasta kuue kuu Eesti töötasu alammäär. Kalandusettevõtjal on tõendatud juhul meres paikneva tuuleelektrijaama mõjualas kalasaagi vähenemisel õigus saada hüvitist riigile laekunud meres paikneva tuuleelektrijaama tasu arvelt.

Keskkonnatasude arvutamine, deklareerimine ja menetlus

Keskkonnatasu arvutamise kohustus on keskkonnatasu maksjal, välja arvatud kalapüügiõiguse tasu, jahipidamisõiguse tasu ja raadamisõiguse tasu puhul. Keskkonnatasud arvutatakse keskkonnakasutuse toimumise kvartali (aruandekvartali) kohta. Tasumisele kuuluv keskkonnatasu summa ümardatakse sendi täpsusega.

Tasustatav maavara kogus arvutatakse maapõueseaduse kohaselt, turbakogus kaevandatud turbakoguse järgi ning vee kogus veearvesti näidiku või tunnustatud metoodika alusel. Saastetasu arvutatakse saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse väljutamise, energiakasutuse otstarbel põletamisse suunatud või kõrvaldatud jäätmete mõõdetud või arvutatud koguste järgi paiksete heiteallikate, väljalaskude või jäätmekäitluskohtade kaupa.

Saastetasu, keskkonnahäiringu hüvitamise tasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu suhtes rakendatakse maksukorralduse seaduses maksu ja maksumaksja kohta sätestatut. Maksu- ja Tolliamet täidab kõiki maksukorralduse seadusest tulenevaid maksuhalduri ülesandeid, välja arvatud neid, mis on antud Keskkonnaameti pädevusse. Keskkonnaamet täidab maksuhalduri ülesandeid arvutuse kontrollimisel, tasumisele kuuluva keskkonnatasu arvutamisel ja määramisel ning tal on õigus kohaldada sunnivahendeid ja teha kontrollmõõtmisi ning võtta proove.

Keskkonnatasu deklaratsioon saadetakse posti teel, elektroonilisel andmekandjal, elektroonilist andmesidet kasutades või keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu deklaratsioon esitatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu. Keskkonnatasu deklaratsiooni alusel tasumisele kuuluv summa kantakse üle Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole.

Keskkonnaametil ja kutselise kalapüügi korral Põllumajandus- ja Toiduametil on õigus keskkonnatasu maksja taotlusel ajatada tema keskkonnatasu võla tasumine. Otsus tehakse 20 päeva jooksul. Võla ajatamise korral on õigus nõuda tagatist. Kui keskkonnatasu maksja ei täida ajakava või ei tasu jooksvat tasu, on õigus ajatamise otsus kehtetuks tunnistada. Kui kalapüügiõiguse tasu maksja ei ole tasunud tähtajaks, on ta kohustatud maksma intressi maksukorralduse seaduses sätestatud ulatuses.

Keskkonnatasude tagastamine ja saastetasu asendamine

Makstud jahipidamisõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasu ja raadamisõiguse tasu tagastatakse seaduses sätestatud korras. Makstud saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu, keskkonnahäiringu hüvitamise tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu tagastab Maksu- ja Tolliamet maksukorralduse seaduses sätestatud korras.

Tasutud keskkonnatasu tagastatakse osaliselt või täielikult, kui see on tasutud ettenähtust suuremas summas, kontrollimise käigus selgub, et makstud summa on arvutatust suurem, või kui kasutajast olenemata asjaoludel vähendatakse loodusvara kasutamise mahtu. Tasutud raadamisõiguse tasu tagastatakse, kui metsateatise registreerimisest on möödunud tähtaeg või metsateatis on tunnistatud kehtetuks ja isik ei ole raadamisega alustanud või on raadanud lubatust väiksema pindala. Keskkonnatasu tagastamist on õigus taotleda kolme aasta jooksul tasumise päevast arvates (raadamisõiguse tasu puhul kahe aasta jooksul pärast metsateatise tähtaja lõppu). Otsus tehakse 20 tööpäeva jooksul.

Saastetasu maksmise kohustust võib asendada keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega, kui saasteainete heitja või jäätmete kõrvaldaja rakendab kuni kolme aasta jooksul meetmeid, mis tagavad saasteainete väljutamise või jäätmete kõrvaldamise vähendamise vähemalt 15 protsenti võrreldes eelneva aastaga, või kui võetakse kasutusele meetmed ohtlike jäätmete ohtlikkuse vähendamiseks, rajatakse nõuetele vastav ohtlike jäätmete prügila või vähendatakse ühisvoolse kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse juhitava sademevee osakaalu vähemalt 15 protsenti.

Saastetasu asendamise alus on saastetasu maksja ja valdkonna eest vastutava ministri vahel sõlmitud leping. Saastetasu asendamise ulatus ei tohi ületada keskkonnakaitsemeetmete maksumust. Saastetasu maksja esitab kvartaliaruanded Keskkonnaametile, kes teeb otsuse aruande kinnitamise kohta. Kui aruannet ei kinnitata või seda ei esitata tähtajaks, tuleb saastetasu maksta tavakorras. Lepingu ühepoolse lõpetamise korral tuleb kogu asendatud saastetasu maksta kolme kuu jooksul.

Laekunud keskkonnatasude jaotumine ja keskkonnakaitse toetamine

Maavara kaevandamisõiguse tasust kantakse 100 protsenti riigieelarvesse, kui maavara kaevandatakse avalikus veekogus, majandusvööndis või jaotamata veekogus. Muul juhul kantakse kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse konkreetsed summad kaevandatud kuupmeetri või tonni kohta vastavalt maavaraliigile (näiteks dolokivi, kruus, liiv, lubjakivi, savi, aluskorra ehituskivi, turvas, fosforiit ja põlevkivi). Kui põlevkivi kaevandamisõiguse tasu on võrdne 0,37 euroga tonni kohta või sellest suurem, kantakse 0,24 eurot tonni eest kaevandamisala kohalikule omavalitsusele, 0,08 eurot töötlemiskäitise asukoha omavalitsusele ja 0,05 eurot mäeeraldiste asukoha omavalitsustele.

Vee erikasutusõiguse tasust kantakse 100 protsenti riigieelarvesse, kui vett võetakse piiriveekogust. Muul juhul kantakse vee erikasutuse asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse konkreetsed summad 1000 kuupmeetri vee kohta vastavalt veeallikale ja kasutusotstarbele. Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardest võetud vee erikasutusõiguse tasu jaotub kohaliku omavalitsuse üksuste vahel järgmiselt: 15 protsenti Tallinna linnale, 18,75 protsenti Anija vallale, 18,75 protsenti Rae vallale, 37,5 protsenti Kose vallale, 5 protsenti Järva vallale ja 5 protsenti Paide linnale.

Riigieelarvesse kantakse kalapüügiõiguse tasu, jahipidamisõiguse tasu, raadamisõiguse tasu ning saastetasu (välja arvatud põlevkivituha kõrvaldamise saastetasu osa, millest 0,08 eurot tonni kohta kantakse kõrvaldamise asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse).

Kliimaministeerium korraldab keskkonnakaitse valdkonna toetusprogrammi (keskkonnaprogrammi) elluviimist riigieelarvest eraldatud vahenditest riigi sihtasutuse kaudu. Keskkonnaprogrammi elluviimiseks eraldatakse aastas summa, mille suurus vastab vähemalt vee erikasutusõiguse tasudest riigieelarvesse laekunud rahalisele mahule. Lisaks eraldatakse keskkonnaprogrammi elluviimiseks Ida-Viru maakonna kohalike omavalitsuste toetamiseks summa, mis vastab vähemalt 0,35 eurole põlevkivituha, poolkoksi ja tsemenditootmise tahkete gaasipuhastusjäätmete kõrvaldatud tonni kohta.

Täiendavalt loetakse keskkonnatasuks pakendiaktsiisi seaduse alusel riigieelarvesse laekuvast rahast 50 protsenti, keskkonnale tekitatud kahju hüvitis ning eripüügi kala müügist saadud raha. Maakasutussektoris talletatud süsinikuvaru säilitamiseks ja säästvaks majandamiseks vajalikku tegevust rahastatakse Kliimaministeeriumimi eelarvest vähemalt ulatuses, mis vastab raadamisõiguse tasudest riigieelarvesse laekunud rahalisele mahule.

Keskkonnakaitse valdkondade rahastamiseks esitatud projektitaotlused peavad vastama üldistele alustele, sealhulgas projekti positiivse keskkonnamõju ulatuslikkusele ja kooskõlale tegevus- ja arengukavadega. Toetus tuleb tagastada 60 kalendripäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisest arvates. Kui toetust ei tagastata tähtajaks, tuleb maksta viivist 0,06 protsenti viivitatud kalendripäeva eest. Keskkonnatasu määramise kohta võib esitada vaide valdkonna eest vastutavale ministrile, kes lahendab selle 30 tööpäeva jooksul.

Kokkuvõte

Keskkonnatasude seadus reguleerib terviklikult keskkonna kasutusõiguse tasusid, saastetasusid ja keskkonnahäiringu hüvitamise tasusid Eestis. Seadus sätestab selged alused loodusvarade, nagu maavarade, vee, metsa, kala ja ulukite kasutamise maksustamiseks ning kehtestab progresseeruvad saastetasumäärad välisõhu, veekogude ja pinnase kaitsmiseks ning jäätmete kõrvaldamise ja energiakasutuse suunamiseks. Rikkumiste ja loata tegevuse puhul rakendatakse rangeid kõrgendatud tasumäärasid. Seadus tagab kogutud vahendite sihipärase jaotamise riigieelarve ja kohalike omavalitsuste vahel ning suunab olulise osa tuludest keskkonnaprogrammide, süsinikuvaru säilitamise ja kohalike mõjude leevendamise toetamiseks.

Vaata õigusakti Riigi Teatajas