Keskkonnatasude seaduse põhjalik selgitus: tasude süsteem, määrad ja rakenduspõhimõtted

Käesolev artikkel pakub üksikasjaliku ja praktilise ülevaate keskkonnatasude seadusest (KeTS), mis sätestab keskkonna kasutusõiguse tasude määramise alused, saastetasumäärad ning laekunud vahendite kasutamise korra. Juhendis käsitletakse põhjalikult kõiki kohustusi, erandeid ja menetlusreegleid, mis kehtivad uue redaktsiooni kohaselt alates 1. juulist 2026.

Seaduse reguleerimisala ja keskkonnatasude olemus

Keskkonnatasude seadus sätestab keskkonna kasutusõiguse tasu, sealhulgas loodusvara kasutusõiguse tasu ja keskkonnahäiringu hüvitamise tasu määramise alused, saastetasumäärad, nende arvutamise ja tasumise korra ning keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamise alused ja sihtotstarbe. Seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

Keskkonnatasude kehtestamisel ja rakendamisel lähtutakse keskkonnakaitse vajadusest, riigi majanduslikust ja sotsiaalsest olukorrast ning seaduses sätestatud juhul ka tasustatavast loodusvarast loodavast väärtusest ja riigi tulu teenimise eesmärgist, tekitatavast keskkonnahäiringust ning keskkonnakasutuse eesmärgist ja viisist. Keskkonnatasu on keskkonna kasutusõiguse hind.

Keskkonnakasutus seaduse tähenduses hõlmab järgmisi tegevusi:

• maavara kaevandamine;
• veevõtt;
• kalapüük;
• jahipidamine;
• saasteainete väljutamine välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse;
• jäätmete kõrvaldamine ladestamise teel prügilasse või muude toimingute abil, mille tulemuseks on jäätmete keskkonda viimine;
• jäätmete põletamine energia saamise otstarbel ehk jäätmete energiakasutus;
• tuuleenergiast elektrienergia tootmine;
• raadamine.

Keskkonnatasude rakendamise eesmärk on vältida või vähendada keskkonnakasutusega seotud võimalikku kahju, suunata loodusvara ja jäätmeid tõhusamalt kasutama, hüvitada keskkonnahäiringut ning teenida riigile tulu loodusvara kasutada andmisest. Keskkonnatasudest saadav raha jaotatakse seadusega sätestatud ulatuses riigieelarve ja keskkonnakasutuse asukoha või muul alusel määratud kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete vahel.

Keskkonnatasu maksmise kohustus, luba ja vabastused

Keskkonnatasu maksab isik, kes on saanud keskkonnaloaga või seadusega sätestatud muul alusel õiguse eemaldada looduslikust seisundist loodusvara, väljutada keskkonda saasteaineid, põletada jäätmeid energiakasutuse otstarbel või kõrvaldada jäätmeid või on teinud seda vastavat õigust omamata. Keskkonnaluba seaduse tähenduses on keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kohane keskkonnaluba, kaevise tarbimise või võõrandamise luba, keskkonnakompleksluba, kalapüügiluba, kalastuskaart, jahipidamisõiguse tasu maksmist tõendav dokument, tuuleelektrijaama ehitamise alustamise teatis ja kasutusluba ning raadamiseks esitatud metsateatis.

Keskkonnatasu maksmise kohustus ei laiene isikule, kelle keskkonnakasutuse ulatus ei nõua keskkonnaloa olemasolu. Kui isik kasutab loodusvara, heidab keskkonda saasteaineid, põletab jäätmeid või kõrvaldab jäätmeid keskkonnaloas lubatust suuremas koguses, loa omamise nõuet eirates või keelatud kohas, maksab ta keskkonnatasu kõrgendatud määra järgi.

Kui saasteaineid heidetakse keskkonda või jäätmeid kõrvaldatakse kütuseterminalist, mootorsõidukilt, ujuvvahendilt, lennukilt või rongilt selleks mitteettenähtud kohas, sõltumata saasteainete keskkonda väljutamise või jäätmete kõrvaldamise põhjusest, maksab saastetasu kütuseterminali omanik või mootorsõiduki, ujuvvahendi, lennuki või rongi otsene valdaja.

Keskkonnatasu ei võeta, kui loodusvara kasutamine, saasteainete väljutamine keskkonda, jäätmete energiakasutus või kõrvaldamine keskkonnaloata või lubatust suuremas koguses toimub järgmistel asjaoludel:

• tekitatud kahjustusest veelgi suurema kahju ärahoidmiseks;
• inimohvreid põhjustada võiva õnnetuse ärahoidmiseks;
• loodusõnnetuse toimel või loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks.

Samuti ei võeta keskkonnatasu, kui põhjavee ümberjuhtimine on vältimatu õiguslikul alusel ehitatud ehitise kaitseks, välja arvatud korrastamata kaevandus ja karjäär. Nendel juhtudel teeb keskkonnatasu maksmisest vabastamise otsuse valdkonna eest vastutav minister keskkonnatasu maksja põhjendatud taotluse alusel.

Loodusvara kasutusõiguse tasud: raadamine, maavarad ja vesi

Loodusvara kasutusõiguse tasu jaguneb raadamisõiguse tasuks, maavara kaevandamisõiguse tasuks, vee erikasutusõiguse tasuks, kalapüügiõiguse tasuks ja jahipidamisõiguse tasuks. Tasumäärade kehtestamisel arvestatakse loodusvarade seisundit, kasutuskohta, kvaliteeti, defitsiitsust, kasutusviisi keskkonnaohtlikkust ning muude loodusvarade kaitse vajadust.

Raadamisõiguse tasu makstakse õiguse eest teha metsamaal raadamist. Tasu maksab metsateatise esitaja või asjaomane valitsusasutus/eraõiguslik juriidiline isik riigikaitseliste ehitiste puhul. Raadamisõiguse tasu alammäär raadatava metsamaa hektari kohta on 4000 eurot ja ülemmäär 8000 eurot. Raadatava ala suuruse arvestamisel on pindala mõõtmistäpsuseks 0,1 hektarit. Raadamisõiguse tasu ei nõuta, kui raadatakse metsaseaduses sätestatud eesmärkidel, rekonstrueeritakse maaparandussüsteeme, hooldatakse olemasolevaid trasse, raadatakse alal, mis on väiksem kui 0,1 hektarit, või taastatakse elupaiku ja soode veerežiimi.

Maavara kaevandamisõiguse tasu makstakse riigile kuuluva maavara kaevandamise, kasutamise või kasutuskõlbmatuks muutmise eest. Tasumäärad kehtestab Vabariigi Valitsus tonni või kuupmeetri kohta järgmistes alam- ja ülemmäärade vahemikes:

• dolokivi – 0,76 ja 5,24 eurot kuupmeetri eest;
• fosforiit – 1,53 ja 3,19 eurot tonni eest;
• aluskorra ehituskivi – 1,27 ja 2,57 eurot kuupmeetri eest;
• kruus – 0,57 ja 3,38 eurot kuupmeetri eest;
• liiv – 0,25 ja 3,19 eurot kuupmeetri eest;
• lubjakivi – 0,83 ja 5,11 eurot kuupmeetri eest;
• põlevkivi – 0,275 ja 13 eurot tonni eest;
• savi – 0,51 ja 1,91 eurot kuupmeetri eest;
• turvas – 0,29 ja 2,87 eurot tonni eest.

Liiva ja kruusa kaevandamise korral maismaal allpool põhjavee taset seda taset alandamata rakendatakse kaevandamisõiguse tasu arvutamisel koefitsienti 0,5. Turba kaevandamisõiguse tasumäärad kehtivad arvestusliku turba kohta niiskusesisaldusega 40 protsenti. Energeetilised maavarad on põlevkivi ja hästilagunenud turvas, mille tasumäära kehtestamisel lähtutakse toodetavast lisandväärtusest.

Vee erikasutusõiguse tasu makstakse õiguse eest võtta veekogust või põhjaveekihist vett erikasutuse korras. Tasu ei nõuta, kui vett võetakse vee-energia saamiseks, põllumajandusmaa niisutamiseks või vesiviljeluse tarbeks. Ühe kuupmeetri veevõtu erikasutusõiguse tasu alam- ja ülemmäärad eurodes tuhande kuupmeetri eest on järgmised:

• pinnavesi – 14,65 ja 38,34 eurot;
• pinnavesi jahutusveena – 1,55 ja 7,66 eurot;
• kvaternaari põhjaveekihi vesi – 30,65 ja 70,30 eurot;
• devoni kuni ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekihtide vesi – 40,90 ja 95,86 eurot;
• kambriumi-vendi põhjaveekihi vesi – 44,70 ja 102,25 eurot;
• kambriumi-vendi põhjaveekihi joogivee kvaliteediga vee kasutamine tehnoloogiaotstarbel – 82,40 ja 191,70 eurot;
• joogiks kasutatav mineraalvesi – 1469 ja 2300,81 eurot;
• ravivannimineraalvesi – 146,90 ja 230,08 eurot;
• karjääridest väljapumbatav vesi – 9,58 ja 63,91 eurot;
• kaevandustest väljapumbatav vesi – 25,56 ja 77,84 eurot.

Kalapüügi- ja jahipidamisõiguse tasud

Kalapüügiõiguse tasu makstakse õiguse eest püüda kala ja koguda veetaimi Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all olevatest veekogudest või väljaspool seda, kui püügiõiguse on andnud või garanteerinud Eesti Vabariik. Tasu ei võeta eripüügi eest (välja arvatud sugukalade püük ärilisel eesmärgil), kutselise püügi eest, kui püügivõimalusi pole taganud Eesti, ning harrastuspüügi eest eelkooliealistelt lastelt, alla 16-aastastelt õpilastelt, pensionäridelt, represseeritutelt ja puudega isikutelt (välja arvatud kalastuskaardi alusel).

Kalapüügiõiguse tasu piirmäärad on järgmised:

• kutselise kalapüügi korral kuni neli protsenti eelneva aasta keskmisest väljapüütud kalakoguse harilikust väärtusest, kuid mitte vähem kui 10 eurot (silmutorbiku puhul mitte vähem kui 1,2 eurot);
• aastas ühe püügipäeva eest 126 kuni 320 eurot, väljapüütava kala tonni eest 2,5 kuni 120 eurot, püügivahendi eest 10 kuni 500 eurot (silmutorbiku eest 1,2 kuni 3 eurot, angerja püügivahendi eest kuni 1000 eurot, Peipsi järve põhjanooda eest 1300 kuni 5000 eurot);
• eripüügi korral isendi või kilogrammi kohta 0,12 kuni 10 eurot;
• harrastuskalapüügi korral 0,06 kuni 13 eurot ööpäevas (vähinata või vähimõrraga 2 kuni 13 eurot ühe püügivahendi kohta ööpäevas).

Siseveekogudel, kus riik teeb kulutusi angerjavaru taastootmiseks, määratakse püügiõiguse tasu püügivahendi kohta, võttes arvesse 60–100 protsenti angerja taastootmiseks eelneva seitse kuni kaksteist aastat tehtud keskmistest kulutustest. Jahipidamisõiguse tasu alammäär on 10 eurot ja ülemmäär 25 eurot aastas, ning selle täpse suuruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

Saastetasu rakendamine ja määrad välisõhu, vee ja jäätmete puhul

Saastetasu rakendatakse, kui saasteaineid heidetakse välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või kõrvaldatakse jäätmeid või põletatakse neid energiakasutuse otstarbel. Saastetasu ei rakendata koguste eest, mille jaoks luba ei nõuta.

Saastetasumäärad saasteaine tonni kohta saasteainete väljutamisel välisõhku on aastate lõikes järgmised:

• vääveldioksiid (SO2) või muud anorgaanilised väävliühendid: alates 2024. aasta 1. juulist 160,01 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist 176,01 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist 193,61 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist 212,97 eurot;
• lämmastikoksiid (NOx) või muud anorgaanilised lämmastikuühendid ning ammoniaak (NH3): alates 2024. aasta 1. juulist 140,67 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist 161,77 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist 186,03 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist 213,94 eurot;
• peenosakesed (PM10): alates 2024. aasta 1. juulist 168,08 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist 193,30 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist 222,29 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist 255,63 eurot;
• raskmetallid ja niiden ühendid: alates 2024. aasta 1. juulist 1405,80 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist 1546,38 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist 1701,02 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist 1871,12 eurot;
• merkaptaanid: alates 2024. aasta 1. juulist 33 374,25 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist 35 042,96 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist 36 795,11 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist 38 634,87 eurot;
• süsinikdioksiid (CO2): alates 2024. aasta 1. juulist 25 eurot tonni kohta. Saastetasu ei nõuta soojusettevõtjatelt, kelle käitis kuulub Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi.

Saastetasumäärad saasteaine ühe tonni väljutamisel veekogusse, põhjavette või pinnasesse on järgmised:

• orgaanilised ained (BHT7): alates 2024. aasta 1. juulist 1579 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist 1736 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist 1910 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist 2101 eurot;
• fosforiühendid (Püld): alates 2024. aasta 1. juulist 13 816 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist 15 889 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist 18 272 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist 21 013 eurot;
• lämmastikuühendid (Nüld): alates 2024. aasta 1. juulist 3250 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist 3737 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist 4298 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist 4943 eurot;
• ühealuselised fenoolid: alates 2024. aasta 1. juulist 27 975 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist 32 171 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist 36 997 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist 42 546 eurot;
• muud ohtlikud ained veeseaduse tähenduses: alates 2024. aasta 1. juulist 24 214 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist 27 847 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist 32 024 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist 36 827 eurot.

Veereostuse saastetasumäärasid suurendatakse 2,5 korda, kui saasteaineid heidetakse kaitsmata põhjaveega pinnasesse, ja 1,5 korda, kui heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või meri/piiriveekogu on lõheliste või karpkalaliste elupaik. Kui veeloaga määratud reostusnäitajad on piirväärtustest väiksemad ja aruandlus esitatud õigeaegselt, vähendatakse saastetasumäärasid kaks korda.

Saastetasumäärad jäätmete kõrvaldamisel tonni kohta on järgmised:

• ohtlikud jäätmed: alates 2024. aasta 1. juulist 35,81 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist 42,97 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist 51,56 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist 61,88 eurot;
• tavajäätmed: 90 eurot tonni kohta;
• asbesti sisaldavad ehitusmaterjalide jäätmed: 0,63 eurot tonni kohta;
• põlevkivi lend- ja koldetuhk, poolkoks ning tsemendi tootmise gaasipuhastusjäätmed: alates 2024. aasta 1. juulist 3,69 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist 4,09 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist 4,54 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist 5,04 eurot;
• põlevkivi aheraine ja rikastusjäätmed: alates 2024. aasta 1. juulist 1,47 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist 1,64 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist 1,84 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist 2,06 eurot.

Jäätmete energiakasutuse saastetasumäärad segaolmejäätmete põletamisel on 60 eurot tonni kohta ja muude tavajäätmete (välja arvatud puidujäätmed) põletamisel 40 eurot tonni kohta.

Keskkonnahäiringu hüvitamine ja tuuleenergia tootmise tasu

Keskkonnahäiringu hüvitamise tasu makstakse keskkonnahäiringu tekitamisel ja selleks on tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu. Seda tasu maksab tuuleelektrijaama valdaja alates ehituse alustamisest kuni jaama eemaldamiseni. Tuuleelektrijaam on seade, mille kõrgus on vähemalt 30 meetrit maa- või merepinnast.

Maismaal paikneva tuuleelektrijaama tasu määratakse vahemikus 0,7 kuni 1 protsenti toodetud elektrienergia koguse (kuid mitte vähem kui 70% nimivõimsusest korrutatuna 750-ga) ja vastava kvartali Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetilise keskmise börsihinna korrutisest. Tasumäära kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu. Kui määra pole kehtestatud, rakendatakse madalaimat võimalikku määra (0,7%).

Meres paikneva tuuleelektrijaama tasu määr on 0,5 protsenti toodetud elektrienergia koguse (kuid mitte vähem kui 70% nimivõimsusest korrutatuna 1000-ga) ja kvartali keskmise börsihinna korrutisest. Lisaks makstakse kalandusettevõtja hüvitist, mis on 10 protsenti meres paikneva tuuleelektrijaama tasust.

Tasu makstakse vähendatud määras järgmistel perioodidel:

• ehituse alustamisest kuni võrguga sünkroniseerimisele eelneva päevani – 10 protsenti arvutatud tasust;
• võrguga sünkroniseerimise päevast kuni kasutusloa andmise päevani – 70 protsenti arvutatud tasust.

Maismaapargi laekunud tasust 50 protsenti maksab kohalik omavalitsus tuulepargi mõjualas (2-3 km raadiuses) asuvate eluruumide omanikele, kes on seal registreeritud. Maksimaalne suurus eluruumi kohta aastas on kuue kuu Eesti töötasu alammäär.

Keskkonnatasude kõrgendatud määrad rikkumiste korral

Keskkonnatasusid arvestatakse kõrgendatud määra järgi, kui saasteaineid või jäätmeid viiakse keskkonda lubatust suuremas koguses, ilma loata või keelatud viisil. Saasteainete väljutamisel paiksest heiteallikast välisõhku lubatust suuremas koguses kõrgendatakse saastetasumäärasid järgmiselt:

• viis korda peenosakeste (PM10) ja süsinikoksiidi (CO) puhul;
• 10 korda vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, ammoniaagi, lenduvate orgaaniliste ühendite, vesiniksulfiidi ja süsinikdioksiidi puhul;
• 100 korda raskmetallide ja nende ühendite puhul.

Saasteainete väljutamisel veekogusse, põhjavette või pinnasesse lubatust suuremas koguses või kontsentratsioonis kõrgendatakse määrasid 10 korda (tavaliste saasteainete puhul) või 100 korda (ohtlike ainete puhul). Üldlämmastikuks ümberarvestatud ülenormatiivse väetisekoguse kasutamise eest või väetiste kasutamise nõuete eiramise korral tuleb maksta kogu väetisekoguse eest 10-kordse määra järgi.

Jäätmete kõrvaldamisel lubatust suuremas koguses kõrgendatakse määrasid viis korda (tavajäätmete, ohtlike jäätmete ja põlevkivituha puhul) ning 500 korda asbesti sisaldavate ehitusmaterjalide jäätmete puhul. Jäätmete energiakasutusel lubatust suuremas koguses kõrgendatakse määrasid viis korda.

Ilma loata tegutsemisel on kõrgendatud määrad veelgi rangemad:

• välisõhu saasteainete puhul 10, 20 või 200 korda;
• veesaasteainete puhul 15 korda või ohtlike ainete puhul 1000 korda;
• jäätmete kõrvaldamisel ilma loata 10 korda või asbesti puhul 1000 korda;
• jäätmete energiakasutusel ilma loata 10 korda.

Nafta ja naftasaaduste merevette väljutamisel rakendatakse saastetasu 50-kordset määra. Viiekordset vee erikasutusõiguse tasumäära rakendatakse veoloata võetud vee või lubatust rohkem võetud vee eest. Maavara kaevandamisel rakendatakse viiekordset tasumäära loata kaevandatud, lubatust suurema kaevandatud või kaasneva maavara kaevandamata jäetud koguse eest.

Deklareerimine, maksmine, võlgade ajatamine ja tagastamine

Keskkonnatasu arvutatakse keskkonnakasutuse toimumise kvartali (aruandekvartali) kohta. Deklaratsioon esitatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi või muu kanali kaudu hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu deklaratsioon esitatakse alati keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu. Tasumisele kuuluvad summad kantakse Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole.

Keskkonnaametil (kalapüügiõiguse tasu korral) ja Põllumajandus- ja Toiduametil (kutselise kalapüügi korral) on õigus maksja taotlusel ajatada keskkonnatasu võla tasumine. Saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu, keskkonnahäiringu hüvitamise tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu võla tasumise ajatamise otsustab Maksu- ja Tolliamet maksukorralduse seaduses sätestatud korras. Ajatamise taotlus vaadatakse läbi 20 päeva jooksul ja ametil on õigus nõuda tagatist.

Tasutud keskkonnatasu tagastatakse osaliselt või täielikult, kui see on tasutud ettenähtust suuremas summas, kontrolli käigus selgub enammakse või vähendatakse kasutajast olenemata asjaoludel loodusvara kasutamise mahtu. Raadamisõiguse tasu tagastatakse, kui metsateatise registreerimisest on möödunud tähtaeg või teatis on tunnistatud kehtetuks ning isik ei ole raadamisega alustanud või on raadanud lubatust väiksema pindala. Tagastamist saab taotleda kolme aasta jooksul tasumise päevast arvates (raadamisõiguse tasu puhul kahe aasta jooksul pärast metsateatise tähtaja lõppu).

Saastetasu asendamine keskkonnakaitsemeetmetega

Saastetasu maksmise kohustuse võib valdkonna eest vastutav minister asendada keskkonnakahjustusi vältivate või vähendavate abinõude rahastamise kohustusega. Asendamine on võimalik, kui saastetasu maksja rakendab kuni kolme aasta jooksul meetmeid, mis tagavad saasteainete väljutamise või jäätmete kõrvaldamise vähendamise vähemalt 15 protsenti võrreldes meetmete rakendamisele eelnenud aastaga.

Asendamise aluseks on saastetasu maksja ja ministri vahel sõlmitud saastetasu asendamise leping. Taotlusele tuleb lisada keskkonnakaitsemeetmete rakendamise projekt ja sellest tulenev saastetasu prognoos. Projekt peab sisaldama meetmete tehnilisi ja majanduslikke näitajaid ning ajakava kvartalite kaupa.

Saastetasu maksja esitab keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruande ning tehtud kulutusi tõendavad dokumendid Keskkonnaametile aruandekvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks. Kui Keskkonnaamet aruande kinnitab, esitab maksja deklaratsiooni, milles on arvestatud saastetasu asendamist. Kui aruannet ei kinnitata või seda ei esitata tähtajaks, tuleb saastetasu maksta täies ulatuses.

Kui leping ühepoolselt lõpetatakse (näiteks kohustuste rikkumise või aruande esitamata jätmise tõttu), tuleb kogu lepinguga asendatud saastetasu maksta kolme kuu jooksul lepingu lõpetamise päevast arvates.

Laekunud tasude jaotumine ja keskkonnakaitse toetamine

Laekunud keskkonnatasud jaotatakse riigieelarve ja kohalike omavalitsuste vahel. Maavara kaevandamisõiguse tasust kantakse 100 protsenti riigieelarvesse, kui maavara kaevandatakse avalikus veekogus või majandusvööndis. Muudel juhtudel kantakse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse kindlad summad kaevandatud kuupmeetri või tonni kohta (näiteks dolokivi täitepinnase eest 0,234 eurot, ehituskruusa eest 2,024 eurot, ehitusliiva eest 1,296 eurot, vähelagunenud turba eest 1,368 eurot ja põlevkivi eest 0,275 eurot tonni kohta).

Vee erikasutusõiguse tasust kantakse samuti kindlad osad kohalike omavalitsuste eelarvetesse (näiteks kvaternaari põhjaveekihist võetud vee eest 31,51 eurot, kambriumi-vendi põhjaveekihist võetud vee eest 47,74 eurot ja joogiks kasutatava mineraalvee eest 734,50 eurot 1000 kuupmeetri kohta).

Kliimaministeerium korraldab keskkonnakaitse valdkonna toetusprogrammi (keskkonnaprogramm) elluviimist riigi sihtasutuse kaudu. Programmile eraldatakse aastas summa, mis vastab vähemalt eelnenud aastal vee erikasutusõiguse tasudest riigieelarvesse laekunud rahalisele mahule. Lisaks eraldatakse vahendeid Ida-Viru maakonna kohalikele omavalitsustele põlevkivijäätmete kõrvaldamisega seotud keskkonnamuutuste leevendamiseks (vähemalt 0,35 eurot kõrvaldatud tonni kohta).

Kui toetuse saaja rikub toetuse kasutamise tingimusi, nõutakse toetus osaliselt või täielikult tagasi. Toetus tuleb tagastada 60 kalendripäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Tähtajaks tagastamata summalt tuleb maksta viivist 0,06 protsenti iga viivitatud kalendripäeva eest.

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks on keskkonnatasude seadus terviklik õigusakt, mis reguleerib keskkonnakasutuse tasustamist Eestis alates 1. juulist 2026. Seadus kehtestab selged reeglid loodusvarade kasutusõiguse, saasteainete väljutamise ja keskkonnahäiringute hüvitamise kohta, sealhulgas tuuleenergia tootmise tasude jaotamise kohalike elanike ja omavalitsuste vahel. Rangete kõrgendatud määrade ja deklareerimiskohustuste kaudu suunatakse ettevõtjaid säästlikumale keskkonnakasutusele, võimaldades samal ajal saastetasude asendamist investeeringutega keskkonnakaitsesse. Laekunud vahendid suunatakse sihtotstarbeliselt tagasi keskkonnakaitse valdkondade toetamiseks.

Vaata õigusakti Riigi Teatajas