Alates 21.06.2024 kehtivad keskkonnatasude seaduses olulised muudatused, mis mõjutavad tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasude arvestamist ning laiendavad maksukorralduse seaduse kohaldamisala. Need muudatused toovad selgust tuuleparkide asukohtade määratlemisse, korrigeerivad andmete avaldamise eest vastutavat ministeeriumi ning lisavad keskkonnahäiringu hüvitamise tasu maksukorralduse seaduse reguleerimisalasse, pakkudes turuosalistele ja tasu maksjatele vajalikku õiguskindlust.
Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasude muudatused
Keskkonnatasude seaduse paragrahvis 21 tehti mitmeid olulisi muudatusi, mis täpsustavad tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasude arvestamist ja haldamist.
Peamised muudatused puudutavad järgmisi aspekte:
Meretuulepargi definitsiooni laiendamine (§ 21 lg 6)
Eelmises redaktsioonis määratleti meretuuleparki kui tuuleparki, mis on hoonestusloa alusel rajatud territoriaalmerre või majandusvööndisse (mida nimetatakse koos lühendiga 'meri').
Uues redaktsioonis täpsustati seda definitsiooni, lisades loetellu ka sisemere. Seega on meretuulepark uue sõnastuse kohaselt tuulepark, mis on rajatud sisemerre, territoriaalmerre või majandusvööndisse.
Börsihinna avaldamise kohustuse üleminek (§ 21 lg 5)
Varasemas redaktsioonis oli sätestatud kohustus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile avaldada kümne tööpäeva jooksul pärast kvartali lõppu oma veebilehel Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetiline keskmine börsihind.
Uue redaktsiooni kohaselt on see ülesanne üle antud Kliimaministeeriumile, kes peab nüüd vastavad andmed oma veebilehel avaldama.
Ehitusaegse tasu maksmise korra täpsustamine (§ 21)
Paragrahvis 21 muudeti ehitusaegse tasu maksmise sõnastust ja viidatud sätteid. Varasemas tekstis räägiti 'perioodist, mis algab tuuleelektrijaama ehitamise alustamise teatise esitamisele järgnevast päevast', uues tekstis aga 'ajavahemikust, mis algab... järgneval päeval'.
Lisaks täpsustati viiteid tasu arvutamise alustele. Kui varem maksti kümme protsenti kas § 213 lõike 2 alusel kehtestatud määrast maismaal või § 214 lõikes 2 sätestatud määrast meres, siis uue redaktsiooni kohaselt makstakse kümme protsenti kas § 213 lõigete 1 ja 2 alusel arvutatud maismaapargi tasust või § 214 lõigete 2 ja 4 alusel arvutatud merepargi tasust.
Maksukorralduse seaduse kohaldamise laiendamine keskkonnahäiringu hüvitamise tasule
Seaduse paragrahvis 33 tehti muudatused, millega laiendatakse maksukorralduse seaduse sätete kohaldamisala uuele tasuliigile.
Muudatused puudutavad nii tasu ennast kui ka selle maksjaid:
Maksukorralduse seaduse kohaldamine tasule (§ 33 lg 1)
Eelmises redaktsioonis rakendati maksukorralduse seaduses maksu kohta sätestatut saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu suhtes.
Uues redaktsioonis täiendati seda loetelu, lisades sinna keskkonnahäiringu hüvitamise tasu. See tähendab, et ka keskkonnahäiringu hüvitamise tasu suhtes kohaldatakse edaspidi maksukorralduse seadust.
Maksukorralduse seaduse kohaldamine tasu maksjale (§ 33 lg 2)
Analoogselt lõikega 1 muudeti ka lõiget 2, mis reguleerib maksumaksja sätete kohaldamist tasu maksjate suhtes.
Varasemas redaktsioonis kohaldati maksumaksja kohta sätestatut saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu maksja suhtes. Uues redaktsioonis lisati siia samuti keskkonnahäiringu hüvitamise tasu maksja.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tõid 21.06.2024 jõustunud keskkonnatasude seaduse muudatused kaasa täpsustused tuuleenergia tasude maksmisel ja haldamisel. Meretuulepargi definitsiooni laiendati sisemerele ning börsihinna avaldamise kohustus läks üle Kliimaministeeriumile. Samuti täpsustati ehitusaegse tasu arvutamise aluseid. Teise olulise muudatusena laiendati maksukorralduse seaduse kohaldamist ja maksumaksja regulatsiooni ka keskkonnahäiringu hüvitamise tasule ja selle maksjatele, tagades ühtse maksumenetluse kohaldamise.