Audiitortegevuse õiguslik regulatsioon: vandeaudiitorite ja siseaudiitorite kohustused ning järelevalve kord

Käesolev põhjalik ülevaade käsitleb Eestis kehtivat audiitortegevuse seadust ja selle praktilist mõju majandusarvestuse valdkonnale alates 17.01.2025. Artikkel annab detailse ja praktilise ülevaate audiitorite kutsenõuetest, kohustusliku audiitorkontrolli piirmääradest ning riikliku järelevalve ja distsiplinaarmenetluse korrast, aidates ettevõtjatel, vandeaudiitoritel ja siseaudiitoritel tagada täielik vastavus kehtivatele õigusaktidele ja standarditele.

Seaduse reguleerimisala ja audiitortegevuse üldised alused

Audiitortegevuse seadus sätestab majandusarvestusala audiitortegevuse õiguslikud alused, nõuded vandeaudiitorile, siseaudiitorile ja audiitorettevõtjale ning reguleerib nende tegevust ja vastutust. Seadus määratleb ka auditi ja ülevaatuse kohustuse, auditikomitee tegevuse alused, siseaudiitorite õiguse kutsetegevuseks, Audiitorkogu õigusliku seisundi, järelevalve teostamise alused ning audiitortegevuse registri tegevuse alused.

Seaduse kohaldamisel käsitatakse teistes seadustes kasutatud arvestusalaga seotud mõistet „audiitor” audiitorettevõtjana ning vandeaudiitori kohta sätestatut kohaldatakse ka audiitorettevõtjale, kui seadusest ei tulene teisiti. Haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

Kutsealal tegutsevad isikud ja ühendused jagunevad seaduse kohaselt järgmiselt:

• Vandeaudiitor on finantsvandeaudiitor (kellel on finantsvandeaudiitori kutse) ja kestlikkusvandeaudiitor (kellel on kestlikkusvandeaudiitori kutse).
• Avaliku sektori vandeaudiitor on vandeaudiitor, kellel on avaliku sektori vandeaudiitori kutsetase.
• Atesteeritud siseaudiitor on isik, kes on sooritanud kutseeksami siseaudiitori eriosa siseaudiitori atesteerimise alamosa ning kellele on antud siseaudiitori kutse.
• Avaliku sektori siseaudiitor on isik, kellele on antud avaliku sektori üksuse siseaudiitori või avaliku sektori ühingu siseaudiitori kutsetase.
• Audiitorettevõtja on vandeaudiitorite ühing (audiitorühing) või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev vandeaudiitor.
• Vandeaudiitorite võrgustik on struktuur, mille eesmärk on koostöö ja kasumi või kulude jagamine või mille liikmetel on ühised omanikud, kontroll- või juhtorganid, ühine kvaliteedikontroll, äristrateegia, kaubamärk või ühised kutsealased ressursid.

Kutseeksami korraldus, jaod ja nõuded taotlejale

Kutseeksamit korraldab Rahandusministeerium ja võtab vastu vähemalt viieliikmeline eksamikomisjon, kelle liikmed ja esimehe nimetab kolmeks aastaks järelevalvenõukogu. Eksam korraldatakse eesti keeles ja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kusjuures isikuandmeid kasutatakse kodeeritult. Eksamil võib kasutada küsimusi õigusaktide kohta, mis on avaldatud vähemalt kaks kuud enne eksami toimumist.

Kutseeksami jaod on järgmised:

• Raamatupidamise eriosa
• Kestlikkusarvestuse eriosa
• Vandeaudiitori eriosa
• Avaliku õiguse eriosa
• Siseaudiitori eriosa
• Tunnustamise sobivustest

Eksamineeritav peab enne avalduse esitamist omama vähemalt bakalaureusekraadi või rakenduskõrghariduse diplomit (või samaväärset kvalifikatsiooni) ning olema tasunud kutseeksamitasu. Samuti on nõutav eelnev praktiseerimine: finantsvandeaudiitori kutse taotlemisel vähemalt kolm aastat raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud aruande audiitorkontrolli tegemist vandeaudiitori juhendamisel; kestlikkusvandeaudiitori kutse taotlemisel vähemalt kaheksa kuud kestlikkusaruande audiitorkontrolli tegemist või kestlikkusteenuste osutamist; siseaudiitori kutse taotlemisel vähemalt kaks aastat tunnustatud siseaudiitori juhendamisel.

Teatud juhtudel loetakse hariduse ja praktika nõuded täidetuks ka pikaajalise kutsealase tegevuse tõendamisel:

• Finantsvandeaudiitori kutse taotleja puhul vähemalt 7-aastane või 15-aastane tegutsemine kutsealal, mis võimaldas omandada küllaldased teadmised rahanduse, õiguse ja arvestuse valdkonnas.
• Kestlikkusvandeaudiitori kutse taotleja puhul vähemalt 7-aastane või 15-aastane tegutsemine kutsealal, mis võimaldas omandada teadmised keskkonna-, sotsiaal-, ühingu üldjuhtimise, õiguse ja arvestuse valdkonnas.
• Siseaudiitori kutse või kutsetaseme taotleja puhul vähemalt 5-aastane tegutsemine kutsealal, mis võimaldas omandada teadmised rahanduse, õiguse ja sisekontrolli valdkonnas.

Kutseeksami sooritamiseks peab eksamineeritava tulemus igas jaos või alamosas olema vähemalt 60 palli (skaalal 1–100). Isiksuseomadusi hinnatakse sobivaks või mittesobivaks. Kutseeksamitasude maksimaalsed suurused on seadusega rangelt piiratud:

• Raamatupidamise eriosa: 400 eurot
• Kestlikkusarvestuse eriosa: 400 eurot
• Vandeaudiitori eriosa: 400 eurot
• Tunnustamise sobivustest: 650 eurot
• Avaliku õiguse eriosa: 150 eurot
• Siseaudiitori kutsetegevuse standardite alamosa: 150 eurot
• Avaliku sektori siseaudiitori alamosa: 900 eurot
• Siseaudiitori atesteerimise alamosa: 1300 eurot

Vandeaudiitori kutse andmine, tunnustamine ja äravõtmine

Vandeaudiitori kutse ja avaliku sektori vandeaudiitori kutsetaseme andmise otsustab järelevalvenõukogu, kes kannab vastava märke registrisse ja teavitab taotlejat viie tööpäeva jooksul. Enne tegevuse alustamist peab vandeaudiitori kutse saanud isik andma järelevalvenõukogule ametivande. Kui vannet ei anta mõjuva põhjuseta 45 päeva jooksul pärast kutse saamist, kaotab isik kutse. Allkirjastatud vande teksti säilitab Audiitorkogu.

Teise lepinguriigi või kolmanda riigi vandeaudiitori kutse samaväärsuse tunnustamise otsustab järelevalvenõukogu pärast tunnustamise sobivustesti sooritamist. Kolmanda riigi vandeaudiitor registreeritakse registris, kui ta esitab vandeaudiitori aruande kolmanda riigi äriühingu kohta, mille väärtpaberid on kaubeldavad Eesti reguleeritud turul, ning allub samaväärsele järelevalvele ja vastab nõuetele. Registreerimiskohustuse täitmata jätmisel on kolmanda riigi vandeaudiitori koostatud aruanne tühine.

Vandeaudiitori kutse äravõtmise otsustab järelevalvenõukogu vandeaudiitori avalduse alusel või oma algatusel teatud asjaolude ilmnemisel. Kutse võib ära võtta järgmistel alustel:

• Vandeaudiitori tegevuse või kutsetegevuse aluste korduv või oluline rikkumine.
• Teadvalt valeandmete esitamine kutse saamiseks, säilitamiseks, tunnustamiseks või registrikande tegemiseks.
• Seadusega vandeaudiitorile sätestatud nõuetele mittevastamine.
• Määratud ajal või ulatuses täiendava kutseeksami sooritamata jätmine.

Kui vandeaudiitori suhtes on alustatud kvaliteedikontrolli, distsiplinaarmenetlust, kaebuse menetlust, väärteomenetlust või uurimist, võib kutse äravõtmise avalduse alusel otsustada alles pärast vastava menetluse lõpetamist. Kutse äravõtmise otsusest teavitatakse viivitamata lepinguriikide pädevaid asutusi ja Euroopa audiitorite järelevalveasutuste komiteed. Isik võib kutset uuesti taotleda kolme aasta möödumisel kutse äravõtmisest, kui karistusandmed on kustutatud.

Vandeaudiitori tegevus, hoolsus, täiendusõpe ja sõltumatus

Vandeaudiitor peab järgima kutse-eetika aluseid, olema hea mainega ja usaldusväärne. Maine ja usaldusväärsus loetakse kahjustatuks, kui isiku kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus tahtliku kuriteo eest, ta on pankrotivõlgnik, tal on kehtiv ärikeeld või tema tegevus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlõpetamise viimase kolme aasta jooksul. Vandeaudiitor peab täitma oma kohustusi nõutava hoolsusega, olema objektiivne ja vältima samme, mis kahjustavad kutse mainet.

Vandeaudiitor on kohustatud osalega täiendusõppes vähemalt 120 akadeemilise tunni ulatuses kolme aasta jooksul. Kui vandeaudiitoril on korraga nii finants- kui ka kestlikkusvandeaudiitori kutse, peab ta lisaks osalema täiendusõppes 40 tunni ulatuses kolmeaastase arvestusperioodi jooksul. Täiendusõppe mahust vähemalt 40 protsenti peab olema Audiitorkogu korraldatud. Vähemalt 60 tundi tuleb täita kahe aasta jooksul arvestusperioodi algusest. Lektorina tegutsemisel arvestatakse juhendamise aega kahekordsena. Täiendusõppe kohustusest on vabastatud emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel viibijad ning üle nelja kuu töövõimetuslehel viibinud isikud.

Sõltumatuse tagamiseks peavad audiitorettevõtja ja vandeaudiitor olema sõltumatud usalduskliendist, tema tegevjuhtkonnast ja kõrgemast juhtorganist. Kui sõltumatust ähvardavad ohud, tuleb rakendada kaitsemeetmeid ja need dokumenteerida. Kui oht on liiga suur, on kutsetegevus keelatud. Samuti kehtib tegevuspiirang: vandeaudiitor ei tohi asuda usalduskliendi juhtorgani liikmeks enne ühe aasta (avaliku huvi üksuse puhul kahe aasta) möödumist viimasest aruande allkirjastamisest või teenuse osutamisest.

Kutsesaladuse hoidmise kohustus on tähtajatu ja kehtib ka pärast tegevuse lõpetamist. Saladuse hoidmise kohustuse rikkumiseks ei peeta info edastamist:

• Audiitorkogu presidendile, juhatusele ja järelevalvenõukogule nende ülesannete täitmiseks.
• Rahandusministeeriumile seadusega pandud ülesannete täitmiseks.
• Kohtule kohtumääruse või -otsuse alusel ning uurimisasutusele seoses kriminaalmenetlusega.
• Rahapesu Andmebüroole rahapesu tõkestamise seaduse alusel.
• Kliendi emaettevõtte audiitorteenuse osutajale või sama majandusaasta aruande osaks oleva eraldi aruande kontrollijale.
• Riigikontrollile ja Finantsinspektsioonile nende ülesannete täitmiseks.

Audiitorteenuste osutamine, kliendileping ja varaline vastutus

Audiitorteenused jagunevad kindlustandvateks teenusteks (audit, ülevaatus, kestlikkusaruande audiitorkontroll, tehingute seaduslikkuse kontroll) ja seonduvateks teenusteks (rahandusinformatsiooni koostamine, kokkuleppelised toimingud). Audit viiakse läbi vastavalt auditeerimise standarditele ja selle eesmärk on avaldada arvamust üldistavas jaatavas vormis. Ülevaatuse eesmärk on esitada kokkuvõte üldistavas eitavas vormis. Kestlikkusaruande audiitorkontrolli objektiks on kestlikkusaruanne ning selle käigus avaldatakse kokkuvõte või arvamus.

Audiitorteenuse osutamiseks sõlmitakse kirjalik kliendileping. Kohustusliku auditi leping sõlmitakse vähemalt kaheks aastaks. Avaliku huvi üksuse auditi lepingut võib pikendada järjest kuni 10 aastaks (teatud tingimustel kuni 20 aastaks). Kliendilepingus lepitakse kokku teenus, eeldatav kestus tundides, aruande allkirjastaja ja tasu suurus. Kliendi tegevjuhtkond peab enne aruande esitamist kirjalikult kinnitama oma vastutust. Lepingut võib üles öelda üksnes mõjuvatel põhjustel; arvamuste lahknevus raamatupidamise või auditeerimise teemadel ei ole mõjuv põhjus. Lepingu ülesütlemisest tuleb viivitamata teavitada järelevalvenõukogu.

Audiitorettevõtja kannab varalist vastutust kliendile või kolmandale isikule süüliselt tekitatud otsese varalise kahju eest. Vastutuse ülempiir on kümnekordne kliendilepingu tasu, välja arvatud raske hooletuse või tahtliku rikkumise korral. Nõuete aegumistähtaeg on viis aastat vandeaudiitori aruande kuupäevast, kui rikkumine ei olnud tahtlik.

Kahju hüvitamise tagamiseks on nõutav kohustuslik kutsekindlustusleping. Kindlustussumma alampiirid on järgmised:

• Osaühinguna, aktsiaseltsina või Euroopa äriühinguna tegutseval ettevõtjal: ühe juhtumi kohta vähemalt kahe suurema kliendilepingu tasude kümnekordne summa, kuid mitte väiksem kui 64 000 eurot; aastas kõigi nõuete kohta kolme suurema kliendilepingu tasude kümnekordne summa, kuid mitte väiksem kui 64 000 eurot.
• Füüsilisest isikust ettevõtjana, täis- või usaldusühinguna tegutseval ettevõtjal: ühe juhtumi kohta vähemalt kahe suurema kliendilepingu tasude viiekordne summa, kuid mitte väiksem kui 32 000 eurot; aastas kõigi nõuete kohta kolme suurema kliendilepingu tasude viiekordne summa, kuid mitte väiksem kui 32 000 eurot.
• Omavastutus ühe kindlustusjuhtumi kohta ei tohi olla suurem kui ettevõtja põhikapital või 3000 eurot (täis-, usaldusühingu või FIE puhul).

Siseaudiitori kutsetegevus, nõuded ja aruandlus

Siseaudiitor peab vastama maine ja usaldusväärsuse nõuetele sarnaselt vandeaudiitoriga. Siseaudiitoril on kohustus end pidevalt täiendada: avaliku sektori siseaudiitor peab osalema täiendusõppes vähemalt 20 akadeemilise tunni ulatuses aastas ning atesteeritud siseaudiitor vähemalt 40 akadeemilise tunni ulatuses aastas. Kui siseaudiitor ei tegele aktiivselt kutsetegevusega, väheneb kohustuslik maht poole võrra. Lektorina tegutsemisel arvestatakse tunde kahekordsena. Täiendusõppest vabastatakse sarnastel alustel nagu vandeaudiitorid (vanemapuhkus, pikaajaline haigus).

Siseaudiitori kutsetegevus on organisatsioonisisene, sõltumatu, objektiivne, kindlust ja nõu andev tegevus, mis on kavandatud lisama väärtust organisatsiooni tegevusele ja seda täiustama. Siseaudiitor läheneb süsteemselt riskide juhtimise, kontrolli- ja valitsemisprotsesside mõjususe hindamisele. Kutsetegevuse standardid kehtestatakse ministri määrusega Rahvusvahelise Siseaudiitorite Ühingu (IIA) põhimõtete alusel.

Siseaudiitori töö jaguneb järgmiselt:

• Siseaudit on tegevus, mille objektiks on kriteeriumide alusel korraldatud protsessid, nende juhtimine ja kontroll, või mis on suunatud tehingute õigusaktidele vastavuse kontrollimisele. Eesmärk on võimaldada arvamuse avaldamist jaatavas või eitavas vormis.
• Nõuandev töö on tegevus, mille kohta esitatakse aruanne, milles avaldatakse piiritletud kasutajale teave, lahendust pakkuv teguviis, arvamus või seisukoht.
• Siseaudiitori aruanne on dokumendina vormistatud aruanne, milles siseaudiitor avaldab oma kutsetegevuse objekti kohta omandatud kindlust väljendava arvamuse või muu kokkuvõtte.

Esindamise nõuete kohaselt peab avaliku sektori üksusega sõlmitava siseauditi lepingu ja aruande allkirjastaja olema avaliku sektori üksuse siseaudiitor või atesteeritud siseaudiitor. Avaliku sektori ühinguga sõlmitava lepingu allkirjastaja peab olema avaliku sektori siseaudiitor või atesteeritud siseaudiitor. Avaliku sektori üksuses töötav siseaudiitor allkirjastab aruande isiklikult.

Kohustuslik audit, ülevaatus ja auditikomitee moodustamine

Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kelle näitajatest vähemalt kaks ületavad järgmisi piirmäärasid: müügitulu või tulu 5 000 000 eurot, varad kokku 2 500 000 eurot, keskmine töötajate arv 50 inimest. Audit on kohustuslik ka siis, kui vähemalt üks näitaja ületab järgmisi piirmäärasid: müügitulu või tulu 15 000 000 eurot, varad kokku 7 500 000 eurot, keskmine töötajate arv 180 inimest. Lisaks on audit kohustuslik igale aktsiaseltsile, millel on majandusaasta jooksul enam kui kaks aktsionäri, riigiraamatupidamiskohustuslasele, kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, riigieelarvest eraldist saavale erakonnale ja äriühingule, milles riigil on vähemalt otsustusõigus.

Raamatupidamise aastaaruande ülevaatus on kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kelle näitajatest vähemalt kaks ületavad järgmisi piirmäärasid: müügitulu või tulu 2 000 000 eurot, varad kokku 1 000 000 eurot, keskmine töötajate arv 24 inimest. Ülevaatus on kohustuslik ka siis, kui vähemalt üks näitaja ületab järgmisi piirmäärasid: müügitulu või tulu 6 000 000 eurot, varad kokku 3 000 000 eurot, keskmine töötajate arv 72 inimest. Kohustusliku ülevaatuse võib alati asendada auditiga. Neid kohustusi ei rakendata Notarite Koja, Advokatuuri ja Audiitorkogu suhtes.

Auditikomitee on nõuandev organ raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise valdkonnas. Auditikomitee moodustamise kohustus on avaliku huvi üksusel ja avaliku sektori üksuse enamusosalusega juriidilisel isikul, mille näitajatest vähemalt kolm ületavad järgmisi piire:

• Müügitulu või tulu: 14 000 000 eurot
• Varad bilansipäeva seisuga kokku: 7 000 000 eurot
• Keskmine töötajate arv: 200 inimest
• Nõukogu liikmete arv: 8 inimest

Auditikomitees peab olema vähemalt kaks liiget, kellest vähemalt üks on raamatupidamise või auditeerimise asjatundja. Komitee liikmeks ei tohi olla organisatsiooni igapäevast tegevust juhtiv isik, prokurist, siseaudiitor ega audiitorkontrolli teostav isik. Enamik liikmetest ja esimees peavad olema üksusest sõltumatud. Komitee esimeheks ei tohi olla nõukogu esimees.

Audiitorkogu õiguslik seisund, organid ja finantseerimine

Audiitorkogu on omavalitsuslikul põhimõttel tegutsev avalik-õiguslik juriidiline isik, mille eesmärk on liikmete kutsetegevuse kõrge kvaliteedi, hea maine ja usaldusväärsuse tagamine, kutsetegevuse hea tava kujundamine, järelevalve ja täiendusõppe korraldamine ning liikmete õiguste kaitsmine. Audiitorkogu liige on vandeaudiitor alates vande andmisest, audiitorettevõtja alates tegevusloa andmisest ning tunnustatud kutsega isik alates vande andmisest.

Audiitorkogu organid on üldkoosolek, president, juhatus, revisjonikomisjon ja järelevalvenõukogu. Üldkoosolek on kõrgeim organ, mis kinnitab põhikirja, valib presidendi, juhatuse ja revisjonikomisjoni ning kinnitab eelarve üldosa ja liikmemaksud. Juhatus on vähemalt kolmeliikmeline alaline organ, mis korraldab tegevust ja valitseb vara. Revisjonikomisjon on kolmeliikmeline organ, mis kontrollib majandusaasta aruannet.

Audiitorkogu vara moodustub kohustuslikest liikmemaksudest, riigieelarvelistest eraldistest, eksami- ja täiendusõppetasudest, trahvidest ja annetustest. Likviidsusriski maandamiseks on Audiitorkogu kohustatud moodustama vähemalt 175 000 euro suuruse likviidsusreservi, millest vähemalt 100 000 eurot kuulub järelevalveliste vahendite hulka (järelevalve likviidsusreserv). Audiitorkogu ei või tagada teiste isikute kohustusi ega anda laenu.

Kohustuslik liikmemaks on kolmeosaline:

• Vandeaudiitori liikmemaks: 50–200 eurot vandeaudiitori kohta aastas (tasumise tähtpäev on 10. november).
• Tegevusloamaks: 0,3–0,8% audiitorettevõtja eelneva perioodi audiitorteenuste müügitulust (tasumise tähtpäev on 10. november).
• Järelevalvetasu: 0,7–2,4% audiitorettevõtja eelneva perioodi audiitorteenuste müügitulust, kuid mitte vähem kui 400 eurot aastas. Tasutakse kahes osas: 65% summast 10. novembriks ja 35% summast 28. veebruariks.

Suurendatud sagedusega kvaliteedikontrollile allutatud audiitorettevõtja järelevalvetasu kasvab 1,5 korda (suurendatud määr). Sama suurendatud määra rakendatakse ka siis, kui ettevõtja teeb tegevusaruandes müügitulu osas muudatusi pärast 30. septembrit.

Riiklik järelevalve, kvaliteedikontroll ja distsiplinaarvastutus

Riiklikku järelevalvet vandeaudiitorite ja audiitorettevõtjate üle teostab järelevalvenõukogu, mis on viie- kuni seitsmeliikmeline sõltumatu haldusorgan. Siseaudiitorite üle teostab riiklikku järelevalvet Rahandusministeerium, keda nõustab kuni viieliikmeline siseaudiitorite kutsekomisjon. Järelevalve teostamiseks on õigus tutvuda dokumentidega, saada teavet ja teha ettekirjutusi. Ettekirjutuse täitmata jätmisel võib rakendada sunniraha: füüsilise isiku puhul kuni 5000 eurot ja juriidilise isiku puhul kuni 50 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks.

Kvaliteedikontrolli eesmärk on kontrollida osutatud teenuste vastavust õigusaktidele ja standarditele. Korraline kvaliteedikontroll teostatakse nimisagedusega vähemalt kord kuue aasta jooksul. Kui audiitorettevõtja teeb auditit avaliku huvi üksuses, teostatakse kontrolli vähemalt kord kolme aasta jooksul. Kontrolli viib läbi järelevalvenõukogu moodustatud vähemalt kaheliikmeline töörühm, kelle liikmed peavad olema läbinud erikoolituse ja deklareerima huvide konflikti puudumist. Järelevalvenõukogul on õigus suurendada kvaliteedikontrolli sagedust kuni ühe korrani aastas, kui tuvastatakse olulisi rikkumisi.

Distsiplinaarmenetluse algatab järelevalvenõukogu uurimise, kvaliteedikontrolli või kaebuse alusel. Distsiplinaarsüütegu on kohustuste või otsuste süüline täitmata jätmine (nt valeandmete esitamine, kutsekindlustuseta tegutsemine, täiendusõppe rikkumine). Distsiplinaarkaristused on järgmised:

• Noomitus
• Rahatrahv või rahatrahv koos täiendavale kutseeksamile suunamisega.

Rahatrahv ei või olla väiksem kui 200 eurot. Füüsilisele isikule võib määrata trahvi kuni 6400 eurot ja juriidilisele isikule kuni 32 000 eurot. Trahv tuleb tasuda kolme kuu jooksul; kaks kolmandikku laekub järelevalve eelarveosasse ja üks kolmandik üldosa eelarvesse. Karistuse võib määrata kolme aasta jooksul süüteost teadasaamisest, kuid mitte hiljem kui seitse aastat pärast toimepanemist (eetikakoodeksi rikkumisel kahe aasta jooksul toimepanemisest). Karistus on kustunud, kui kahe aasta jooksul ei määrata uut karistust. Otsust saab vaidlustada Tallinna Halduskohtus 30 päeva jooksul.

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks sätestab audiitortegevuse seadus selged ja ranged raamid nii vandeaudiitorite kui ka siseaudiitorite tegevusele Eestis. Seadus määratleb täpsed kriteeriumid kohustuslikule auditile ja ülevaatusele, kehtestab ranged nõuded kutseeksamitele, täiendusõppele ja sõltumatusele ning loob tugeva järelevalvesüsteemi Audiitorkogu ja järelevalvenõukogu kaudu. Nende nõuete täitmine tagab majandusarvestuse valdkonna usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja kõrge kvaliteedi, kaitstes nii avalikke huve kui ka turuosalisi.

Vaata õigusakti Riigi Teatajas