Alates 01.01.2025 jõustus Audiitortegevuse seaduse uus redaktsioon, mis toob kaasa täpsustuse järelevalvenõukogu liikmete nimetamise ettepaneku tegemise korras. See muudatus aitab tagada õigusakti ajakohasuse ja kooskõla riigiasutuste uute ametlike nimetustega, pakkudes seaduse rakendajatele vajalikku õigusselgust järelevalveorgani komplekteerimisel.
Järelevalvenõukogu liikmete nimetamise korra täpsustamine
Audiitortegevuse seaduse paragrahvi 125 lõike 2 punkti 3 muudatusega täpsustatakse järelevalvenõukogu liikmete nimetamise ettepaneku esitajat. Järelevalvenõukogu on oluline organ, mille koosseisu kujundamisel on kindlatel riigiasutustel õigus teha ettepanekuid valdkonna eest vastutavale ministrile.
Seadusemuudatus toob kaasa asutuse nime ajakohastamise, mis on otseselt seotud ministeeriumide struktuuri ja nimetuste muutumisega riigis. Võrreldes eelmise redaktsiooniga, mis kehtis kuni 31.12.2024, on toimunud järgmine konkreetne muudatus:
- Eelmises seaduse redaktsioonis oli ettepaneku tegijaks märgitud Justiitsministeerium ühe liikme kohta.
- Uues, alates 01.01.2025 kehtivas redaktsioonis on ettepaneku tegijaks määratud Justiits- ja Digiministeerium ühe liikme kohta.
See tähendab, et varasem tekst 'Justiitsministeerium – ühe liikme kohta.' on asendatud uue tekstiga 'Justiits- ja Digiministeerium – ühe liikme kohta.'.
Kõnealune muudatus tagab, et ettepaneku esitamise õigus on korrektselt omistatud Justiits- ja Digiministeeriumile. Muid sisulisi muudatusi selles paragrahvis ega selle lõikes ette antud võrdluse põhjal ei tehtud.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toob Audiitortegevuse seaduse muudatus alates 01.01.2025 kaasa vaid ühe konkreetse täpsustuse järelevalvenõukogu liikmete nimetamise ettepanekute tegemisel. Varasema Justiitsministeeriumi asemel teeb ettepaneku ühe liikme nimetamiseks nüüd Justiits- ja Digiministeerium vastavalt seaduse paragrahvi 125 lõike 2 punktile 3. Teisi sisulisi muudatusi selles seaduse redaktsioonis ei tehtud, mistõttu on tegemist eelkõige organisatsioonilise ja tehnilise täpsustusega, mis tagab õigusakti ajakohasuse ja vastavuse riigiasutuste struktuurile.