Seisuga 01.10.2026 reguleerib maksukorralduse seadus riikliku maksuna tollimaksu kohaldamist kaupade importimisel ja eksportimisel, tagades maksumenetluse ning maksuvõla arvestuse selged alused olukordades, kus tollialastes õigusaktides ei ole ette nähtud teistsugust korda. Käesolev ülevaade selgitab tollimaksu olemust, selle peamisi arvutamise meetodeid ning tasumise ja sissenõudmise praktilisi reegleid, aidates importijatel ja eksportijatel täita oma maksukohustusi õigeaegselt ning nõuetekohaselt.
Tollimaksu õiguslik alus ja koht maksusüsteemis
Maksukorralduse seaduse kohaselt on tollimaks riiklik maks, mille maksuhalduriks on Maksu- ja Tolliamet. Seaduses sätestatut kohaldatakse kaupade importimisel ja eksportimisel tasumisele kuuluvatele maksudele ulatuses, milles Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (liidu tolliseadustik) tähenduses tollialastes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
Tollimaksumäärad kehtestatakse Euroopa Liidu ühisest kaubanduspoliitikast lähtudes ning maksumäärad sõltuvad sellest, kuivõrd kauba import võib mõjutada liidu ühisturgu ja tootjaid, kuna kaubandus- ja tariifipoliitika eesmärk on kaitsta liidu majandushuvisid.
Tollimaksude liigitus ja ühine tollitariifistik
Tollimaksud liigitatakse sõltuvalt nende arvutamise meetodist kolme põhirühma:
- väärtuseline ehk ad valorem tollimaks, mis arvutatakse protsendina kauba tolliväärtusest;
- spetsiifiline tollimaks, mis sõltub kauba kaalust või täiendavast mõõtühikust;
- kombineeritud tollimaks, mis kujutab endast kombinatsiooni väärtuselisest ja spetsiifilisest tollimaksust.
Tasumisele kuuluv imporditollimaks põhineb ühisel tollitariifistikul, mille moodustavad:
- kaupade kombineeritud nomenklatuur;
- muu liidu õigusaktidega kehtestatud kombineeritud nomenklatuuril põhinev või sellele lisajaotisi sätestav nomenklatuur tariifsete meetmete kohaldamiseks;
- kolmanda riigi tollimaks;
- tariifsed soodusmeetmed;
- ühepoolsed meetmed tollimaksu vähendamiseks või sellest vabastamiseks;
- kauba liigi või lõppkasutuse tõttu kehtestatud tariifne sooduskohtlemine;
- muud tariifsed meetmed, mis on ette nähtud liidu põllumajandusalaste, kaubandusalaste või muude õigusaktidega.
Tollimaksu tasumise, tagamise ja maksuotsuse erisused
Maksukorralduse seadus kehtestab tollimaksude haldamisele ja sissenõudmisele mitmed erireeglid:
- Tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma loetakse seaduse kohaselt maksuvõlaks.
- Maksuotsus, millega määratakse tollivõla tekkimisega seotud maksusumma, toimetatakse maksukohustuslasele kätte vähemalt kümme päeva enne maksusumma tasumise tähtpäeva.
- Maksuhaldur võib nõuda kauba tollijärelevalve all hoidmisel ja selle vabasse ringlusse lubamisel tollivõla tekkimisega seoses tasumisele kuuluvate maksude tagamist.
- Kaupade importimise ja eksportimisega seonduvalt ekspordi- ja imporditollimaksult tasumisele kuuluva intressimäära kindlaksmääramisel lähtutakse liidu tolliseadustiku artikli 114 lõikes 1 sätestatust.
- Tasumisele kuuluv maksusumma ümardatakse sendi täpsusega ning intressisumma euro täpsusega, kui tollialastes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
Kokkuvõte
Tollimaks on oluline riiklik maks, mida kohaldatakse kaupade toomisel Euroopa Liidu tolliterritooriumile ja eksportimisel vastavalt tollialastele aktidele ning maksukorralduse seadusele. Maksu eesmärk on toetada liidu ühist kaubanduspoliitikat ning kaitsta tootjaid ja ühisturgu. Tollimaksud jagunevad arvutusmeetodi järgi väärtuseliseks, spetsiifiliseks või nende kombinatsiooniks, tuginedes ühisele tollitariifistikule ja nomenklatuurile. Maksukorralduse seadus reguleerib tollimaksu täitmist, sealhulgas nõuete tekkimist tollivõla alusel, tagatiste nõudmist ning intressiarvestuse erisusi. Importijad ja maksukohustuslased peavad arvestama, et tähtpäevaks tasumata tollimaks moodustab maksuvõla ning selle määramisel ja sissenõudmisel kohaldatakse seadusest tulenevaid tähtaegu ja menetlusreegleid.