Tollimaksu olemus ja kohaldamine Eesti maksusüsteemis

Praktiline ülevaade tollimaksust, selle liikidest ja kohaldamisest alates 25.04.2026. Lugege lähemalt tollimaksu arvutamise meetoditest ja ühisest tollitariifistikust.

Käesolev praktiline ülevaade selgitab tollimaksu olemust, liike ja kohaldamise aluseid Eesti maksusüsteemis, mis kehtib alates 25.04.2026. Tollimaks on oluline riiklik maks, mille korrektne mõistmine ja tasumine aitab kaupu importivatel isikutel ning äriühingutel oma tegevust seaduskuulekalt planeerida, tagades sujuva kaubavahetuse kolmandate riikidega.

Tollimaksu mõiste ja liigitus

Tollimaks on Euroopa Liidu õigusaktidega kehtestatud riiklik maks, mille isik või äriühing peab tasuma, kui ta impordib kaupa Euroopa Liitu kolmandatest riikidest ehk riikidest, mis ei kuulu Euroopa Liitu. Tollimaksumäärad kehtestatakse liidu ühisest kaubanduspoliitikast lähtudes, et kaitsta liidu majandushuvisid, ühisturgu ja tootjaid.

Sõltuvalt arvutamise meetodist liigitatakse tollimaksud järgmiselt:

  • väärtuseline ehk ad valorem tollimaks, mis arvutatakse protsendina kauba tolliväärtusest;
  • spetsiifiline tollimaks, mis sõltub otseselt kauba kaalust või täiendavast mõõtühikust;
  • kombineeritud tollimaks, mis kujutab endast kombinatsiooni väärtuselisest ja spetsiifilisest tollimaksust.

Tollimaksu kohaldamise alused ja intressid

Tasumisele kuuluv imporditollimaks põhineb ühisel tollitariifistikul, mille moodustavad mitmed tariifsed meetmed ja nomenklatuurid:

  • kaupade kombineeritud nomenklatuur;
  • muu liidu õigusaktidega kehtestatud nomenklatuur tariifsete meetmete kohaldamiseks;
  • kolmanda riigi tollimaks ja tariifsed soodusmeetmed;
  • ühepoolsed meetmed tollimaksu vähendamiseks või sellest vabastamiseks;
  • kauba liigi või lõppkasutuse tõttu kehtestatud tariifne sooduskohtlemine;
  • muud tariifsed meetmed, mis on ette nähtud liidu põllumajandus-, kaubandus- või muude õigusaktidega.

Maksukorralduse seaduse kohaselt kohaldatakse seadust kaupade importimisel ja eksportimisel tasumisele kuuluvatele maksudele, kui tollialastes õigusaktides (liidu tolliseadustikus) ei ole sätestatud teisiti. Maksuhalduril on õigus nõuda tollivõla tekkimisega seoses tasumisele kuuluvate maksude tagamist, kui kaupa hoitakse tollijärelevalve all või lubatakse vabasse ringlusse. Samuti lähtutakse ekspordi- ja imporditollimaksult tasumisele kuuluva intressimäära kindlaksmääramisel liidu tolliseadustiku artikli 114 lõikes 1 sätestatust.

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks on tollimaks Euroopa Liidu ühisest kaubanduspoliitikast lähtuv riiklik maks, mille peamine eesmärk on kaitsta liidu majandushuvisid ja tootjaid ühisturul. Maksukorralduse seaduse kohaselt on riiklike maksude halduriks Maksu- ja Tolliamet, kellel on seaduslik õigus nõuda tollivõla tekkimisega seoses tagatist ning kohaldada intresse vastavalt liidu tolliseadustikule. Importijad ja eksportijad peavad kaupade deklareerimisel alati arvestama ühise tollitariifistiku, erinevate tollimaksu arvutamise meetodite ning kehtestatud tariifsete soodusmeetmetega.

Õigusaktid