Põhjalik ülevaade kogumispensionide seadusest ja selle rakendamisest

Käesolev ülevaade käsitleb kogumispensionide seadust, mis sätestab kogumispensioni sisse- ja väljamaksete tegemise tingimused ja korra, pakkudes isikule pensionieas täiendavat sissetulekut. Seaduse redaktsioon on kehtiv alates 01.06.2025 ning see annab praktilisi juhiseid nii kohustusliku kui ka täiendava kogumispensioni kogumiseks, investeerimiseks ja väljamaksete tegemiseks.

Seaduse reguleerimisala, eesmärk ja kogumispensioni liigid

Kogumispensionide seadus sätestab kogumispensioni sisse- ja väljamaksete tegemise tingimused ja korra. Seaduse peamiseks eesmärgiks on pakkuda isikule pensionieas täiendavat sissetulekut lisaks riiklikule pensionikindlustusele, tagades seeläbi parema majandusliku toimetuleku ja stabiilsuse vanaduspõlves.

Seaduse kohaselt jaguneb kogumispension kaheks peamiseks liigiks:

• kohustuslik kogumispension;
• täiendav kogumispension.

Kohustuslik kogumispension on seaduse kohaselt makstav hüvitis, mille saamiseks omandatakse kohustusliku pensionifondi osakuid või tehakse investeeringuid kohustusliku kogumispensioni investeerimiskonto ehk pensioni investeerimiskonto kaudu. Täiendav kogumispension on aga vabatahtlik hüvitis, mille saamiseks omandatakse vabatahtliku pensionifondi osakuid, sõlmitakse täiendava kogumispensioni kindlustusleping või sõlmitakse üleeuroopalise personaalse pensionitoote ehk PEPP-i leping, millele kohalduvad tulumaksuseaduses sätestatud soodustused.

Pensionifondid ja niiden liigid

Pensionifond on lepinguline investeerimisfond, mille põhieesmärk on kogumispensioni võimaldamine pensionifondi osakuomanikule vastavalt kogumispensionide seaduses ja investeerimisfondide seaduses sätestatud tingimustele ja korrale. Pensionifondid jagunevad kohustuslikeks pensionifondideks ja vabatahtlikeks pensionifondideks, sealhulgas tööandja pensionifondideks.

Kohustuslikku pensionifondi tehakse sissemakseid ja sellest tehakse väljamakseid seoses kohustusliku kogumispensioni saamisega. Vabatahtlikku pensionifondi tehakse sissemakseid ja sellest tehakse väljamakseid seoses täiendava kogumispensioni saamisega. Tööandja pensionifond on spetsiifiline vabatahtlik pensionifond, kuhu võib oma töötajate, teenistujate ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmete eest sissemakseid teha üksnes selle pensionifondi tingimustes nimetatud tööandja. Lisaks võib vabatahtlik pensionifond olla registreeritud üleeuroopalise personaalse pensionitoote ehk PEPP-ina.

Pensioni investeerimiskonto olemus ja finantsvara valik

Pensioni investeerimiskonto on kohustatud isiku nimel pensioniregistri kontohaldurist krediidiasutuses või krediidiasutuse Eesti filiaalis avatud pangakonto, millele laekub seaduses ettenähtud korras kohustusliku kogumispensioni makse. See konto pakub isikule alternatiivset võimalust koguda pensionivara otse finantsturgudele investeerides, ilma et peaks vahendina kasutama traditsioonilisi pensionifonde.

Pensioni investeerimiskontole laekunud raha investeerib kohustatud isik ise või isik, kes ei ole enam kohustatud isik, kuid kellel on kontol raha või selle eest soetatud finantsvara. Investeeringute tegemiseks võib kasutada üksnes tulumaksuseaduses sätestatud finantsvara, arvestades seaduses toodud piiranguid. Pensioni investeerimiskontoga seotud väärtpaberikontol võib registreerida üksnes pensioni investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara, tagades seeläbi pensionivara selge eraldatuse isiku muust varast.

Investeeringute piirangud, kulud ja sissenõude pööramine

Pensioni investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara võõrandamisest ning finantsvara soetamisel sõlmitud lepingute lõppemisest laekunud raha ja finantsvaralt teenitud tulu tuleb kanda tagasi samale pensioni investeerimiskontole. Pensioni investeerimiskontol olev raha ja selle eest soetatud finantsvara ei või olla tagatiseks või muul viisil koormatud, mis kaitseb pensionivara kolmandate isikute nõuete eest.

Kõik pensioni investeerimiskonto ja finantsvaraga seotud tasud ja kulud makstakse pensioni investeerimiskontol olevast rahast. Kui kontol ei ole piisavalt vahendeid, on krediidiasutusel õigus lubada konto jääki ületada puuduoleva summa ulatuses ning arvestada sellelt viivitusintressi. Samuti võib krediidiasutus kulude katmiseks finantsvara võõrandada või realiseerida selle väärtuse muul viisil. Kui need meetmed ei ole rakendatavad, on krediidiasutusel õigus katta kulud isiku samas krediidiasutuses oleval muul pangakontol oleva raha arvelt.

Pensioni investeerimiskontole ja selle kaudu soetatud finantsvarale sissenõude pööramine on üldjuhul keelatud. Erandiks on juhtumid, kus konto kasutaja on surnud ning tema pärandvara pankroti puhul pöörab sissenõude pankrotihaldur või täitemenetluses kohtutäitur.

Kohustatud isikud, makse objekt ja makse määrad

Kohustatud isik on residendist füüsiline isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu või kes maksab sotsiaalmaksu enda eest ning kes on kohustatud tasuma kohustusliku kogumispensioni makset seaduses sätestatud tasudelt. Makse tasumise kohustus tekib kohustatud isiku 18-aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuaril.

Makset tasutakse kalendrikuu jooksul sotsiaalmaksuseaduses sätestatud tasudelt, sealhulgas töötasudelt ja muudelt sarnastelt hüvitistelt. Makset ei tasuta aga teatud summadelt, nagu töötuskindlustushüvitiselt või sotsiaalmaksuseaduse §-s 6 nimetatud isikutele makstavatelt summadelt. Makse tasumise kohustus lõpeb pensionilepingu sõlmimisel, fondipensioni või ühekordse väljamakse avalduse esitamisel, makse tasumisest vabastamise avalduse või raha väljavõtmise avalduse esitamisel kindlaksmääratud kuupäevadel (30. aprillil, 31. augustil või 31. detsembril sõltuvalt avalduse esitamise ajast).

Makse määrad ja nende muutmine

Kohustusliku kogumispensioni makse baasmäär on 2% seaduses nimetatud tasudelt. Kohustatud isikul on aga õigus valida makse määraks ka 4% või 6%. Valitud makse määr kehtib kohustatud isiku suhtes vähemalt ühe kalendriaasta, tagades stabiilsuse maksete tegemisel.

Makse määra valimine või sellest loobumine ehk makse määra muutmine toimub vastava avalduse esitamisega kontohaldurile või registripidajale. Uues määras makse tasumise kohustus tekib kohustatud isikul alates makse määra muutmise avalduse esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist, tingimusel et avaldus on esitatud ja andmed registripidajale laekunud hiljemalt 30. novembril. Kui avaldus esitatakse detsembris, tekib kohustus uues määras makset tasuda alles ülejärgmise aasta 1. jaanuarist. Kuni avalduse esitamise tähtpäevani on isikul õigus oma avaldust muuta, esitades uue avalduse.

Täiendavad sissemaksed laste kasvatamisel

Seadus näeb ette riigipoolse täiendava toetuse laste kasvatamise ajal. Kohustatud isikule, kes on kuni kolmeaastast Eestis elavat last kasvatav vanem, vanema abikaasa, registreeritud elukaaslane, eestkostja või hoolduspere vanem, eraldatakse riigieelarvest kohustuslikku pensionifondi täiendavaid sissemakseid. Täiendavat sissemakset tehakse korraga ühe vanema eest.

Täiendava sissemakse suurus on 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust iga kuni kolmeaastase lapse kohta. Seda keskmist tulu arvutab Sotsiaalkindlustusamet vastavalt perehüvitiste seadusele. Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi andmete alusel isikute vastavust tingimustele ja teavitab neid õiguse tekkimisest e-posti teel või muul seaduses sätestatud viisil.

Täiendavate sissemaksete taotlemine ja kordamööda kasutamine

Täiendavate sissemaksete tegemise alustamiseks ja lõpetamiseks peab vanem esitama Sotsiaalkindlustusametile avalduse. Avaldusele kantakse taotleja isikuandmed, kontaktandmed, lapse andmed ning selge tahteavaldus, millise lapse suhtes sissemakseid soovitakse. Kui vanemad soovivad täiendavate sissemaksete õigust kasutada kordamööda, peab uuel avaldusel olema ka senise sissemaksete saaja nõusolek.

Täiendavate sissemaksete saamise õigus tekib lapse sünnist või vanema kohustatud isikuks saamisest arvates. Sissemakseid tehakse üks kalendrikuu tagantjärele eelmise kuu eest. Avalduse esitamisel tehakse sissemakseid tagantjärele kuni kuue avalduse esitamisele eelnenud kalendrikuu eest. Kui vanemad ei jõua kokkuleppele ja vaidlus lahendatakse kohtus, tehakse sissemakseid tagasiulatuvalt kõige rohkem kuus kuud enne kohtusse pöördumist, ning avaldus tuleb esitada kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Täiendavate sissemaksete tegemine lõpetatakse kalendrikuust, mil vanem ei ole enam kohustatud isik (näiteks makse tasumisest vabastamise või raha väljavõtmise avalduse esitamise tõttu). Täiendava sissemakse eest omandab vanem kohustusliku pensionifondi osakuid.

Maksete tasumise ja haldamise kord

Sotsiaalmaksu maksja on kohustatud kontrollima isikukoodi järgi, kas tasu saaja on kohustatud isik, ning pidama tema tasudelt kinni makse kohustatud isiku valitud määras. Kinnipeetud makse ja arvestatud täiendav sissemakse tuleb kanda Maksu- ja Tolliameti pangakontole väljamakse tegemise või arvestamise kalendrikuule järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks ning esitada samaks tähtajaks deklaratsioon.

Sotsiaalmaksu maksja on kohustatud andma isikule tema nõudmisel tõendi kinnipeetud makse või täiendavate sissemaksete kohta järgneva aasta 1. veebruariks või töölt lahkumise korral koos lõpparvega. Pankroti väljakuulutamise korral esitatakse deklaratsioon eraldi pankroti väljakuulutamisele eelneva ja järgneva perioodi osa kohta.

Füüsilisest isikust ettevõtjate erisused ja maksuhalduri pädevus

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) puhul on makse tasumise periood kalendriaasta. Maksu- ja Tolliamet arvutab tuludeklaratsiooni, maksukohustuslaste registri ja pensioniregistri andmete alusel makse suuruse ning väljastab FIE-le maksuteate tasumisele kuuluva makse kohta hiljemalt sotsiaalmaksuga maksustamise perioodile järgneva aasta 1. septembril. FIE on kohustatud tasuma makse summa Maksu- ja Tolliameti pangakontole järgneva aasta 1. oktoobriks.

Maksu- ja Tolliametil on makse haldamisel täielik pädevus vastavalt maksukorralduse seadusele. Maksuhaldur kontrollib makse tasumise õigsust, määrab vajadusel tasumisele kuuluva summa, nõuab selle sisse ning rakendab kohustuste täitmisele sundimiseks seadusega lubatud sunnivahendeid ja sanktsioone.

Laekunud makse ja täiendava makse summad kannab Maksu- ja Tolliamet üle pensioniregistri pidaja (registripidaja) pangakontole 15 tööpäeva jooksul laekumise päevast arvates, edastades samaaegselt isikute andmed ja summad.

Pensionifondi või pensioni investeerimiskonto valimine ja valikuavaldus

Pensionifondi osakute omandamiseks või maksete tegemiseks pensioni investeerimiskontole peab isik esitama valikuavalduse. Valikuavalduse esitamise õigus tekib isikul tema 18-aastaseks saamisega. Seadusliku esindaja kirjalikul nõusolekul võib valikuavalduse esitada ka vähemalt 16-aastane isik või noorem isik, kellel on õigus täiendavatele sissemaksetele laste kasvatamise eest.

Valikuavalduse esitamisega kohustub isik tegema kohustusliku kogumispensioni makseid valitud pensionifondi või pensioni investeerimiskontole. Valikuavalduse esitamisel peab isikul olema võimalus tutvuda võrdselt kõigi registreeritud pensionifondide tingimuste, prospektide ja põhiteabega. Seadus keelab rangelt seostada valikuavalduse esitamist, pensionikonto omamist või investeerimiskonto avamist mis tahes muude kindlustus-, finants- või investeerimisteenuste lepingute sõlmimisega või muude väliste soodustuste saamisega.

Valikuavalduse andmed, esitamine ja pensionikonto avamine

Valikuavalduses märgitud andmed esitatakse registripidaja etteantud vormil. Avalduses peavad olema tähestikulises järjekorras ja võrdsetel alustel välja toodud kõigi kohustuslike pensionifondide ametlikud nimetused ning isiku võimalus valida pensionifondi asemel investeerimine pensioni investeerimiskonto kaudu. Avalduse esitab isik kontohaldurile kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldaval kujul. Vähemalt 18-aastane isik võib esitada avalduse otse registripidajale digitaalallkirjaga.

Registripidaja avab valikuavalduse alusel kohustatud isikule pensionikonto. Pensionikontot ei avata, kui avaldus ei vasta nõuetele, isikukood või konto number on vigane või avalduse esitajal puudub selleks õigus. Avamata jätmisest teavitatakse isikut elektroonilise veateatega. Kui isik ei esita valikuavaldust, määratakse talle pensionifond loosiga, välja arvatud juhul, kui sissemakseid tehakse talle avatud pensioni investeerimiskontole.

Pensionifondide ja pensioni investeerimiskontode vahetamine

Isikul on õigus vahetada ühe pensionifondi osakud teise pensionifondi osakute vastu, kanda osakute tagasivõtmisel saadud summa oma pensioni investeerimiskontole, omandada konto vahenditest osakuid või kanda raha ühelt investeerimiskontolt teisele. Neid tehinguid nimetatakse vahetustehinguteks. Vahetustehingud ei ole lubatud, kui osakute tagasivõtmine või väljalaskmine on seaduse alusel keelatud, ning vahetustehingute käigus isikule otse väljamakseid ei tehta.

Pensionifondi osakute vahetamist teise pensionifondi vastu või osakute tagasivõtmist investeerimiskontole kandmiseks tehakse kolmel korral aastas: 1. jaanuarile järgneval esimesel tööpäeval, 1. maile järgneval esimesel tööpäeval ning 1. septembril või sellele järgneval esimesel tööpäeval. Vahetustehingu tegemiseks tuleb esitada vahetamise avaldus vastavalt tähtaegadele (30. novembriks, 31. märtsiks või 31. juuliks). Avaldust saab muuta kuni esitamise tähtpäevani, esitades uue avalduse.

Kohustusliku kogumispensioni vara pärimine

Osakuomaniku või pensioni investeerimiskontot kasutanud isiku surma korral läheb kohustusliku kogumispensioni vara (osakud, raha ja finantsvara) üle tema pärijale. Pärijal on õigus kanda päritud osakud oma pensionikontole, vahetada need teise pensionifondi osakute vastu, kanda tagasivõtmisel saadud summa oma pensioni investeerimiskontole, võtta osakud tagasi, omandada päritud raha eest osakuid või võtta päritud raha välja.

Päritud vara ülekandmiseks või väljavõtmiseks esitab pärija registripidajale kontohalduri vahendusel avalduse ja pärimistunnistuse. Registripidaja korraldab päritud osakute tagasivõtmise, vahetamise või ülekandmise kolme tööpäeva jooksul nõutavate dokumentide saamisest arvates. Kui pärandvara sisaldab investeerimiskontol olevat raha, korraldab registripidaja selle väljamaksmise või ülekandmise viie tööpäeva jooksul krediidiasutuselt andmete saamisest arvates.

Kahju hüvitamine ja pensionifondi likvideerimine

Kui Finantsinspektsioon tuvastab seaduses, pensionifondi tingimustes või prospektis sätestatud investeerimispiirangute rikkumise, mis on põhjustanud kahju osakuomanikele, on pensionifondivalitseja kohustatud tekitatud kahju hüvitama. Kahju suuruse määramisel võetakse arvesse kogu varaline kahju, sealhulgas saamata jäänud tulu, võrreldes olukorraga, kus rikkumist ei oleks aset leidnud.

Kahju hüvitamiseks lastakse osakuomanikule fondivalitseja arvel välja uued osakud või kantakse vastav summa tema pensioni investeerimiskontole, kui tema maksed laekuvad sinna. Uute osakute väljalaskmiseks võib fondivalitseja võtta tagasi talle kuuluvaid omaosakuid, mille puhul ei kohaldata tagasivõtmistasu. Finantsinspektsioon teeb fondivalitsejale kahju hüvitamise ettekirjutuse, määrates kahju kindlakstegemise ja hüvitamise tähtajad. Fondivalitseja esitab registripidajale esildise uute osakute väljalaskmiseks.

Pensionifondi likvideerimine ja osakute kustutamine

Pensionifondi likvideerimisel omandab iga osakuomanik jaotamisele kuuluva raha eest uue pensionifondi osakuid või määrab, et tema osa kantakse tema pensioni investeerimiskontole. Uue pensionifondi valimiseks esitab osakuomanik avalduse kahe kuu jooksul pärast likvideerimisteate avaldamist. Kui avaldust ei esitata tähtaegselt, omandab osakuomanik selle pensionifondi osakuid, kuhu laekuvad tema jooksvad maksed, või loosib registripidaja talle sarnase investeerimisstrateegiaga uue pensionifondi.

Likvideerimisel kannab depositoorium jaotamisele kuuluva raha registripidaja kontole. Registripidaja teostab esimesel võimalusel uue pensionifondi osakute väljalaske ja likvideeritava pensionifondi osakute kustutamise, kandes osakute puhasväärtusele vastava summa uue pensionifondi pangakontole. Osakute kustutamisel likvideerimise käigus tagasivõtmistasu ei kohaldata.

Õigus kohustuslikule kogumispensionile ja väljamaksete tegemine

Õigus kohustuslikule kogumispensionile tekib isikul, kui tal on riikliku vanaduspensioniikka jõudmiseni jäänud viis aastat. Samuti on õigus kohustuslikule kogumispensionile isikul, kellel on tuvastatud puuduv töövõime. Kogumispensioni saamiseks on isikul õigus sõmida kindlustusandjaga pensionileping, leppida kokku fondipension või taotleda ühekordset väljamakset pensionifondist või pensioni investeerimiskontolt.

Ühekordse väljamakse saamiseks on õigustatud isikul õigus nõuda kõigi temale kuuluvate osakute tagasivõtmist ja kogu investeerimiskontol oleva summa korraga väljamaksmist. Kui pärast ühekordset väljamakset laekub pensionikontole täiendavalt raha, korraldab registripidaja ühe kuu jooksul uue väljamakse tegemise. Fondipensioni puhul tehakse osakuomanikule perioodilisi väljamakseid pensionifondist vastavalt Statistikaameti eluea näitajate alusel arvutatud tähtajale, kusjuures väljamaksete sageduse (kord kuus, kvartalis või aastas) määrab osakuomanik.

Väljamaksed isikule, kellel ei ole veel pensioniõigust

Isikul, kellel ei ole veel tekkinud õigust kohustuslikule kogumispensionile vanuse või puuduva töövõime tõttu, on õigus nõuda kõigi osakute tagasivõtmist ja investeerimiskontodel oleva raha väljamaksmist. Seda õigust saab isik kasutada kuni kaks korda elus. Teist korda saab raha välja võtta alles siis, kui eelmisest raha väljavõtmisest ja makse tasumise kohustuse uuesti tekkimisest on möödunud vähemalt kümme aastat.

Väljamakse tehakse jaanuaris, mais või septembris (hiljemalt vastava kuu 20. kuupäevaks), eeldusel et avaldus on esitatud ja laekunud registripidajale vastavalt kehtestatud tähtaegadele (31. juuliks, 30. novembriks või 31. märtsiks). Kui isik on investeerinud investeerimiskonto kaudu, peab kogu finantsvara olema enne väljamakset võõrandatud ja raha kontole laekunud. Raha väljavõtmisega lõpetab isik maksete tegemise väljamakse tegemisele eelnenud kuu lõpu seisuga.

Täiendav kogumispension ja vabatahtlikud pensionifondid

Täiendava kogumispensioni saamiseks omandab isik vabatahtliku pensionifondi osakuid, sõlmib täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu või sõlmib PEPP-i lepingu. Isik võib samal ajal omada mitme vabatahtliku fondi osakuid ja sõlmida lepinguid mitme pakkujaga. Isiku eest võib sissemakseid teha ja kindlustusmakseid tasuda ka tema tööandja, kusjuures tööandja ei tohi seada sissemaksete tegemise tingimuseks töötaja staaži üle kolme aasta või vanust üle 21 aasta.

Vabatahtlikku pensionifondi sissemaksete tegemisel omandab isik osakuid nende väljalaskehinnaga. Kui isiku eest teeb sissemakseid tööandja, on tööandja kohustatud töötaja taotlusel selgitama sissemaksete jätkamise võimalusi pärast töölt lahkumist. Isikule, kellel puudub kohustusliku pensioni konto, avab registripidaja pensionikonto vabatahtliku pensioni osakute arvestamiseks kontohalduri kaudu esitatud taotluse alusel.

Vabatahtliku pensionifondi osakute sobivuse hindamine

Enne vabatahtliku pensionifondi osakute omandamiseks või vahetamiseks soovituse andmist on pensionifondivalitseja või kontohaldur kohustatud hindama osakute sobivust isikule. Sobivuse hindamisel selgitatakse välja isiku investeerimisalased teadmised ja kogemused, investeerimiseesmärgid, rahalised võimalused ning riskitaluvus. Kui soovitust ei anta, viiakse läbi asjakohasuse hindamine, et veenduda, kas isik mõistab kaasnevaid riske.

Kui andmed on ebapiisavad või osakud ei ole asjakohased, peab fondivalitseja isikut hoiatama. Hoiatuse võib esitada standardvormis. Hindamist ei nõuta, kui vabatahtliku pensionifondi valib ja sissemakseid teeb üksnes tööandja või kui isik esitab avalduse otse registripidajale, kes hoiatab isikut hindamise puudumise ja sellest tuleneva väiksema kaitstuse eest.

Täiendava kogumispensioni väljamaksed ja pensioniiga

Väljamakseid vabatahtlikust pensionifondist tehakse osakuomanikule seaduses ja fondi tingimustes sätestatud korras osakute tagasivõtmishinnaga. Õigus täiendava fondipensioni väljamaksetele tekib, kui osakuomanikul on vanaduspensioniikka jõudmiseni jäänud viis aastat või kui tal on tuvastatud puuduv töövõime. Täiendava fondipensioni tähtaja määrab osakuomanik, vaikimisi võetakse aluseks Statistikaameti eluea näitajad.

Täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel makstakse kindlustuspensioni alates lepingus määratud tähtajast, kuid mitte enne, kui vanaduspensioniikka jõudmiseni on jäänud viis aastat, või puuduva töövõime korral alates selle tuvastamisest. Kindlustusvõtjal on õigus leping igal ajal üles öelda ja kasutada tagastusväärtust teise lepingu kindlustusmakseks või vabatahtliku pensionifondi osakute omandamiseks.

Täiendava kogumispensioni puhul on pensioniiga üldjuhul viis aastat enne riiklikku vanaduspensioniiga isikutele, kes liitusid alates 2021. aasta 1. jaanuarist. Isikutel, kes omandasid vabatahtliku pensionifondi osakuid või sõlmisid kindlustuslepingu esmakordselt enne 2021. aasta 1. jaanuari, on täiendava kogumispensioni pensioniiga 55 aastat.

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks reguleerib kogumispensionide seadus terviklikult Eesti kogumispensionide süsteemi, hõlmates nii kohustuslikku kui ka täiendavat kogumispensioni. Seadus sätestab selged reeglid maksete tegemiseks, maksemäärade muutmiseks (2%, 4% või 6%) ning täiendavateks riigipoolseteks sissemakseteks laste kasvatamise ajal. Samuti pakub seadus paindlikkust pensioni investeerimiskonto kaudu iseseisvaks investeerimiseks ja reguleerib täpselt väljamaksete tegemise tingimusi nii pensioniikka jõudmisel, puuduva töövõime korral kui ka enne pensioniiga raha väljavõtmisel. Pärijate õiguste kaitse ja kahju hüvitamise menetlused tagavad kogutud pensionivara turvalisuse ja säilimise.

Vaata õigusakti Riigi Teatajas