Alates 13.12.2024 jõustusid Kogumispensionide seaduse olulised muudatused, mis täpsustavad pensioni investeerimiskonto kasutamist, tasude katmist ja kontode sulgemise korda. Need muudatused pakuvad kogujatele ja krediidiasutustele selgemaid reegleid finantsvara haldamisel, tehingute tegemisel ning pensionilepingute ülesütlemisel või muutmisel.
Pensioni investeerimiskonto finantsvara ja kulude katmise uued reeglid
Kogumispensionide seaduse paragrahvis 3 tehti olulisi täpsustusi seoses pensioni investeerimiskonto kaudu tehtavate investeeringute ja konto haldamisega seotud kulude katmisega.
Paragrahvi 3 lõikes 3 kitsendati finantsvara ringi, mida saab pensioni investeerimiskonto kaudu investeerimiseks kasutada. Kui varem viidati üldiselt tulumaksuseaduse § 171 lõigetele 2 ja 3, siis uue redaktsiooni kohaselt on lubatud üksnes tulumaksuseaduse § 171 lõike 2 punktides 1–8 ja lõikes 3 nimetatud finantsvara.
Paragrahvi 3 lõikes 7 muudeti täielikult tasude ja kulude katmise korda. Eelmises redaktsioonis kaeti kulud pensioni investeerimiskontol oleva raha või finantsvara arvelt ning nende puudumisel isiku muult pangakontolt samas krediidiasutuses. Uue korra kohaselt makstakse tasud ja kulud esmalt pensioni investeerimiskontol olevast rahast. Kui raha ei ole, on krediidiasutusel õigus:
- lubada puuduoleva summa ulatuses pensioni investeerimiskonto jääki ületada ja arvestada sellelt viivitusintressi;
- kasutada kulude katmiseks konto kaudu soetatud finantsvara võõrandamist, sealhulgas finantsvara soetamisel sõlmitud lepingu lõpetamist;
- realiseerida muul viisil finantsvarast tulenev väärtus.
Lisaks lisati paragrahvi 3 uus lõige 7 (mida varasemas redaktsioonis ei olnud), mis sätestab, et kui eelnevaid meetmeid ei saa rakendada, on krediidiasutusel õigus katta tasud, kulud ja viivitusintress isiku samas krediidiasutuses oleva muu pangakonto raha arvelt.
Pensioni investeerimiskonto sulgemine ja laekumiste edasine kohtlemine
Seaduse paragrahvi 17 täiendati mitme uue lõikega, mis reguleerivad olukordi, kus pensioni investeerimiskonto suletakse või kui pärast sulgemist laekub kontoga seotud varadest täiendavat tulu. Varasemas redaktsioonis neid sätteid ei olnud.
Uue paragrahvi 17 lõike 2 kohaselt on lubatud väärtpaberid ümber registreerida isiku muule väärtpaberikontole sama krediidiasutuse kaudu, kui kauplemiskoht on väärtpaberiga kauplemise lõpetanud või kui pärast seaduses sätestatud menetluse või režiimi lõppemist pole väärtpaberite võõrandamine endiselt võimalik.
Lisatud lõike 4 kohaselt peab krediidiasutus pärast konto sulgemist varem soetatud finantsvaralt laekuva tulu kandma registripidajale. Kui isik omandab pärast sulgemist finantsvara, mis tuleks registreerida suletud kontoga seotud väärtpaberikontol, on krediidiasutusel õigus see võõrandada ja saadud summa registripidajale kanda.
Uued lõiked 5 ja 6 reguleerivad registripidajale laekunud summade edasist saatust. Summa kantakse isiku pensionikontole ja sellele kohaldatakse järgmisi reegleid:
- Seaduse § 43 lõike 3 esimeses lauses sätestatut, kui isikule on tehtud ühekordne väljamakse, millega võeti tagasi kõik pensionifondide osakud ja maksti välja pensioni investeerimiskonto summad (lõige 5 punkt 1);
- Seaduse § 521 lõikes 41 sätestatut, kui isik on sõlminud pensionilepingu, mille kindlustusmakseks kasutati kõiki osakuid ja pensioni investeerimiskonto summasid (lõige 5 punkt 2);
- Seaduse § 526 lõikes 7 sätestatut, kui isikule on tehtud §-s 431 sätestatud väljamakse (lõige 5 punkt 3);
- Muudel juhtudel korraldab registripidaja laekunud summa ulatuses osakute väljalaskmise pensionifondis või kannab summa pensioni investeerimiskontole, kuhu laekub isiku kohustusliku kogumispensioni makse (lõige 6).
Seoses nende muudatustega lisati ka paragrahvi 18 lõike 1 punkt 3 ja lõike 2 punkt 4, mis sätestavad, et sissemakseid pensionifondi või pensioni investeerimiskontole tehakse ka raha või osakute omandamisel vastavalt seaduse § 171 lõigete 4 ja 6 kohaselt.
Väljamaksete erisused ja täiendava kogumispensioni lepingute muudatused
Olulisi täpsustusi tehti ka väljamaksete tegemise korras (§ 52 lg 6) ning täiendava kogumispensioni lepingute tingimustes (§ 63 lg 5).
Paragrahvi 52 lõikes 6 laiendati juhtude loetelu, mil väljamaksete tegemise piiranguid ei kohaldata finantsvara suhtes, mille võõrandamine pole võimalik. Kui varem viidati vaid teise osapoole pankrotile, moratooriumile, kriisilahendusmenetlusele või erirežiimile, siis uue redaktsiooni kohaselt on nimekirja lisatud ka:
- kauplemiskoha poolt väärtpaberiga kauplemise peatamine või lõpetamine;
- investeerimisfondi osakute või aktsiate tagasivõtmise peatamine;
- tehingu tegemiseks vajaliku finantsvahendaja suhtes pankrotimenetluse algatamine;
- kohtu või muu pädeva haldusorgani tagajärgedelt sarnane otsus.
Paragrahvi 63 lõikes 5 muudeti täiendava kogumispensioni lepingu ülesütlemise ja tagastusväärtuse tasumise korda. Varasemas redaktsioonis kohustus kindlustusandja kandma ülesöeldud lepingu tagastusväärtuse teise kindlustusandja lepingusse või vabatahtlikku pensionifondi. Uue sõnastuse kohaselt tasub kindlustusandja lisaks tagastusväärtusele ka lepingu osalise väljamakse või osa sellest teise lepingu kindlustusmaksena või sissemaksena vabatahtlikku pensionifondi.
Samuti lisati paragrahvi 63 lõikele 5 uus punkt 3, mida eelmises redaktsioonis ei olnud. See annab kindlustusvõtjale õiguse kasutada lepingu osalist väljamakset teise või uue lepingu kindlustusmakse tasumiseks või vabatahtliku pensionifondi osakute omandamiseks, kui lepingu tingimused seda võimaldavad. Punktis 2 tehti vaid väike kirjavahemärgi muudatus, kus punkt asendati semikooloniga.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toovad Kogumispensionide seaduse muudatused alates 13.12.2024 kaasa selgemad reeglid pensioni investeerimiskonto haldamisel ja sulgemisel. Krediidiasutustele antakse täpsemad õigused tasude ja kulude katmiseks, sealhulgas konto jäägi ületamise lubamiseks ja finantsvara realiseerimiseks. Samuti on nüüd täpselt reguleeritud suletud kontodelt laekuvate summade edasine kandmine registripidajale ja isiku pensionikontole. Täiendava kogumispensioni lepingute puhul on kindlustusvõtjatel tekkinud uued võimalused osaliste väljamaksete kasutamiseks teiste lepingute või pensionifondide osakute finantseerimiseks.