Alates 01.04.2022 jõustusid Kogumispensionide seaduse täpsustused, mis ajakohastavad viiteid perehüvitiste seadusele seoses täiendavate sissemaksete arvutamise ja tegemisega. Need muudatused tagavad õigusaktide omavahelise kooskõla ja selguse pensionikogujatele, kes kasvatavad lapsi ning saavad vanemahüvitist.
Täiendava sissemakse arvutamise aluste täpsustamine
Kogumispensionide seaduse § 10 lõikes 2 viidi sisse täpsustus, mis puudutab täiendavate sissemaksete arvutamise aluseid. Muudatuse kohaselt arvutab Sotsiaalkindlustusamet Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu vastavalt perehüvitiste seaduse § 40 lõikele 2.
Eelmises redaktsioonis, mis kehtis kuni 31.03.2022, oli sätestatud, et Sotsiaalkindlustusamet teeb selle arvutuse vastavalt perehüvitiste seaduse §-le 38. See muudatus korrigeerib viiteid ja tagab seaduste korrektse ühildumise.
Täiendavate sissemaksete tegemise korra muudatused
Teine täpsustus tehti seaduse § 66 lõikes 3, mis reguleerib täiendavate sissemaksete tegemist lapse kasvatamise ajal. Uues redaktsioonis asendati viide perehüvitiste seaduse § 33 lõikele 8 viitega § 34 lõikele 10.
Varasemas redaktsioonis viidati vanemahüvitise saamise õiguse tekkimisel perehüvitiste seaduse § 33 lõikele 8. Sisuliselt tehakse lapse kohta täiendavaid sissemakseid seaduses sätestatud määras kuni vanemahüvitisele õiguse lõppemiseni seoses selle lapse kasvatamisega, kuid teise lapse kasvatamise eest määratud vanemahüvitise suurusest.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tõid 01.04.2022 jõustunud Kogumispensionide seaduse muudatused kaasa vajalikud täpsustused kahes konkreetses paragrahvis. Seaduse § 10 lõikes 2 ja § 66 lõikes 3 ajakohastati viiteid perehüvitiste seadusele, asendades vananenud viited uute asjakohaste sätetega. Need muudatused ei muuda sissemaksete tegemise ja arvutamise üldiseid põhimõtteid, vaid tagavad õigusselguse ja viidete korrektsuse kahe seaduse vahel, mis on oluline pensionikogujate õiguste tagamiseks.