Alates 17.01.2025 jõustusid audiitortegevuse seaduse olulised muudatused, mis toovad kaasa uued auditi ja ülevaatuse piirmäärad ning reguleerivad kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli. Need muudatused mõjutavad otseselt ettevõtete aruandluskohustusi ja audiitorite kutsetegevust Eestis, pakkudes selgust uute nõuete rakendamisel.
Auditi ja ülevaatuse uued piirmäärad
Seaduse muudatustega tõsteti oluliselt auditi ja ülevaatuse kohustuse tekkimise piirmäärasid (§ 91 ja § 92). Uued määrad kohalduvad tagasiulatuvalt alates 2024. aasta 1. jaanuarist alanud aruandeperioodidele (§ 185 lg 1).
Auditi kohustuse piirmäärad (§ 91 lg 1 ja lg 2) muutusid järgmistelt näitajatelt:
- Kui varem oli auditi kohustus kahe näitaja ületamisel müügituluga 4 000 000 eurot ja varadega 2 000 000 eurot, siis uues redaktsioonis on piirmääradeks vastavalt 5 000 000 eurot ja 2 500 000 eurot.
- Ühe näitaja ületamisel tõusis müügitulu piirmäär 12 000 000 eurolt 15 000 000 eurole ning varade piirmäär 6 000 000 eurolt 7 500 000 eurole.
- Aktsiaseltside puhul täpsustati, et audit on kohustuslik igale aktsiaseltsile, millel on majandusaasta jooksul (varem lihtsalt 'millel on') enam kui kaks aktsionäri (§ 91 lg 3).
Ülevaatuse kohustuse piirmäärad (§ 92 lg 1 ja lg 2) muutusid järgmiselt:
- Kahe näitaja ületamisel tõusis müügitulu piirmäär 1 600 000 eurolt 2 000 000 eurole ja varade piirmäär 800 000 eurolt 1 000 000 eurole.
- Ühe näitaja ületamisel tõusis müügitulu piirmäär 4 800 000 eurolt 6 000 000 eurole ja varade piirmäär 2 400 000 eurolt 3 000 000 eurole.
Sihtasutuste auditi ja ülevaatuse kohustused (§ 91 lg 4 ja § 92 lg 2) muutusid samuti:
- Riigi, kohaliku omavalitsuse või erakonna asutatud sihtasutustele on audit kohustuslik vaid juhul, kui tulu või varad aruandekuupäeva seisuga on vähemalt 1 000 000 eurot (varem kehtis kohustus kõigile sellistele sihtasutustele sõltumata suurusest).
- Nimetatud sihtasutustele, mille tulu või varad on alla 1 000 000 euro, on uue sätte kohaselt kohustuslik ülevaatus (§ 92 lg 2).
- Muude sihtasutuste ülevaatuse kohustuse piirmäär tõusis seniselt 15 000 eurolt 1 000 000 eurole (nii tulu kui ka varade puhul).
Lisaks on Rahandusministeerium kohustatud edaspidi kord kahe aasta jooksul analüüsima audiitorkontrolli kohustuse tekkimise tingimusi (§ 92).
Kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli reguleerimine
Seadusesse lisati täiesti uued sätted kestlikkusaruande audiitorkontrolli kohta (§ 51). Varem vastavat regulatsiooni seaduses ei olnud.
Kestlikkusaruande audiitorkontroll on kindlustandev audiitorteenus, mida osutatakse kooskõlas rahvusvaheliste kestlikkuskindluse standarditega (§ 51 lg 1). Teenuse objektiks on raamatupidamise seaduse kohaselt koostatud kestlikkusaruanne (§ 51 lg 2).
Olulisemad kestlikkusega seotud muudatused hõlmavad järgmist:
- Vandeaudiitorid jagunevad nüüd finantsvandeaudiitoriteks ja kestlikkusvandeaudiitoriteks (§ 3 lg 1). Varem sellist eristust ei olnud.
- Kestlikkusaruande ja konsolideeritud kestlikkusaruande audiitorkontroll on seadusega kohustuslik (§ 94).
- Raamatupidamise aastaaruande ja kestlikkusaruande kontrollimiseks võib sõlmida kliendilepingu erinevate audiitorühingutega (§ 55 lg 1). Varem sellist võimalust eraldi sätestatud ei olnud.
- Kuni Euroopa Komisjoni standardite kehtestamiseni tehakse kestlikkusaruandele piiratud kindlustandvat audiitorkontrolli (§ 185 lg 4).
Kutseeksami ja täiendusõppe muudatused
Seoses uute kutsete lisandumisega muudeti ka kutseeksami ja täiendusõppe nõudeid:
- Kutseeksami jagude hulka lisati kestlikkusarvestuse eriosa (§ 19 lg 1 p 11) ning eksamitasu ülempiiriks kehtestati 400 eurot (§ 16 lg 2). Samuti tõusis raamatupidamise ja vandeaudiitori eriosa eksamitasu piirmäär 300 eurolt 400 eurole.
- Kustutati senine § 26, mis sätestas kutseeksami raamatupidamise ja vandeaudiitori eriosa alamosad.
- Eksamineeritava praktika nõudeid täpsustati: finantsvandeaudiitori kutse taotlemisel on nõutav vähemalt kolmeaastane praktika raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrollis ning kestlikkusvandeaudiitori kutse taotlemisel lisaks vähemalt kaheksakuuline praktika kestlikkusaruande kontrollis (§ 20 lg 2). Varasem üldine kolmeaastane praktikanõue vandeaudiitori kutse taotlemisel muudeti kehtetuks.
- Täiendusõppe kohustust täiendati: kui vandeaudiitor omab samaaegselt nii finants- kui ka kestlikkusvandeaudiitori kutset, peab ta kolmeaastase perioodi jooksul läbima täiendavalt 40 tundi täiendusõpet (§ 42 lg 3).
Muud olulised muudatused ja järelevalve
Seaduses täpsustati mitmeid järelevalve ja juhtimisega seotud reegleid:
- Audiitorkogu presidendi ja revisjonikomisjoni liikmete valimise tähtaega pikendati seniselt kolmelt aastalt kuni 42 kuuni (§ 113 lg 5, § 118 lg 4).
- Vandeaudiitori kohustusliku liikmemaksu maksimaalset määra tõsteti 100 eurolt 200 eurole (§ 106 lg 4).
- Siseaudiitori kutse andmise ja äravõtmise otsustusõigus laienes lisaks ministrile ka tema volitatud ministeeriumi ametnikule (§ 5, § 6, § 36, § 37).
- Läbipaistvusaruande esitamise tähtaega muudeti: varem tuli see esitada hiljemalt 31. oktoobril, uue korra kohaselt aga nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu (§ 158 lg 1). Aruandeperioodiks on nüüd majandusaasta (varem oli fikseeritud periood 1. juulist 30. juunini).
- Järelevalvenõukogu pädevusse lisati avaliku huvi üksusega sõlmitud kliendilepingu ülesütlemise vaidlustamine kohtus ja turu seiramine (§ 124 lg 1).
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toovad 17.01.2025 jõustuvad audiitortegevuse seaduse muudatused kaasa olulise reformi audiitorkontrolli valdkonnas. Peamiste muudatustena tõstetakse auditi ja ülevaatuse kohustuse piirmäärasid, mis kohalduvad tagasiulatuvalt alates 2024. aasta algusest. Samuti luuakse täiesti uus õiguslik raamistik kestlikkusaruandluse audiitorkontrollile, tuues sisse kestlikkusvandeaudiitori kutse, uued eksaminõuded ja täiendusõppe kohustused. Lisaks pikendatakse Audiitorkogu juhtorganite volituste tähtaegu ning ajakohastatakse järelevalve ja aruandluse reegleid.