Alates 01.07.2024 jõustuvad keskkonnatasude seaduse olulised muudatused, mis puudutavad otseselt loodusvarade kasutajaid ja saasteainete heitjaid. Artikkel annab täpse ülevaate uutest kohustustest, nagu raadamisõiguse tasu kehtestamine, ning mitmete seniste saaste- ja püügitasude määrade märkimisväärsest tõusust, aidates tagada tegevuse vastavuse uuenenud õigusaktile.
Uue raadamisõiguse tasu kehtestamine
Alates 01.07.2024 kehtestatakse Eestis täiesti uus keskkonnakasutuse liik ja sellega seonduv tasu – raadamisõiguse tasu. Varasemas seaduse redaktsioonis sellist tasu ega kohustust ei eksisteerinud.
Raadamisõiguse tasu puudutavad peamised reeglid ja tingimused on järgmised:
Tasu olemus, määrad ja arvutamine
Raadamisõiguse tasu makstakse õiguse eest teha metsamaal raadamist ning kohustus lasub metsateatise esitajal (§ 8 lg 1). Tasu arvutatakse raadatava metsamaa pindala järgi, kusjuures mõõtmistäpsuseks on 0,1 hektarit (§ 8 lg 6, § 32 lg 5).
Tasu määrad ja arvutamise kord on järgmised:
- Raadamisõiguse tasu alammäär raadatava metsamaa hektari kohta on 4000 eurot ja ülemmäär 8000 eurot (§ 8 lg 4).
- Tasu suuruse arvutab Keskkonnaamet enne metsateatise registreerimist metsaregistris (§ 31 lg 3, § 34 lg 1).
- Keskkonnaamet väljastab tasu maksmise teate 15 tööpäeva jooksul metsateatise esitamisest (§ 34 lg 2).
- Tasu tuleb ära maksta enne metsateatise registreerimist metsaregistris (§ 37 lg 5).
Erandid ja tasu tagastamine
Seadus sätestab konkreetsed erandjuhud, mil raadamisõiguse tasu ei nõuta (§ 8 lg 5):
- Raadatakse metsaseaduse § 32 lõike 2 punktis 2 sätestatud eesmärgil.
- Rekonstrueeritakse maaparandussüsteeme, rajatakse keskkonnakaitserajatisi, tehakse maaparandushoiutöid või hooldatakse riigipiiri taristut.
- Hooldatakse olemasolevaid trasse.
- Raadatakse alal, mis on väiksem kui 0,1 hektarit.
- Tegevus toimub elupaikade või kaitsealuste liikide kasvukohtade taastamiseks pindalalisel kaitstaval loodusobjektil.
- Raadatakse eesmärgiga taastada kuivendusest rikutud soode veerežiim.
- Rekonstrueeritakse või hooldatakse sademevee ärajuhtimise ehitisi ja seadmeid.
Tasutud raadamisõiguse tasu on võimalik tagastada osaliselt või täielikult, kui registreerimisest on möödunud tähtaeg või metsateatis on tunnistatud kehtetuks ning raadamist ei alustatud või raadati lubatust väiksem pindala (§ 44 lg 3). Tagastamist saab taotleda kahe aasta jooksul pärast metsateatise kehtivuse tähtaja lõppu (§ 45 lg 2).
Kalapüügiõiguse tasude märkimisväärne tõus
Uue redaktsiooniga tõstetakse oluliselt kalapüügiõiguse tasude piirmäärasid ja alammäärasid (§ 11). Eelmises redaktsioonis kehtinud määrad asendatakse uute, oluliselt kõrgemate vahemikega.
Kutselise ja harrastuspüügi uued piirmäärad
Peamised muutused püügiõiguse tasudes on järgmised:
- Kutselise kalapüügi tasu alammäär tõuseb seniselt 0,95 eurolt vähemalt 10 eurole (§ 11 lg 4 p 1). Silmutorbiku tasu alammäär tõuseb 0,60 eurolt 1,2 eurole.
- Aastase püügipäeva tasu on uues redaktsioonis 126 kuni 320 eurot (varem 63,90 kuni 320 eurot) (§ 11 lg 4 p 2).
- Väljapüütava kala tonni tasu on 2,5 kuni 120 eurot (varem 1,25 kuni 63,90 eurot) (§ 11 lg 4 p 2).
- Püügivahendi tasu on 10 kuni 500 eurot (varem 0,95 kuni 128 eurot), kusjuures angerjapüügivahendi tasu on kuni 1000 eurot aastas (varem kuni 639 eurot) (§ 11 lg 4 p 2).
- Peipsi järve põhjanooda tasu on uues redaktsioonis 1300 kuni 5000 eurot aastas (varem 1278 kuni 2556 eurot) (§ 11 lg 4 p 2).
- Harrastuskalapüügi tasu ööpäevas on 0,06 kuni 13 eurot (varem 0,03 kuni 12,75 eurot) (§ 11 lg 4 p 4).
Siseveekogudel, kus riik teeb kulutusi angerjavaru taastootmiseks, võetakse püügiõiguse tasu määramisel arvesse 60–100 protsenti tehtud keskmistest kulutustest, võrreldes varasema 30–50 protsendiga (§ 11 lg 5).
Saastetasude tõus välisõhku väljutamisel ja veekogudesse juhtimisel
Seaduse muudatustega kaasneb saastetasumäärade ulatuslik tõus nii välisõhu saasteainete kui ka veekogudesse ja pinnasesse juhitavate ainete puhul (§ 19, § 20). Tasumäärad on kehtestatud astmeliselt aastateks 2024–2027.
Välisõhu saastetasud ja CO2 erisus
Välisõhu saastetasude puhul on tehtud järgmised muudatused:
- Vääveldioksiidi (SO2) tasu tonni kohta tõuseb alates 01.07.2024 tasemele 160,01 eurot (varem 145,46 eurot) ja ulatub 2027. aastaks 212,97 euroni (§ 19 lg 1 p 1).
- Lämmastikoksiidi (NOx) tasu tõuseb alates 01.07.2024 tasemele 140,67 eurot (varem 122,32 eurot) (§ 19 lg 1 p 2).
- Süsinikdioksiidi (CO2) saastetasu määr tõuseb seniselt 2 eurolt tonni kohta (§ 19 lg 3, mis tunnistati kehtetuks) tasemele 25 eurot tonni kohta alates 01.07.2024 (§ 19 lg 1 p 11).
- CO2 saastetasu ei nõuta soojusettevõtjatelt, kelle käitis kuulub Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (§ 19 lg 4).
Vee saastetasud ja jäätmete kõrvaldamine
Veekogusse, põhjavette või pinnasesse väljutatavate ainete tasud tõusevad samuti (§ 20 lg 1):
- Orgaaniliste ainete (BHT7) tasu tõuseb alates 01.07.2024 tasemele 1579 eurot tonni kohta (varem 1435 eurot) (§ 20 lg 1 p 1).
- Üldfosfori (Püld) tasu tõuseb tasemele 13 816 eurot tonni kohta (varem 12 014 eurot) (§ 20 lg 1 p 2).
- Üldlämmastiku (Nüld) tasu tõuseb tasemele 3250 eurot tonni kohta (varem 2826 eurot) (§ 20 lg 1 p 3).
Jäätmete kõrvaldamisel tõuseb ohtlike jäätmete saastetasu alates 01.07.2024 tasemele 35,81 eurot tonni kohta (varem ohtlikud ja tavajäätmed koos 29,84 eurot) (§ 21 lg 1 p 1). Põlevkivituha ja poolkoksi kõrvaldamise tasu tõuseb alates 01.07.2024 tasemele 3,69 eurot tonni kohta (varem 2,98 eurot) (§ 21 lg 1 p 4).
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toob keskkonnatasude seaduse muudatus alates 01.07.2024 kaasa olulisi muudatusi loodusvarade kasutajatele ja ettevõtjatele. Kõige märkimisväärsem uuendus on uue raadamisõiguse tasu kehtestamine metsamaal, mille alammäär on 4000 eurot ja ülemmäär 8000 eurot hektari kohta. Lisaks tõusevad oluliselt kalapüügiõiguse tasud, välisõhu ja vee saastetasud ning jäätmete kõrvaldamise tasud, mis on kehtestatud astmeliselt aastateks 2024–2027. Süsinikdioksiidi saastetasu tõuseb 25 eurole tonni kohta, kuid sellest vabastatakse EL-i heitkogustega kauplemise süsteemi kuuluvad soojusettevõtjad. Kõik need muudatused nõuavad ettevõtjatelt ja püügiõiguse omajatelt täpsemat planeerimist ja uute finantskohustustega arvestamist.