Alates 01.01.2023 jõustusid Kohtutäituri seaduse olulised muudatused, mis reguleerivad alaealise lapse elatise sissenõudmisega seotud tasude maksmist ja riigipoolset hüvitamist. Need muudatused toovad selgust kohtutäiturite tasustamise korda juhtudel, kui elatist nõutakse sisse riigi kaasabil, ning määravad kindlaks võlgniku kohustused riigi ees.
Alaealise lapse elatise sissenõudmise tasu ja võlgniku kohustused
Kohtutäituri seadusesse lisati uued sätted, mis reguleerivad alaealise lapse elatise sissenõudmist ja sellega seotud tasude sissenõudmist võlgnikult.
Paragrahvi 30 lõike 2 kohaselt kohustub võlgnik hüvitama riigile alaealise lapse elatise sissenõudmise eest kohtutäiturile riigi poolt makstud tasu täitemenetluse seadustiku § 381 lõikes 1 sätestatud korras. Varasemas seaduse redaktsioonis sellist sätet ei olnud.
Paragrahvi 31 lõike 1 kohaselt teeb kohtutäitur otsuse, kui ta soovib alaealisele lapsele elatise sissenõudmise eest riigilt tasu. Selle otsuse peale ei saa esitada kaebust. Eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud.
Paragrahvi 31 lõike 2 punkti 5 muudeti. Varem pidi otsuses olema märgitud 'viited tasu otsuse peale kaebuse esitamise korrale.', kuid uues redaktsioonis on lisatud erand: 'viited tasu otsuse peale kaebuse esitamise korrale, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud otsuse puhul.'
Riigi makstav tasu ja selle väljamaksmise kord
Seadusesse lisati paragrahv 37 uue pealkirjaga 'Alaealisele lapsele elatise sissenõudmise eest riigi makstav tasu'. Varasemas redaktsioonis vastavat sätet ega pealkirja ei olnud.
Uue paragrahvi 37 lõike 1 kohaselt maksab riik kohtutäiturile tasu, kui täitmisel on kohtulahendist või notariaalselt tõestatud kokkuleppest tulenev alaealise lapse igakuise elatise nõue. Kohtutäituril tekib õigus tasule alates elatise sissenõudmise toimiku avamise kolmeteistkümnendast kalendrikuust.
Paragrahvi 37 lõike 2 järgi on riigi makstava elatise sissenõudmise tasu suurus ühe täiteasja kohta kuni 100 eurot kalendriaastas. Kui menetluses on sama võlgniku suhtes mitu täiteasja, makstakse tasu üksnes ühe täiteasja eest.
Paragrahvi 37 lõike 3 kohaselt on riigi makstava tasu suurus määrusega kehtestatud tasu ja võlgniku poolt makstud põhitasu vahe, kui võlgnikult kalendriaasta jooksul saadud põhitasu on väiksem riigi makstavast tasust. Riik ei maksa tasu järgmistel juhtudel:
- kui võlgniku makstud tasu summa on võrdne kehtestatud tasuga või sellest suurem (paragrahv 37 lõige 3 punkt 1);
- kui täiteasja on menetletud kalendriaastas kokku alla kuue kuu (paragrahv 37 lõige 3 punkt 2).
Paragrahvi 37 lõike 4 kohaselt kehtestab riigi poolt kohtutäiturile makstava tasu suuruse kalendriaastas ning selle maksmise täpsemad tingimused ja korra valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Lisaks täiendati seadust paragrahviga 37 pealkirjaga 'Riigi makstava tasu väljamaksmine' ning vastava sättega, mille kohaselt korraldab paragrahvides 371 ja 372 nimetatud tasu väljamaksmist kohtutäituritele koda. Varasemas redaktsioonis neid sätteid ei olnud.
Paragrahvi 37 lõike 5 kohaselt kehtestab välisriigist laekuva elatise vahendamise tasu maksmise täpsemad tingimused ja korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Varasemas redaktsioonis seda sätet ei olnud.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toovad 01.01.2023 jõustunud Kohtutäituri seaduse muudatused sisse selge korra alaealise lapse elatise sissenõudmise riiklikuks tasustamiseks. Riik maksab kohtutäiturile elatise sissenõudmise eest tasu kuni 100 eurot kalendriaastas alates toimiku avamise 13. kalendrikuust, eeldusel et täiteasja on menetletud vähemalt kuus kuud. Võlgnik on kohustatud selle tasu riigile hüvitama. Tasu väljamaksmist kohtutäituritele korraldab koda ning täpsemad korrad kehtestab minister määrusega.