Alates 24.05.2020 jõustusid sihtasutuste seaduse muudatused, mis lihtsustavad oluliselt nõukogu otsuste vastuvõtmist ilma koosolekut kokku kutsumata ning kehtestavad erisused majandusaasta aruannete esitamisele. Need muudatused pakuvad sihtasutustele suuremat paindlikkust juhtimisotsuste tegemisel ja leevendavad aruandluskohustuse tähtaegu kriisiperioodil.
Nõukogu otsuste vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata
Seadusesse lisati täiesti uus regulatsioon (§ 29), mis sätestab nõukogu otsuste vastuvõtmise korra ilma koosolekut kokku kutsumata. Varasemas redaktsioonis sellist eraldiseisvat paragrahvi ja menetluskorda ei olnud.
Uue korra kohaselt on nõukogul õigus vastu võtta otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti (§ 29 lg 1). Otsustusprotsess toimub järgmiselt:
- Nõukogu esimees saadab otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile nõukogu liikmetele ja määrab seisukoha esitamise tähtaja (§ 29 lg 2).
- Kui nõukogu liige ei teata tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu (§ 29 lg 2).
- Hääletustulemuste kohta koostab nõukogu esimees hääletusprotokolli, mis saadetakse viivitamata liikmetele (§ 29 lg 3).
- Nõukogu liikmete kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud seisukohad on hääletusprotokolli lahutamatu lisa (§ 29 lg 4).
Hääletusprotokolli kantavad andmed
Uue sätte (§ 29 lg 3 punktid 1–5) kohaselt tuleb hääletusprotokolli kindlasti kanda järgmised andmed:
- sihtasutuse nimi ja asukoht (§ 29 lg 3 p 1);
- protokollija nimi (§ 29 lg 3 p 2);
- vastuvõetud otsused koos hääletustulemustega, sealhulgas otsuse poolt hääletanud nõukogu liikmed nimeliselt (§ 29 lg 3 p 3);
- otsuse suhtes eriarvamusele jäänud nõukogu liikme nõudel tema eriarvamuse sisu (§ 29 lg 3 p 4);
- muud hääletamise suhtes olulise tähtsusega asjaolud (§ 29 lg 3 p 5).
Muudatused häälteenamuse nõuetes
Seoses uue korra loomisega muudeti ka otsuse vastuvõtmiseks vajalikku häälteenamust reguleerivat sätet (§ 30 lg 2).
Eelmises redaktsioonis oli nõutud, et koosolekut kokku kutsumata otsuse tegemiseks peavad otsuse poolt hääletama kirjalikult kõik nõukogu liikmed, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
Uue redaktsiooni kohaselt on otsus vastu võetud, kui selle poolt on üle poole nõukogu liikmetest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet (eeldusel, et otsus tehakse seaduse §-s 291 sätestatud korras).
Majandusaasta aruande esitamise erisus 2020. aastal
Seadusesse lisati täiesti uus ajutine regulatsioon (§ 85 pealkirjaga 'Majandusaasta aruande esitamine 2020. aastal'). Varasemas redaktsioonis sellist sätet ei olnud.
Uue sätte kohaselt on sihtasutustel, kellel on kohustus esitada majandusaasta aruanne registripidajale ajavahemikul 2020. aasta 12. märtsist kuni 31. augustini, kohustus esitada see aruanne hiljemalt 2020. aasta 31. oktoobril.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toovad 24.05.2020 jõustunud sihtasutuste seaduse muudatused kaasa kaks olulist uuendust. Esiteks luuakse selge ja detailne regulatsioon nõukogu otsuste vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata, asendades senise nõude kõigi liikmete kirjaliku nõusoleku kohta lihthäälteenamuse põhimõttega, kui põhikirjas pole sätestatud teisiti. Teiseks pikendatakse erakorraliselt 2020. aastal majandusaasta aruande esitamise tähtaega kuni 31. oktoobrini neil sihtasutustel, kelle aruande esitamise kohustus langes ajavahemikku 12. märtsist kuni 31. augustini.