Alates 01.02.2021 jõustusid Sihtasutuste seaduse muudatused, mis täpsustavad sihtasutuse juhtorganite liikmete kohustusi ja vastutust maksejõuetuse korral. Käesolev ülevaade selgitab, millised uued kohustused kaasnevad sihtasutuse nõukogu liikmetele olukorras, kus juhatuse liikmed puuduvad, ning kuidas see mõjutab igapäevast juhtimist ja riskide maandamist.
Pankrotiavalduse esitamise kohustus ja selle laienemine
Sihtasutuste seaduse muudatustega, mis jõustusid 01.02.2021, täiendati oluliselt pankrotiavalduse esitamise korda reguleerivat paragrahvi 45. Peamine muudatus seisneb uue lõike 2 lisamises, mida varem seaduses ei olnud. See muudatus mõjutab otseselt sihtasutuste juhtimist ja järelevalvet.
Uue sätte kohaselt laieneb juhatuse liikmete puudumisel pankrotiavalduse esitamise kohustus nõukogu liikmetele. See tähendab, et kui sihtasutusel puudub teovõmeline juhatus, peavad nõukogu liikmed ise astuma samme pankrotiaavalduse esitamiseks, kui organisatsioon on püsivalt maksejõuetu. Varem sellist kohustust nõukogul ei olnud.
- Kohustus laieneb nõukogu liikmetele ainult juhatuse liikmete puudumisel sihtasutuses.
- Nõukogu liige vabaneb kohustusest, kui ta tõendab, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma maksejõuetusest.
- Eelmises redaktsioonis, mis kehtis kuni 31.01.2021, sellist kohustust nõukogu liikmetel ei lasunud.
See muudatus suurendab nõukogu liikmete isiklikku vastutust ja kohustab neid olema pidevalt kursis sihtasutuse majandusliku olukorraga. Nõukogu ei saa enam piirduda vaid passiivse järelevalvega, vaid peab aktiivselt sekkuma, kui juhatus puudub ja sihtasutus satub makseraskustesse.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toob Sihtasutuste seaduse muudatus alates 01.02.2021 kaasa olulise vastutuse kasvu nõukogu liikmetele. Kui varem lasus pankrotiavalduse esitamise kohustus üksnes juhatusel, siis nüüd laieneb see juhatuse puudumisel ka nõukogule. Nõukogu liikmed peavad olema valmis tõendama, et nad ei olnud maksejõuetusest teadlikud ega pidanudki sellest teadma, et vabaneda vastutusest. See muudatus nõuab nõukogudelt märksa aktiivsemat rolli sihtasutuse finantsseisu jälgimisel.