Olulised muudatused sihtasutuste seaduses alates 15. jaanuarist 2018

Ülevaade sihtasutuste seaduse muudatustest, mis hakkasid kehtima 15.01.2018. Loe lähemalt kontaktisiku määramise ja dokumentide säilitamise uute nõuete kohta.

Toimetaja:
Reimo Roosileht
Lisatud:
Viimati muudetud/kontrollitud:

15.01.2018 jõustusid olulised Eesti sihtasutuste seaduse muudatused, mis täpsustavad sihtasutuste asukoha määramise, kontaktisiku andmete esitamise ja dokumentide säilitamise reegleid. Käesolev põhjalik ülevaade aitab sihtasutuste juhtidel, asutajatel ning nõukogu liikmetel mõista uusi seadusest tulenevaid nõudeid ning vältida võimalikke sanktsioone, tagades organisatsiooni igapäevase tegevuse täieliku vastavuse kehtivale õigusele.

Asukoha ja kontaktisiku andmete registreerimine

Seaduse muudatustega ajakohastati sihtasutuse asukoha ja kontaktisiku määramise reegleid, et tagada parem kättesaadavus ja läbipaistvus.

  • Paragrahv 4 kustutati täielikult. Varem sätestas see, et sihtasutuse asukohaks on koht, kus asub sihtasutuse juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Uues redaktsioonis seda sätet enam ei ole.
  • Paragrahvi 11 lõike 1 punkti 2 lisati uus nõue, mida eelmises redaktsioonis ei olnud. Nüüd tuleb registrisse kandmise avaldusele lisada juhatuse asukoha aadress, kui see asub välisriigis.
  • Paragrahvi 14 lõike 1 punkti 3 lisati säte, mida varem ei olnud. Selle kohaselt kantakse sihtasutuse registrikaardile juhatuse asukoha aadress, kui see asub välisriigis.
  • Paragrahvi 14 lõike 1 punkti 5 lisati täiesti uus säte kontaktisiku kohta. Registrikaardile kantakse nüüd äriseadustiku §-s 631 nimetatud kontaktisiku nimi või ärinimi, isiku- või registrikood ning sihtasutusele suunatud tahteavalduste ja menetlusdokumentide kättetoimetamise Eesti aadress.

Juhatuse liikmete nõuded ja sundlõpetamise alused

Muudatused puudutavad ka juhatuse liikmete elukoha nõudeid ning loovad uue aluse sihtasutuse sundlõpetamiseks.

  • Paragrahvi 17 lõige 3 muudeti kehtetuks. Varasemas redaktsioonis oli nõue, et vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis. Uues redaktsioonis seda nõuet enam ei ole.
  • Paragrahvi 46 lõike 1 punkti 3 lisati uus sundlõpetamise alus, mida eelmises redaktsioonis ei olnud. Sihtasutus lõpetatakse kohtumäärusega valdkonna eest vastutava ministri või muu huvitatud isiku nõudel, kui sihtasutus ei ole nimetanud äriseadustiku § 631 lõikes 2 nimetatud kontaktisikut.

Dokumentide säilitamine ja rakendussätted

Täpsustati ka dokumentide hoidmise asukohta ja muid seaduse rakendamisega seotud viiteid.

  • Paragrahvi 59 lõiget 1 muudeti. Varem sätestati, et likvideerijad annavad dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule ning hoidja määramata jätmisel teeb seda kohus. Uues redaktsioonis lisati lause: 'Dokumente hoitakse Eestis.'
  • Paragrahvi 74 lõiget 1 muudeti tehniliselt, lisades teksti lõppu viite 'RT I 2012-12-18 3 118122012003 2012-12-19'.
  • Paragrahvi 80 lõiget 2 muudeti seoses paragrahvi 4 kustutamisega. Varasemas redaktsioonis kohaldati enne 1996. aasta 1. oktoobrit asutatud ühendustele muu hulgas paragrahve 4 ja 17. Uues redaktsioonis on viide paragrahvile 4 eemaldatud, säilitades vaid viite paragrahvile 17.

Kokkuvõte

Kokkuvõttes tõid 15.01.2018 jõustunud sihtasutuste seaduse muudatused kaasa olulised uued nõuded välismaise juhatusega sihtasutustele, kohustades neid määrama ametliku kontaktisiku ja registreerima välisriigis asuva juhatuse aadressi. Samuti kaotati juhatuse liikmete elukoha piirangud, kuid kehtestati range nõue hoida likvideeritud sihtasutuse dokumente Eestis. Nende uute reeglite eiramine võib kaasa tuua sihtasutuse sundlõpetamise kohtumäärusega, mistõttu on sihtasutustel oluline oma andmed kiiresti ja korrektselt üle kontrollida.

Õigusaktid