Maksukorralduse seaduse uue redaktsiooni analüüs: muudatused registris ja trahvimäärades

Ülevaade Maksukorralduse seaduse muudatustest alates 25.04.2026. Uuendused puudutavad maksukohustuslaste registrit, andmete säilitamist ja trahve.

Toimetaja:
Reimo Roosileht
Lisatud:
Viimati muudetud/kontrollitud:

Alates 25. aprillist 2026 jõustuvad Maksukorralduse seaduse olulised muudatused, mis korrastavad maksukohustuslaste registri pidamise aluseid ja tõstavad märkimisväärselt teabevahetuse takistamise eest määratavaid trahve. Seadusemuudatused pakuvad maksumaksjatele ja asutustele selgust andmete säilitamise tähtaegade ning rahvusvahelise teabe kasutamise reeglite osas, aidates tagada õiguspärast ja läbipaistvat asjaajamist.

Maksukohustuslaste registri regulatsiooni põhjalik uuendamine

Maksukorralduse seaduse § 17 läbis ulatusliku struktuurilise muudatuse, millega täpsustati registri eesmärke, andmekoosseisu ja säilitamise reegleid. Varasemas redaktsioonis sätestati lõikes 1, et registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Uues redaktsioonis on see säte kustutatud ning asendatud määratlusega, et register on riigi infosüsteemi kuuluv ning erinevaid rakendusi, alamregistreid ja süsteeme koondav andmekogu.

Registri pidamise eesmärgid on uues redaktsioonis täpsustatud. Kui varem oli eesmärgiks arvestuse pidamine maksude määramiseks, tasumise kontrollimiseks ja sissenõudmiseks, siis uues sõnastuses on lisatud ka tasude määramine (§ 17 lg 1 p 2). Samuti on lisatud uus eesmärk: avalik-õiguslike rahaliste kohustuste üle arvestuse pidamine (§ 17 lg 1 p 3), mida eelmises redaktsioonis sellisel kujul lõikes 1 ei olnud.

Olulise muudatusena on seadusesse lisatud täiesti uus lõige 3, mis sätestab registris töödeldavad isikuandmed. Varasemas redaktsioonis sellist loetelu ei olnud. Nüüd töödeldakse registris järgmisi isikuandmeid:

  • üldandmed (§ 17 lg 3 p 1);
  • töötamise andmed (§ 17 lg 3 p 2);
  • maksude ja tasude andmed (§ 17 lg 3 p 3);
  • varaliste õiguste ja kohustustega seotud andmed, sealhulgas sissetulekute andmed (§ 17 lg 3 p 4);
  • majandustehingute andmed (§ 17 lg 3 p 5);
  • isikuga seotud dokumentide andmed (§ 17 lg 3 p 6);
  • isikuga seotud menetluste andmed (§ 17 lg 3 p 7).

Isikute ring, kelle kohta andmeid registrisse kantakse, on viidud üle uude lõikesse 4 (§ 17 lg 4). Varasemas redaktsioonis oli see loetelu lõikes 2, mis on nüüd muudetud ning sätestab hoopis registri põhimääruse kehtestamise Vabariigi Valitsuse poolt ja selle sisu (vastutava ja volitatud töötleja ülesanded, ülesehitus, andmekoosseis jne). Lõikes 4 on nüüd loetletud kõik andmesubjektid, sealhulgas maksukohustuslased, sotsiaalmaksuseaduse alusel kindlustatavad isikud, töötuskindlustuse ja kogumispensionide seadusega seotud isikud, maksuesindajad, mitteresidendid ja teised.

Uue lisandusena sätestab § 17 lõige 7 andmete säilitamise tähtajad, mida varem seaduses ei olnud: registri andmeid säilitatakse kuni 75 aastat andmete registrisse kandmisest arvates ning töötamise registri andmeid säilitatakse kuni 75 aastat isiku surmast arvates. Samuti on lisatud lõige 6, mis määratleb vastutavaks töötlejaks Maksu- ja Tolliameti, ning lõige 8, mis reguleerib riigisaladuse ja riigikaitsega seotud erandeid põhimääruses.

Teabe avaldamise ja kasutamise reeglite täpsustamine

Seadusemuudatusega muudeti oluliselt avalike andmete avaldamise tähtaega § 27 lõikes 8. Varasema redaktsiooni kohaselt avaldas maksuhaldur maksualase teabevahetuse seaduse kohaselt esitatud andmed hiljemalt andmete esitamisele järgneva kuu 10. kuupäeval. Uue redaktsiooni kohaselt avaldatakse need andmed hiljemalt andmete esitamise tähtpäevale järgneva aasta 31. jaanuariks.

Lisaks on seadusesse viidud sisse mitu uut teabe kasutamist puudutavat sätet:

  • § 51 lõige 4 (lisatud): Nõukogu direktiivi 2011/16/EL alusel rahvusvahelise ametiabi käigus saadud teavet võib kasutada ilma teabe saatnud Euroopa Liidu liikmesriigi nõusolekuta direktiivis nimetatud eesmärkidel. Varasemas redaktsioonis sellist sätet ei olnud.
  • § 63 lõige 5 (lisatud): Riigi Tugiteenuste Keskusel on avalik-õiguslike rahaliste kohustuste üle arvestuse pidamisel ja täitmise korraldamisel teabe nõudmise õigused vastavalt § 63 lõikele 2. Varasemas redaktsioonis seda sätet ei olnud.
  • § 91 lõige 2 (lisatud): Eelotsuse taotlemisel maksualase teabevahetuse seaduse § 201 alusel tuleb märkida taotleja ja puudutatud isiku registreerimisnumber, kui tegemist ei ole Eesti residendiga. Varasemas redaktsioonis vastavat nõuet ei olnud.

Trahvimäärade tõus ja väärtegude aegumine

Märkimisväärne muudatus tehti juriidiliste isikute karistusmäärades teabevahetuse takistamise eest (§ 155 lg 2). Varasemas redaktsioonis karistati juriidilist isikut teabevahetuse takistamise eest rahatrahviga kuni 3200 eurot. Uue redaktsiooni kohaselt on maksimaalne trahvimäär tõusnud kuni 50 000 euroni.

Samuti muudeti § 162 lõiget 1, mis reguleerib väärtegude aegumistähtaegu. Varasemas redaktsioonis oli kolmeaastane aegumistähtaeg sätestatud paragrahvides 1531, 154, 1541, 1551 ja 1552 nimetatud väärtegudele. Uues redaktsioonis on viidatud paragrahvidele 1531, 154, 1541 ja 1551–1553, laiendades seega aegumistähtaega ka uutele sätetele.

Kokkuvõte

Maksukorralduse seaduse muudatused alates 25. aprillist 2026 toovad kaasa olulisi täpsustusi maksukohustuslaste registri toimimises, isikuandmete töötlemises ja andmete säilitamise tähtaegades. Samuti pikeneb teabe avaldamise tähtaeg ning tõuseb märkimisväärselt juriidiliste isikute trahvimäär teabevahetuse takistamise eest, ulatudes kuni 50 000 euroni. Need muudatused nõuavad maksumaksjatelt ja asutustelt suuremat tähelepanu andmete esitamisel ja säilitamisel.

Õigusaktid