Alates 01.01.2020 jõustusid maksualase teabevahetuse seaduse olulised muudatused, mis täpsustavad finantsasutuste hoolsusmeetmete kohaldamist ning kehtestavad täiesti uue regulatsiooni piiriüleste skeemide aruandluseks. Need muudatused mõjutavad otseselt teabeandjaid ja asjaomaseid maksukohustuslasi, tuues kaasa uued teavituskohustused ja täpsustatud sunniraha reeglid.
Hoolsusmeetmete kohaldamise erisused
Seaduse § 14 lõigetes 1 ja 2 muudeti finantsasutuste hoolsusmeetmete kohaldamise korda.
Paragrahvi 14 lõike 1 punktis 2 asendati senine viide 'II osa punkti A alapunkte 3 ja 4' uue sõnastusega 'II osa punkti A alapunkti 3'. Sama lõike punkt 3, mis varem viitas 'III osa punkti A', tunnistati uues redaktsioonis kehtetuks ning uues redaktsioonis seda sätet enam ei ole.
Paragrahvi 14 lõikes 2 laiendati kohaldatavaid erisusi. Varasemas redaktsioonis lubati kohaldada FATCA kokkuleppe I lisa II osa punkti A alapunktides 1 ja 2 ning IV osa punktis A sätestatud erisusi, arvestades seaduse § 13 lõikes 2 sätestatut, ning erisusi tohtis kohaldada enne hoolsusmeetmete võtmist. Uues redaktsioonis võib kohaldada alapunktides 1, 2 ja 4 ning IV osa punktis A sätestatud erisusi, kuid välja on jäetud viide § 13 lõikele 2 ning nõue, et erisusi tohib kohaldada enne hoolsusmeetmete võtmist.
Uus regulatsioon: Piiriülesed ja aruandekohustusega skeemid
Seadusesse lisati täiesti uued sätted § 20 all, mis reguleerivad piiriüleseid skeeme. Varasemas redaktsioonis neid sätteid ei olnud.
Piiriülene skeem on tehing või tehingute ahel, millel on seos Euroopa Liidu liikmesriigi või kolmanda riigiga ning mis võib mõjutada maksustamist, finantskontodealast teabevahetust või tegeliku kasusaaja tuvastamist.
Maksustamist võib mõjutada piiriülene skeem, mille puhul on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
- skeemis osalevad isikud on erinevate riikide või jurisdiktsioonide residendid;
- vähemalt üks skeemis osalevatest isikutest on samal ajal rohkem kui ühe riigi või jurisdiktsiooni resident;
- vähemalt üks skeemis osalevatest isikutest tegutseb riigis või jurisdiktsioonis, mille resident ta ei ole.
Finantskontodealast teabevahetust võib mõjutada piiriülene skeem, mis häirib või takistab seaduse §-s 41 ning 11. ja 2. peatükis sätestatud finantskontode maksualase teabe kogumist või vahetamist. Tegeliku kasusaaja tuvastamist võib mõjutada piiriülene skeem, millega on raskendatud või muudetud võimatuks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse kohaselt määratletava tegeliku kasusaaja tuvastamine.
Aruandekohustusega skeem on teabevahetusega hõlmatud skeem, mis puudutab ka teist liikmesriiki või kolmandat riiki ja mille puhul esineb vähemalt üks valdkonna eest vastutava ministri määruses nimetatud kriteerium.
Teabeandjad, asjaomased maksukohustuslased ja seotud isikud
Uute sätetega määratletakse teabeandja, asjaomane maksukohustuslane ja seotud isikud, keda varasemas redaktsioonis selliselt ei käsitletud.
Teabeandja on isik, kes osutab aruandekohustusega skeemi väljatöötamise, turustamise, kättesaadavaks tegemise või selle rakendamise korraldamise või juhtimise teenust või osutab abi või nõu. Teabeandjaks ei ole isik, kelle puhul saab eeldada, et ta ei teadnud ega pidanud teadma skeemiga seotusest.
Aruandekohustuslik on teabeandja, kes vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
- ta on Eesti resident tulumaksuseaduse § 6 tähenduses;
- temale kuuluva Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu osutatakse aruandekohustusega skeemiga seonduvaid teenuseid;
- ta on Eestis asutatud või tema tegevus on reguleeritud Eesti õigusaktidega;
- ta on sellise Eesti kutseühenduse liige, mis ühendab õigus- või maksunõustamisteenust osutavaid isikuid.
Asjaomane maksukohustuslane on isik, kellele aruandekohustusega skeem on tehtud rakendamiseks kättesaadavaks või kes on valmis seda rakendama või on rakendanud selle esimese etapi.
Seotud isik on isik, kes osaleb teise isiku juhtimises olulisel määral või kellele kuulub üle 25 protsendi aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest. Füüsilist isikut, tema abikaasat või elukaaslast ning tema otseseid alanejaid ja ülenejaid sugulasi käsitatakse ühe isikuna.
Teabeandja kohustused ja andmete esitamine
Uued sätted kohustavad teabeandjat esitama maksuhaldurile üksikasjalikku teavet aruandekohustusega skeemi kohta.
Esitatav teave sisaldab tuvastamisandmeid, skeemi kriteeriume, nimetust, sisu kokkuvõtet, rakendamise alguse kuupäeva, õiguslikke üksikasju, rahalist väärtust ning seotud liikmesriike ja isikuid.
Teabe esitamise reeglid ja tähtajad on järgmised:
- Andmed tuleb esitada 30 kalendripäeva jooksul alates skeemi kättesaadavaks tegemisest, valmisolekust või esimesest toimingust, sõltuvalt sellest, milline kuupäev on varasem.
- Standardsete skeemide puhul tuleb uut või täiendavat teavet esitada iga kolme kuu tagant.
- Teabeandjal on õigus jätta teave esitamata, kui see süüstaks teda ennast või temaga seotud isikut väär- või kuriteos.
- Maksuhaldur annab skeemile unikaalse viitenumbri, mille teabeandja peab edastama teistele seotud isikutele.
Teabeandjal on õigus jätta kohustused täitmata, kui see rikuks seadusest tulenevat kutsesaladuse hoidmise kohustust. Sellisel juhul peab ta teavitama teist teabeandjat või asjaomast maksukohustuslast, kellele kohustused üle lähevad.
Kui aruandekohustus tekib mitmes riigis, esitatakse teave Eestis, kui seos Eestiga on loetelus esimesena (residentsus, püsiv tegevuskoht, asutamine või kutseühenduse liikmelisus). Kohustustest vabaneb, kui on tõendid teises liikmesriigis täitmise kohta.
Asjaomase maksukohustuslase aruandlus ja sunniraha
Kui teabeandjal puudub teabe esitamise kohustus või teabeandjat ei ole, lasub aruandekohustus asjaomasel maksukohustuslasel endal.
Maksukohustuslase seos riigiga määratakse järjekorras: residentsus, püsiv tegevuskoht, tulu või kasumi saamine või tegutsemine riigis. Kui maksukohustuslasi on mitu, esitab teabe see, kes leppis skeemi kokku või kes juhib selle rakendamist.
Paragrahvi 22 kohaselt muudeti sunniraha rakendamise sätteid. Lõikes 1 asendati konkreetsete paragrahvide loetelu (§-d 86, 15–18 ja 205) üldise viitega 'käesolevast seadusest tulenevate teabeandja kohustuste täitmata jätmise korral'.
Lõikes 2 täpsustati, et sunniraha tasumise kohustus laieneb lisaks teabeandjale ka asjaomasele maksukohustuslasele, kui viimane ei ole hoiatuses märgitud tähtpäevaks kohustusi täitnud.
Uute sätete rakendamine
Seadusesse lisati uus 23. peatükk, mis reguleerib uute nõuete rakendamist. Varasemas redaktsioonis vastavat peatükki ei olnud.
Uusi sätteid kohaldatakse skeemide suhtes, mis tehakse kättesaadavaks, on valmis või mille esimene toiming tehakse 2020. aasta 1. juulil või hiljem.
Teabeandja esitab maksuhaldurile teabe esmakordselt 2020. aasta 31. augustiks selliste aruandekohustusega skeemide kohta, mille rakendamisega alustati ajavahemikul 2018. aasta 25. juunist kuni 2020. aasta 30. juunini.
Kokkuvõte
Maksualase teabevahetuse seaduse muudatused alates 01.01.2020 toovad kaasa olulised täpsustused hoolsusmeetmete kohaldamisel ja kehtestavad uue piiriüleste skeemide aruandluskohustuse. Muudatustega piiratakse teatud hoolsusmeetmete erisusi §-s 14 ning luuakse terviklik süsteem piiriüleste skeemide tuvastamiseks ja deklareerimiseks §-s 20. Kohustused laienevad nii teabeandjatele kui ka asjaomastele maksukohustuslastele, kusjuures kohustuste täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha hoiatust vastavalt muudetud §-le 22. Uued reeglid rakenduvad täielikult alates 01.07.2020, kuid esmakordne aruandlus hõlmab tagasiulatuvalt ka skeeme alates 25.06.2018.