Alates 01.01.2018 kehtima hakanud erisoodustuse hinna määramise korra muudatused toovad kaasa olulisi ümberkorraldusi tööandja sõiduautode kasutamise maksustamisel ja töötajate kulude katmisel. Käesolev ülevaade aitab mõista uusi reegleid ja vältida vigu maksukohustuste täitmisel, kirjeldades täpselt, millised sätted kadusid ja mis lisandusid.
Tööandja sõiduauto kasutamise korra muudatused
Sõiduauto kasutamise maksustamises toimusid kõige ulatuslikumad muudatused, mille käigus kaotati senine kilomeetripõhine arvestus ja kehtestati uus põhimõte auto vanuse määramiseks.
- Paragrahvi 1 lisati uus säte, mille kohaselt arvestatakse sõiduauto vanust maksustamisperioodi viimase kuupäeva seisuga juhul, kui erisoodustuseks on tööandja omandis või valduses oleva sõiduauto kasutada võimaldamine. Eelmises redaktsioonis sellist sätet ei olnud.
- Uuest redaktsioonist kustutati paragrahv 1 lõige 1, mis määras erisoodustuse hinnaks 256 eurot kuus iga kasutatud sõiduauto kohta.
- Kustutati paragrahv 1 lõige 2 koos alampunktidega 1 kuni 4, mis võimaldasid pidada arvestust sõiduauto omaniku, riikliku registreerimismärgi, läbisõidumõõdiku näitude ja sõidu eesmärkide kohta. Uues redaktsioonis neid sätteid enam ei ole.
- Kustutati paragrahv 1 lõige 3 koos alampunktidega 1 ja 2, mis määrasid erisoodustuse hinna arvutamise kilomeetripõhised määrad (0,20 eurot üle 5 aasta vanuse ja kuni 2000 cm3 mootoriga auto puhul ning muudel juhtudel 0,30 eurot).
- Kustutati paragrahv 1 lõiked 4 ja 5, mis reguleerisid soodushinnaga kasutada andmise hinna vahe arvutamist ja maksimaalset 256-eurost piirmäära.
Tööandja muu vara kasutamine
Muudatusi tehti ka tööandja muu vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmise reguleerimisel.
- Paragrahv 2 lõiget 1 muudeti. Eelmises redaktsioonis oli kirjas, et kui erisoodustuseks on tööandja omandis või valduses oleva vara (välja arvatud sõiduauto) tasuta või soodushinnaga kasutada andmine, siis loetakse erisoodustuse hinnaks selle vara rendile andmise turuhind või turuhinna ja soodushinna vahe. Uues redaktsioonis on sulgudes olnud tekst '(välja arvatud sõiduauto)' eemaldatud.
Töötaja kulude ja majutuskulude katmine
Töötaja kulude katmise korda täpsustati uute lõigete lisamisega ja vana sätte asendamisega.
- Paragrahv 6 senine lõige kustutati uues redaktsioonis.
- Selle asemele lisati paragrahv 6 lõige 1, mis sätestab, et kui erisoodustuseks on töötaja kulude katmine, loetakse erisoodustuse hinnaks töötaja kulude katmiseks makstud summa. Eelmises redaktsioonis sellisel kujul eraldi lõiget 1 ei olnud.
- Lisati täiesti uus paragrahv 6 lõige 2, mida eelmises redaktsioonis ei olnud. See sätestab, et kui erisoodustuseks on töötaja majutamise kulude katmine, loetakse erisoodustuseks maksuvaba piirmäära ületav osa. Maksuvaba piirmäär töötaja kohta ühes kalendrikuus on sõltuvalt majutamise asukohast 100 või 200 eurot, kuid mitte rohkem kui 200 eurot kalendrikuus iga majutatava töötaja kohta.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toob 01.01.2018 jõustunud redaktsioon kaasa olulise lihtsustamise sõiduautode maksustamisel, kuna täielikult kaotati senine sõidupäevikute pidamise võimalus ja kilomeetripõhine erisoodustuse arvutamine koos vastavate määradega. Samuti täpsustati töötajate kulude katmise korda, kehtestades majutuskulude katmisele konkreetsed maksuvabad piirmäärad 100 või 200 eurot kuus ning sätestades erisoodustuse hinnaks reaalselt makstud summad. Lisaks muudeti tööandja muu vara kasutamise reegleid, eemaldades erisusest sõiduautod.