Alates 24.05.2020 jõustusid Mittetulundusühingute seaduse muudatused, mis lihtsustavad otsuste vastuvõtmist ja koosolekute korraldamist. Artiklist saate teada, kuidas uued reeglid muudavad üldkoosoleku protokollimist, otsuste tegemist ilma koosolekut kokku kutsumata ning millised on 2020. aasta erisused majandusaasta aruannete esitamisel ja juhatuse liikmete volituste pikendamisel.
Üldkoosoleku läbiviimine ja protokollimine
Mittetulundusühingute seaduse paragrahvi 21 täiendati uue lõikega 3, mida eelmises redaktsioonis ei olnud. Selle kohaselt koostatakse üldkoosolekul seal osalevate liikmete nimekiri, kuhu kantakse osalejate nimed, häälte arv, osalemise viis ja esindaja nimi. Nimekirjale peavad alla kirjutama koosoleku juhataja ja protokollija ning iga füüsiliselt kohal olev liige või esindaja.
Samuti muudeti paragrahvi 21 lõiget 6. Varasemas redaktsioonis pidi protokolli lahutamatuks lisaks olema üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused. Uue redaktsiooni kohaselt kantakse protokolli lisaks ka liikmete arv ning protokolli lahutamatuks lisaks on ärakirjad osavõtnute nimekirjast, eriarvamustest ning esitatud kirjalikest ettepanekutest ja avaldustest.
Otsuste vastuvõtmine üldkoosolekut kokku kutsumata
Paragrahvi 22 lõiget 3 muudeti oluliselt. Varasemas redaktsioonis loeti otsus koosolekut kokku kutsumata vastuvõetuks vaid siis, kui selle poolt hääletasid kirjalikult kõik mittetulundusühingu liikmed. Uue redaktsiooni kohaselt on otsus vastu võetud, kui selle poolt on üle poole antud häältest, eeldusel et põhikiri ei nõua suuremat häälteenamuse nõuet.
Seadusesse lisati täiesti uued sätted otsuste tegemiseks koosolekut kokku kutsumata (§ 22 pealkiri ja lõiked 1 kuni 5), mida varem ei eksisteerinud:
- Paragrahvi 22 lõike 1 kohaselt on liikmetel õigus teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui põhikiri ei sätesta teisiti.
- Lõike 2 järgi saadab juhatus otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis liikmetele, määrates seisukoha andmiseks vähemalt seitsmepäevase tähtaja.
- Lõike 3 kohaselt koostab juhatus hääletusprotokolli, kuhu kantakse ühingu nimi ja asukoht, protokollija nimi, otsused koos hääletustulemustega (sh poolthääletajad nimeliselt), eriarvamused ja muud olulised asjaolud.
- Lõike 4 kohaselt on liikmete seisukohtade ärakirjad protokolli lahutamatu lisa.
- Lõike 5 kohaselt ei kohaldata lõigetes 2–4 sätestatut, kui kõik liikmed otsusega nõustuvad ja selle allkirjastavad.
Erisused ja tähtajad 2020. aastal
Seadusesse lisati uued paragrahvi 111 sätted, mis reguleerivad eriolukorrast tingitud tähtaegu 2020. aastal ja mida varasemas redaktsioonis ei olnud:
- Majandusaasta aruande esitamine: Ühingud, kellel oli kohustus esitada aruanne ajavahemikul 12. märtsist kuni 31. augustini 2020, said pikendust ning pidid aruande esitama hiljemalt 31. oktoobril 2020.
- Juhatuse liikme ametiaeg: Kui juhatuse liikme ametiaeg lõppes vahemikus 12. märts kuni 31. august 2020, loeti tema volitused pikenenuks kuni uue liikme valimiseni, kuid mitte kauem kui 31. oktoobrini 2020.
- Häälteenamuse nõue: Kui põhikiri nõudis koosolekuta otsustamiseks kõigi liikmete nõusolekut, võisid liikmed kuni 31. oktoobrini 2020 teha otsuseid seaduses sätestatud tavapärase häälteenamuse nõude alusel.
Tehnilised muudatused ja veaparandused
Paragrahvi 91 lõikes 2 tehti tehniline muudatus seoses Riigi Teataja veaparandusega. Varasemas tekstis viidati veaparanduse kuupäevale 11.01.2022, uues tekstis on see asendatud kuupäevaga 11.01.2023.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes lihtsustavad Mittetulundusühingute seaduse muudatused oluliselt ühingute igapäevast juhtimist ja otsustusprotsesse. Kõige olulisem muudatus puudutab otsuste vastuvõtmist üldkoosolekut kokku kutsumata, kus varasema sajaprotsendilise nõusoleku nõude asemel piisab nüüd häälteenamusest, kui põhikiri ei sätesta teisiti. Lisaks täpsustati koosolekute protokollimise ja osalejate nimekirja vormistamise reegleid ning kehtestati vajalikud ajutised leevendused 2020. aasta aruandluskohustustele ja juhatuse liikmete volitustele.