Alates 01.01.2026 jõustuvad töötuskindlustuse seaduse olulised muudatused, mis ajakohastavad hüvitiste süsteemi ja asendavad senise töötutoetuse uue baasmääras töötuskindlustushüvitisega. Need muudatused lihtsustavad toetuste taotlemist, täpsustavad kindlustusstaaži arvestust ning pakuvad töötuks jäänud inimestele selgemat ja ühtsemat tugisüsteemi uue töö leidmisel.
Uued töötuskindlustushüvitise liigid
Alates 2026. aasta algusest jaguneb töötuskindlustushüvitis kaheks eraldi liigiks. See muudatus asendab senise süsteemi, kus töötutoetust ja töötuskindlustushüvitist käsitleti täiesti eraldiseisvate toetustena eri seaduste alusel.
- Sissetulekupõhine töötuskindlustushüvitis, mis põhineb isiku eelneval töötasul.
- Baasmääras töötuskindlustushüvitis, mis tagab kindla miinimummääras toetuse neile, kellel puudub õigus sissetulekupõhisele hüvitisele.
Eelmises seaduse redaktsioonis sellist liigitust ei eksisteerinud ning § 5 oli täielikult puudu. Uue redaktsiooni kohaselt on baasmääras hüvitise suuruseks 50 protsenti eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud kuu töötasu alammäära alusel arvutatud kalendripäeva töötasu alammäärast.
Õigus baasmääras hüvitisele ja selle periood
Uue sätte kohaselt on baasmääras töötuskindlustushüvitisele õigus kindlustatul, kes on võetud töötuna arvele ja kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt kaheksa kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Varasemas redaktsioonis vastavat sätet ei olnud.
Baasmääras töötuskindlustushüvitist on õigus saada 180 kalendripäeva. Samuti kohaldatakse baasmääras hüvitisele sissetulekupõhise hüvitise saamise perioodi pikenemise reegleid registreeritud töötute arvu kasvu korral.
Muudatused sissetulekupõhise hüvitise tingimustes ja staaži arvestuses
Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise regulatsioonis tehti mitmeid terminoloogilisi ja sisulisi muudatusi. Paragrahvi 6 pealkiri 'Õigus töötuskindlustushüvitisele' muudeti täpsemaks: 'Õigus sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele'.
Olulise muudatusena tunnistati kehtetuks § 6 lõiked 3 ja 5, mis reguleerisid töötutoetuse saajate õigusi ja vanemapuhkusel viibinute staaži pikendamist vanas vormis. Selle asemel reguleerib referentsperioodi pikendamist nüüd uus eraldiseisev paragrahv.
Kindlustusstaaži nullimise reegleid täiendati (§ 7 lg 3). Kui varem loeti staaž nulliks üldise töötuskindlustushüvitise määramisel, siis uue redaktsiooni kohaselt loetakse staaž nulliks sissetulekupõhise hüvitise määramise päevast. Samuti loetakse staaž nulliks baasmääras hüvitise määramisel.
Referentsperioodi pikendamine
Seadusesse lisati uus paragrahv töötuskindlustusstaaži referentsperioodi pikendamise kohta. Referentsperioodiks on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36-kuuline periood.
Kui kindlustatu kasutas referentsperioodi jooksul emapuhkust, isapuhkust, lapsendajapuhkust või vanemapuhkust, pikendatakse referentsperioodi puhkusel oldud aja võrra, kui andmed staaži kohta töötukassa andmekogus puuduvad.
Teatud tingimustel pikendatakse referentsperioodi ka 18 kuu võrra, kui isikule maksti varem baasmääras hüvitist, selle maksmine lõpetati ennetähtaegselt ning ta võeti 12 kuu jooksul uuesti töötuna arvele ja asus vahepeal tööle.
Taotlemise kord, maksmise peatamine ja tagasinõudmine
Hüvitise taotlemise korda paragrahvis 10 täpsustati oluliselt. Kui varem kehtestas avalduse andmete loetelu minister määrusega, siis uues redaktsioonis on seaduse tasemel sätestatud, millised isikuandmed ja kontaktandmed tuleb avaldusele kanda.
Lisatzes on töötukassal õigus nõuda dokumente asjaolude tõendamiseks, kui vajalikud andmed ei ole kättesaadavad riiklikest andmekogudest.
Uue regulatsioonina lisati § 12 lõige 1, mis võimaldab hüvitise maksmise peatada, kui töötukassal puuduvad andmed selle kohta, kas kindlustatu vastab hüvitise saamise tingimustele. Andmete laekumisel makstakse hüvitis tagantjärele välja.
Enammakstud hüvitiste kinnipidamine
Paragrahvi 46 lisati uus lõige 5, mis reguleerib alusetult makstud hüvitiste tagasinõudmist. Varasemas redaktsioonis sellist võimalust otse sätestatud ei olnud.
Kui isik ei maksa alusetult saadud hüvitist tähtaegselt tagasi või rikub tagasimaksegraafikut, on töötukassal õigus alusetult makstud summad järgmistest töötuskindlustushüvitise väljamaksetest kinni pidada. Kinnipidamisel tuleb isikule säilitada vähemalt 50 protsenti maksmisele kuuluvast hüvitisest, või rohkem isiku kirjalikul nõusolekul.
Töötutoetuse kaotamine ja üleminekusätted
Seoses töötutoetuse kaotamisega muudeti mitmeid töötukassa ülesandeid ja andmekogu puudutavaid sätteid (§ 23, § 35, § 38, § 39). Kõikidest nendest sätetest eemaldati viited töötutoetusele.
Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ning töötukassa reservkapitali vahendeid kasutatakse edaspidi tööturutoetuste maksmiseks ilma senise töötutoetuse erandita.
Seadusesse lisati põhjalikud üleminekusätted (§ 52). Enne 2026. aasta 1. jaanuari määratud töötuskindlustushüvitist käsitatakse edaspidi sissetulekupõhise hüvitisena. Kui avaldus esitati enne nimetatud kuupäeva, kuid otsust pole tehtud, lahendatakse see vana redaktsiooni alusel.
Mõjude järelhindamine
Üleminekusätete hulka lisati ka kohustus viia läbi järelhindamine. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium peab koostöös töötukassaga analüüsima töötutoetuse kaotamise ja baasmääras töötuskindlustushüvitise maksmise mõju ning tulemuslikkust eeldatavasti 2031. aastal.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toovad 01.01.2026 jõustuvad töötuskindlustuse seaduse muudatused kaasa töötutoetuse asendamise uue baasmääras töötuskindlustushüvitisega, luues selge jaotuse sissetulekupõhise ja baasmääras hüvitise vahel. Muudatustega täpsustatakse kindlustusstaaži ja referentsperioodi arvestust, kehtestatakse uued reeglid hüvitiste maksmise peatamiseks ja enammakstud summade tagasinõudmiseks ning nähakse ette süsteemi mõjude analüüsimine 2031. aastal.
Õigusaktid
- Töötuskindlustuse seadus TKindlS